Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-80573
Tsiviilasi
Meelis Muinasmaa hagi OÜ Ropka Autopood vastu 29 417.77 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1880.14 eurot (29 417.77 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. detsembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Muinasmaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Meelis Muinasmaa Vastustaja (kostja) – OÜ Ropka Autopood (registrikood: 10605827), esindaja advokaat Rene Varul
Tühistada Tartu Maakohtu 29. detsembri 2009 otsus. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja
uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5826 krooni (millele lisandus viivis), luges kostja hageja võla tasaarvestatuks ning täiendavaid nõudeid hageja vastu ei esitanud. Hageja ei ole vaidlustanud lepingu lõpetamist. Kostja leidis, et pooled on lepingu lõpetanud poolte kokkuleppega. Hageja nõue lepingutasu, käibemaksu ja teenustasu osas on arusaamatu. Hageja esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi mootorsõiduki turuväärtuse hinnang ei tõenda konkreetse sõiduki väärtust, vaid annab analoogsete näitajatega sõiduki keskmise hinna mingil ajahetkel.
Kohus on jätnud hinnangu andmata kostja esitatud dokumentidele, millised on hageja 23.09.2009 esitatud taotluse kohaselt koostatud peale laenulepingu lõpetamist kostja lepingust taganemise õigustamiseks. 06.06.2006 teatisel kajastuvad maksmata arvetena arve nr 54333 maksetähtajaga 20.12.2005 summas 2913 krooni ja arve nr 53955 maksetähtajaga 20.11.2005 summas 2913 krooni. Lepingu lisa nr 2 (maksegraafik) kohaselt oli viimase osamakse tasumise aeg 20.11.2005. 23.09.2009 kohtuistungil teatas kostja esindaja, et tasumata on kaks viimast makset. Seega on kostja lisanud võrreldes maksegraafikuga osamaksetele veel ühe osamakse (arve nr 54333, maksetähtaeg 20.12.2005) ning suurendanud ühepoolselt auto müügihinda. Samuti on kostja esitanud viivisearves nr 62308 viivisenõude nimetatud täiendavalt hinnalisandilt summas 5137.08 krooni, mis teeb täiendavaks hinnalisandiks kokku 8050.08 krooni. Kohus nimetatud dokumente hinnanud ei ole; 3) 23.10.2009 kohtuistungi protokoll on puudulik; 4) kohus on jätnud kohaldamata asjakohased võlaõigusseaduse normid. Kohus leidis, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal asja omanik ja seetõttu ei saa lepingule kohaldada VÕS §-s 361 sätestatut. Resolutsioonis juhindub kohus VÕS § 76 lg-st 1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. Seega jättis kohus õigussuhte kvalifitseerimata ja asja sisuliselt läbivaatamata. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
Hageja väitis, et kõik lepingu nr 685 lisas 2 märgitud graafikujärgsed maksed on tasutud. Hageja oma väidet ei tõendanud. Kostja esitas vastuväite, et tasumata on kaks osamakset ja tähtaegsest tasumata jätmisest tuleneva viivituse eest esitatud viivisarve. Kostja esitas oma vastuväite tõendamiseks arved ja kostjale edastatud kirjad. Kostja esitas 4.06.2009 kohtuistungil maakohtule taotluse nõuda kostjalt välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks tehtud maksete kohta tõendid ja lepingu lõpetamisega kaasnenud vara hindamise akt ning tõendid, et kostja on hagejat võlgnevusest teavitanud tähitudkirja teel (lk 44). Maakohus tegi määruse ja kohustas kostjat esitama hageja nõutud dokumendid 01.08.2009. 10.06.2009 taandas Tartu Maakohtu esimees asja arutava kohtuniku. 23.09.2009 vaatas asja läbi kohus teises kohtu koosseisus ja määras kostjale uue tähtaja hageja poolt taotletud tõendite esitamiseks. Kostja esitas poolte lepingulise suhtega seotud tõendid ja selgitas kohtuistungil, et kostja jääb kinnituse juurde, et kaks osamakset on tasumata, teised on tasutud, kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et kaks osamakset on tasumata. Seejärel määras maakohus jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 348 lg 1, mille kohaselt kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse tähtsust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust. Samuti rikkus maakohus TsMS §-st 351 tulenevat asjaolude väljaselgitamise kohustust kohtuistungil. Käesolevas asjas määras maakohus kahel korral kostjale tõendite esitamiseks tähtaja ning kui kostja hageja poolt taotletud tõendeid ei esitanud, siis läks kohus ilma menetluslikku olukorda selgitamata üle kirjalikule menetlusele. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et kostja vastuväide on õige ning tõendamiskoormis, et hageja on maksed tasunud, lasub hagejal.
kohaselt toimub vara üleminek laenuvõtjale lepingu lõppemisel või lepinguga ettenähtud väljaostumaksete tähtaegsel tasumisel (lk 11). Ringkonnakohtu arvates vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping omandireservatsiooniga sõlmitud lepingu tingimustele. VÕS § 233 lg 1 kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). VÕS § 233 lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. Asja materjalide juures on laenulepingu nr 685 lõpetamise akt 22.06.2006, milles laenu andja (kostja) kinnitab, et seoses laenuobjekti (Volkswagen Golf) teisaldamisega on leping lõpetatud. Objekti juures on märgitud „tagasi hind 12 500). Lepingule on hageja nime juures lisatud „H. S. “ (lk 31). Kostja vastuväidete kohaselt, kuna leping lõpetati, siis tuli lepingu alusel auto kostjale tagastada ja hagejal puuduvad kostja vastu nõuded.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.