Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI, reg.märk XXX jääkmaksumuse ja lepingumaksete võlgnevuse ulatuses kokku summas 21 522,68 eurot (336 756,72 krooni) ja menetluskulud. Hageja ja kostja I OÜ R sõlmisid 18.05.2007 liisingulepingu nr. 20072976, sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI, tehasetähis VF39UUHZJ92220075, väljalaskeaasta 2006 (edaspidi: vara) liisimiseks. Samal päeval sõlmiti kostjaga II; MS’aga käendusleping vastutuse rahalise maksimumsummaga 27 687,54 EUR-i (433 215,86 krooni). Hageja omandas sõiduki ning andis selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks üle võlgniku valdusse, mida kinnitab 25. mai 2007 vara vastuvõtuakt. Võlgnik pidi tasuma maksegraafikus fikseeritud makseid. Kostja I jättis tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, siis ütles hageja 23.11.2009 liisingulepingu üles, teatas sellest tähitud kirjaga kostjaid ja kohustades neid tasuma liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevuse summas 5 990,29 eurot (93 727,70 krooni) ja andma vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale OÜ-le R (registrikood XXX). Vara liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga oli 15 340,65 eurot (240 029,02 krooni). Kostja I vara tagastanud ei ole. OÜ R on alates 23.11.2009, liisingulepingu ülesütlemisest, tegelenud vara asukoha kindlaksmääramisega, kuid edutult. Seega võib eeldada, et vara valduse tagasisaamine osutub võimatuks, kuna vara on kostja I valdusest välja läinud või hävinenud. Kuna kostja I vara valdust hagejale üle ei ole andnud, siis on ta hagejale tekitanud kahju, mille suuruseks on vara jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 15 340,65 eurot (240 029,02 krooni), millele lisandub hageja nõue liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osas summas 5 990,29 eurot (93 727,70 krooni) ja hageja nõue vara sissenõudmiskulude osas summas 191,73 eurot (3 000 krooni), kokku 21 522,68 eurot (336 756,72 krooni), mis kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele. Vastavalt liisingulepingu eritingimuste punktile 7.3 liisinguvõtja on kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud. Lepingu rikkumisel liisingufirmale kuuluva vara võtmine liisingfirmas valdusesse tuleb tasuda 319,16 eurot (5 000 krooni) + käibemaks ja tegelikult lisanduvad kulud. Kuna kostja I ei tagastanud hagejale vara, siis kasutas hageja vara tagastamisel koostööpartneri R OÜ tagastusteenust, seega vara tagastamisteenuse kulu on 191,73 eurot (3 000 krooni). Kostjate vastus Kostjad ei tunnista hagi. 28.07.2009 on tehtud Lääne Politseiprefektuurile avaldus sõiduki kadumise kohta. 05.08.2009 on saadetud hagejale avaldus koos sooviga vara hinnangu kohta. Kostja I seaduslik esindaja MS on telefoni teel suhelnud hageja kliendihalduriga ja hageja on teadlik, et sõiduk ei ole kostja I käsutuses. MS kinnitati, et hageja suhtleb kindlustusfirmaga (ERGO K AS). Peale politseile esitatud avalduse esitamist ei ole kostjad saanud hagejalt ühtegi arvet ja kostjateni ei ole jõudnud ka liisingulepingu ülesütlemise teade. Kostjad leiavad, et hagejale ei ole kahju tekkinud, samuti on tõendamata liisingulepingu ülesütlemine. Hagi kohaselt lõpetati liisinguleping vastava teatega 23.11.2009. Liisinglepingu p 9.4 kohaselt kaasnes sellega kohustus liisinguese tagastada. Järelikult omandas hageja liisinglepingu lõppemise korral asja väljaandmisnõude, mis on rahaliselt hinnatav ning kuulub senimaani hageja varalisse positsiooni. Hageja ei ole kahjunõude esitamisel tuginenud sellele, et hageja väljaandmisnõue oleks väiksema rahalise väärtusega, kui auto väärtus. Seega auto on küll hageja valdusest välja läinud, kuid asemele on tulnud sama väärtusega nõue auto tagasisaamiseks ning järelikult hageja varalises sfääris ei ole negatiivseid muudatusi toimunud. Ekslik on hageja seisukoht, et kui kostja ei ole sõidukit hagejale tagastanud, siis sellega on kahju automaatselt saabunud. See tähendab üksnes kohustuse rikkumist kostja poolt, mille täitmist hageja võib VÕS § 108 lg 1 p 2 järgi nõuda. Kahju

