2-10-53693
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.märts 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-53693
Tsiviilasja hind
954, 65 eurot
Hagi ese
AS Krediidikassa hagi H. Z. vastu võlgnevuse nõudes.
Pooled ja nende esindajad
hageja AS Krediidikassa, registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3 Tallinn, esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post:[email protected]; kostja H. Z. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxx xxxxx.
rahuldada AS Krediidikassa hagi H. Z. vastu. Välja mõista H. Z. AS Krediidikassa kasuks 1 909 (üks tuhat üheksasada üheksa) eurot ja 23 senti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Krediidikassa menetluskulud jätta H. Z. kanda. Välja mõista H. Z. AS Krediidikassa kasuks menetluskulu 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 46 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb H. Z. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Krediidikassa võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H. Z. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 24-27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 21.veebruaril 2011 (tl 47). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.04.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 15 000 krooni, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Vastavalt poolte vahelise lepingule on viivise määraks 0,3% päevas. Neil asjaoludel nõuab AS Krediidikassa hagis H. Z. vastu välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 14 936, 97 krooni; intressid 2 038,86 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 12 897, 11 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad laenulepingust, teate võlast, laenulepingu ülesütlemise teatise, meeldetuletuskirjad.
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 396 lg 1; 397 millede kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 14 936, 97 krooni, so 954, 65 eurot; intressid 2 038,86 krooni, so 130,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12 897, 11 krooni, so 824,27 eurot. Kokku seega 29 872, 94 krooni, so 1 909, 23 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 4 500 krooni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6 -8 ) TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni, so 191, 73 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga,
mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Seega arvestades nõude suurust, esindaja tegeliku töömahtu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 191, 73 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt H. Z. välja mõista AS Krediidikassa kasuks menetluskuluna riigilõiv 191, 73 eurot ja hageja esindaja kulu summas 191, 73 eurot, kokku seega menetluskulu 383, 46 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.