lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-173-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-173-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1532
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 652 lg 6, 8Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 688 lg 2Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-12-23771/68Tallinna Ringkonnakohus28.02.20142-12-25432/67Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.20132-10-31811/55Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-173-10 Tartu, 29. märts 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Aktsiaseltsi Haltransa hagi Indrek Raudsepa vastu 166 437 krooni 50 sendi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-13886 Indrek Raudsepa kassatsioonkaebus 10 637 eurot 30 senti Hageja Aktsiaselts Haltransa (registrikood 10041974), esindaja vandeadvokaat Alan Biin Kostja Indrek Raudsepp (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 28. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-13886. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 8. novembril 2010 Indrek Raudsepa kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 106 (ükssada kuus) eurot 37 senti (1664 (üks tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni 38 senti).
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts Haltransa (hageja) esitas 30. märtsil 2009 Harju Maakohtule Indrek Raudsepa (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 83 437 krooni 50 senti, intressi 17 514 krooni 10 senti ja viivise 81 354 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet kõrvalnõuete osas 83 000 kroonini. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. septembril 2007 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 270 000 krooni. Kostja pidi laenu tagastama 15. augustil 2008 ning tasuma selle kasutamise eest intressi, mille määraks oli 9,28% aastas. 10. märtsil 2008 tagastas kostja 186 562 krooni 50 senti. Ülejäänud 83 437 krooni 50 senti ei ole kostja tagastanud. Lepingu järgi tuli maksete tähtajaks tasumata jätmise korral tasuda viivist, mille määraks päevas oli 0,5% tasumata summast.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue lõppes tasaarvestusega 17. septembril 2008. 29. augustil 2008 sõlmisid OÜ Fransertal (pankrotis) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal laenulepingu muudatuse, millega OÜ Fransertal (pankrotis) kohustus tasuma lepingutasu 218 000 krooni. OÜ Fransertal (pankrotis) ja hageja juhatuse liige Sergei Hadži palus kostjat, et see tasuks OÜ Fransertal (pankrotis) eest 114 000 krooni eesmärgiga tasaarvestada hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist loetakse poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega. 17. septembril 2008 tasus kostja hageja eest Danske

Bank A/S Eesti filiaalile 114 000 krooni.

3.Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 83 437 krooni 50 senti, intressi 16 568 krooni 67 senti ja viivise 66 431 krooni 33 senti. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise, seega peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlasuhe on lõppenud. Hageja väitel ei ole kostja laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud. Hageja ei vaidlusta, et kostja tasus 114 000 krooni Danske Bank A/S Eesti filiaalile, kuid leiab, et sellega saab lugeda tasutuks kostja võla OÜ-le Fransertal (pankrotis), mitte hagejale. Kostja kohustus hageja vastu ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal on küll kohustus tagastada hagejale laenujääk, kuid kostjal puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja on tasunud 17. septembril 2008 OÜ Fransertal (pankrotis) eest lepingutasu. Sellest ei piisa tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta ei ole kostja tõendeid esitanud.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet, mida oma kohustusega tasaarvestada. Esitatud tõenditest ei nähtu tasaarvestuse kokkuleppe või õiguse olemasolu, mis oleks seotud poolte laenusuhtega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 17. septembril 2008 OÜ Fransertal (pankrotis) eest pangale lepingutasu 114 000 krooni. Asjaolu, et OÜ Fransertal (pankrotis) ja vastustaja omanikud ja juhtorganid osaliselt kattuvad, ei muuda neid üheks isikuks. Kostja väitis, et maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et ei lahendanud tema taotlust kuulata hageja juhatuse liige vande all üle. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet menetlusnormi rikkumise kohta, on ta TsMS § 652 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse tugineda apellatsiooniastmes asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi. Lisaks on kohus võtnud seisukoha, st arutanud istungil hageja juhatuse liikme S. Hadži istungil osalemise ja ülekuulamise küsimust, avaldanud hageja kirjaliku vastuse, milles juhatuse liige S. Hadži on keeldunud enda vande all ülekuulamisest. Seega ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnormi määral, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kostja soovitud kohtulahendi tegemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha kas uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et hageja ja OÜ Fransertal (pankrotis) seotus laenulepingutes on ilmne. Omavahel seotuks pidas neid ka kostja. Ringkonnakohus ei ole seda seotust, lähtudes esitatud tõenditest, hinnanud. Kostjal ei olnud kohustust teha makseid OÜ-le Fransertal (pankrotis). Hageja ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Ringkonnakohus ei ole kostja neid väiteid sisuliselt hinnanud, vaid on üksnes korranud maakohtu põhjendusi, ning on sellega rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, jättes võtmata seisukoha kõigi poolte esitatud väidete kohta. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige S. Hadži vande all üle. Ringkonnakohus tugines seejuures TsMS § 652 lg-le 6. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kostja esitas vastuväite esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu on lõppenud. Alama astme kohtud on leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, ning seetõttu ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud eeldused võlasuhte lõppemiseks tasaarvestusega.
11.Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et olukorras, kus hageja on tõendanud, et ta andis kostjale laenulepingu alusel raha ja kostjal oli tekkinud kohustus raha tagastada, peab kostja tõendama asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal nõuet enam ei ole. Kohtud on hinnanud kostja vastuväidet hagile formaalselt. Kostja on küll väitnud, et võlasuhe lõppes tasaarvestusega, kuid tegemist on kostja õigusliku väitega, millega kohtud ei ole seotud (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2). Seega tuleb kohtul anda õiguslik hinnang asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludele sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Kostja on vastuses hagile väitnud, et OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse ja hageja juhatuse liige S. Hadži palus teda, et ta tasuks OÜ Fransertal (pankrotis) eest 114 000 krooni, ning pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist Danske Bank A/S Eesti filiaalile loetakse poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega (tl 25 ja 26). Sellest võib järeldada, et kostja on tuginenud võlasuhte lõppemisele poolte kokkuleppel, nimetades seda ekslikult tasaarvestuseks. Seega pidanuksid kohtud hindama, kas pooled sellise sisuga kokkuleppe ka tegelikult sõlmisid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda teha.
12.Kolleegium nõustub ka kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige S. Hadži vande all üle. Kostja taotles S. Hadži vande all ülekuulamist juba maakohtus. Maakohus arutas seda taotlust 8. veebruari 2010 istungil, kuid istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha taotluse rahuldamise kohta. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet menetlusõiguse normi rikkumise kohta, on ta TsMS § 652 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse sellele apellatsiooniastmes tugineda. TsMS § 652 lg 6 kohaselt ei või pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele TsMS § 333 järgi õigel ajal vastuväidet. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb vastuväide esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Praeguses asjas oli esimeseks menetlusdokumendiks apellatsioonkaebus, mille kostja pärast 8. veebruari 2010 kohtuistungit kohtule edastas ning milles kostja mh tugines sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes võtmata seisukoha kostja taotluse kohta kuulata S. Hadži vande all üle. Seega esitas kostja vastuväite TsMS § 333 lg 2 järgi õigel ajal. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja taotlus lahendada. Kolleegium leiab, et maakohtu menetlusõiguse rikkumine kostja taotluse lahendamisel on mõjuvaks põhjuseks sama taotluse esitamiseks ringkonnakohtule.
13.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
14.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.