ei ole saabunud seni, kuni hageja varalises vindikatsiooninõue, mida on võimalik maksma panna.

positsioonis

säilib

rahaliselt

hinnatav

Lisaks on hageja nõue on õiguslikult põhjendamata. Tuginedes VÕS §-le 115 nõuab hageja kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. VÕS § 115 lg 2 lause 2 aga sätestab, et kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib kahju hüvitamist eseme tagastamise asemel nõuda ainult siis, kui eseme tagastamisega viivitamine on toonud kaasa hageja huvi kadumise eseme vastu. Nimetatud asjaolusid (huvi kadumine) hagis välja toodud ei ole. Kuivõrd hageja on väidetavalt teinud OÜ-le R ülesandeks määrata kindlaks sõiduki asukoht, siis võib eeldada hageja jätkuvat huvi sõiduki tagastamise vastu. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sõiduki tagastamise asemel kahju hüvitamist. Seega ei ole võimalik kahjunõuet sisustada ka tasumata liisingmaksetega. Kostja väitel kahjuna saaks käsitleda OÜ-le R tasutud rahasummat, kuid see eeldab teadmist, kas, mida ja millisel põhjustel OÜ R hageja kasuks üldse midagi tegi ning kas hageja on OÜ-le R ka midagi tasunud. Samuti tuleks määratleda hageja ja OÜ R vaheline õigussuhe. Ainus tegevus, millega OÜ R väidetavalt on tegelenud, seisneb sõiduki asukoha kindlaksmääramises. Arusaamatuks jääb OÜ R tegevuse eesmärk ning kostjate osa selles. Lisaks puudus igasugune vajadus OÜ-l R sõiduki asukohta kindlaks määrata, sest sellega tegeles juba enne liisingulepingu lõpetamist politsei. Järelikult oli OÜ R volitamine hageja eralõbu, mis ei ole kostjate tegudega ega kostjate lepingulise kohustusega seostatav ega sellest tulenevalt ka kostjatele etteheidetav. Tõendamata on ka liisinglepingu ülesütlemine. Ainuüksi ülesütlemisteate olemasolu ei too TsÜS § 69 lg 1 järgi kaasa lepingu lõppemist. Ülesütlemisteate postitamist hageja tõendanud ei ole. Hagi rahuldamiseks on ebapiisav väita, et ülesütlemisteate sai kostja igal juhul kätte koos hagimaterjalidega. Kuivõrd liisinglepingu lõppemine kuulub hagi alusesse ja hagi esitamise ajal liisingleping kehtis, ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, millisele seisukohale sarnastel asjaoludel on asunud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-04 p-s 19. Kostja väitel tuleb asi lahendada liisinguandja ja kindlustusfirma vahel. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus antud asja (Nordea Finance vs OÜ R OÜ ja MS) poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada OÜ R poolt 23.11.2009 seisuga tasumata jäänud liisingumaksete võlgnevuse 5990,29 euro (93 727,70 krooni) väljamõistmise ja liisingueseme jääkmaksumuse 15340,65 euro (240 029,02 krooni) hüvitamise osas ning jätta rahuldamata 191,73 euro (3000 krooni) vara sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Vaidlust ei ole ja kohus loeb tõendatuks, et hageja liisis OÜ-le R (kostja I) 18.05.2007 sõiduki Peugeot 607, tehasetähis VF39UUHZJ92220075, reg.märk XXX, maksumusega 23 464,02 eurot (367 132,14 krooni) ja et seisuga 23.11.2009 võlgnes kostja I hagejale liisingumakseid kokku 93 727,70 krooni ja liisingueseme jääkmaksumus 23.11.2009 seisuga oli 240 029,02 krooni. 18.05.2007 sõlmis MS (kostja II) hagejaga käenduslepingu, kohustudes 27 687,54 euro ulatuses vastutama hageja ees kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus märgib, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, sest kostja II oli kostja I seaduslik esindaja, seega ta sõlmis lepingu seoses oma majandus- ja kutsetegevusega. Hageja nõuab nimetatud summade väljamõistmist, kuna ta ütles liisingumaksete tasumata jätmise tõttu liisingulepingu 23.11.2009 üles ja kostja I ei ole liisingueset tagastanud. Hageja tugineb oma nõudes kostja I poolt liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätetele, viidates nõude õigusliku alusena VÕS §-le 115 lg.1.

Kostjad vaidlesid nõudele vastu, tuginedes sellele, et liisinguese on läinud kaduma, pärast 28.07.2009 politseile avalduse tegemist sõiduki kadumise kohta pole hageja arveid enam esitanud ja kostjateni ei ole jõudnud ka liisingulepingu ülesütlemise teadet. Hageja peab oma nõude pöörama kindlustusandja vastu. Kostjate lepinguline esindaja on vastuväidetena lisanud argumendi, et liisingulepingu ülesütlemisel omandas hageja vara väljanõudeõiguse ja seetõttu ei ole hageja kahju saanud, sest hageja varalises sfääris ei ole negatiivseid muutusi toimunud. Kahju hüvitamist ei saa nõuda, sest VÕS § 115 lg. 2 sätestab, et kui kohustus seisneb eseme tagastamises, saab kahju hüvitamist eseme tagastamise asemel nõuda ainult siis, kui eseme tagastamisega viivitamine on toonud kaasa hageja huvi kadumise eseme vastu. Kohus leiab, et hageja ülaltähendatud nõuded tuleb rahuldada. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike põhjendustega. Antud juhul ei tulene nõudenormiks mitte VÕS § 115, vaid liisingulepingu kohta käivad VÕS

Kokkuvõttes on hageja nõue kuni ülesütlemiseni tasumata liisingumaksete võlgnevuse nõue 93 727,70 krooni ehk 5990,29 eurot ja sõiduki jääkmaksumuse nõue 240 029,02 krooni ehk 15340,65 euro põhjendatud. Kuivõrd kostja II oli kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest käendajana vastutav, siis tuleb nimetatud nõuded, kokku 333 029,02 krooni ehk 21330,94 eurot rahuldada mõlema kostja suhtes solidaarselt, vastavalt VÕS § §-de 65 lg.1 ja 145 lg. 1 sätetele. Asjaolu, et sõiduk oli kindlustatud, ei välista hageja nõude pööramist kostjate vastu. Asjakohatu on ka kostjate vastuväide nn. tagasinõudeõiguse omandamisest hageja poolt; sõiduki omand kuuluski hagejale; sõiduki kadumise järgsed hageja (nõude)õigused on reguleeritud ülalmärgitud VÕS sätetega. Kohus jätab rahuldamata hageja 3000 krooni ehk 191,73 euro nn. vara sissenõudmiskulu nõude. Kui kostjad teatasid 23.11.2009 vara kadumisest, siis ei olnud hagejal mingit alust järgnevalt tasuda inkassoteenusena oma esindajale OÜ R 3000 krooni „vara tagastamise võimatuse“ eest (tlk. 14). Seega ei ole tegemist VÕS § 367 lg. 4 järgse liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulutusega. Kuivõrd hageja nõudest jääb rahuldamata vaid väga väike protsent, 0,89%, siis jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt hagihind on 21 522,68 eurot (336 756,72 krooni Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.