1.Jätta Harju Maakohtu 15.04.2010 otsus Vikerlase 13 Korteriühistu hagis Valentina Medvedeva vastu võlgnevuse 1 040,46 euro (16 279,73 krooni) ja viivise välja mõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Vikerlase 13 Korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.31.10.2008 esitas Vikerlase 13 Korteriühistu (hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse Valentina Medvedeva (kostja) vastu, kuna kostja on jätnud tasumata elamu majandamise kulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest 26 473,68 krooni. Kohtule 08.09.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt kasutab kostja korterit asukohaga Vikerlase 13-XXX omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu Vikerlase 13.
2.Kostja on jätnud tasumata seitsme temale väljastatud arve eest ajavahemikul aprill 2000.a kuni oktoober 2005.a kokku 16 281,40 krooni. Lisaks on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist 16 281,40 krooni. 11.12.2009 hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 279,73 krooni ja viivise 16 126,80 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Kostjal puudusid ajavahemikul 2001.a kuni 2004.a korteriühistu ees võlgnevused. 2004.a kuni 2009.a ei ole kostjale üüriarveid esitatud. Kostja tasub võlgnevuse kohe kui ametisse asub uus korteriühistu esimees. 26.03.2010 avalduses võttis kostja õigeks hageja nõude 7 400 krooni osas. Ülejäänud osas on hageja nõue aegunud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 15.04.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7 400 krooni ning jättis menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda.
6.Kohus tuvastas, et kostja kasutab korterit asukohaga Vikrelase 13-XXX omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu Vikerlase 13.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil aprill 2000.a kuni oktoober 2005.a kokku 16 279 krooni.
8.Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
9.Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja tunnistab osaliselt võlgnevust, kuid kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja leiab, et kostja kohustus tuleneb seadusest, seega ei ole hageja nõue aegunud.
10.VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg
lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.
11.Hageja nõue muutus osaliselt sissenõutavaks enne 01.07.2002, seega kuulub nõude osas osaliselt kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitel on võlgnevus tekkinud perioodil juuli 2001.a kuni september 2005.a (tlk 109).
12.TsÜS § 143 järgi võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 31.10.2008, mis tähendab, et hageja nõuded kostja vastu juuli 2001.a kuni 31.12.2004 osas on aegunud. Perioodi jaanuar 2005.a kuni september 2005.a eest nõue summas 8 263,01 krooni aegunud ei ole. Samas nähtub hageja raamatupidamise väljavõttelt, et sel perioodil on kostja teinud hagejale makseid sama perioodi eest 6764,65 krooni (tlk 24). Seega puudub kostjal hageja eest võlgnevus hageja poolt märgitud summas. Kuna kostja on nõustunud tasuma hagejale 7400 krooni, kuulub summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 15.04.2010 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja põhivõlg 16279,73 krooni ja viivis 16 126,80 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud korteriühistu liikme kohustusele aegumistähtaega TsÜS § 154 alusel, leides, et kohustused on korduvad kohustused. Sel põhjusel leidis kohus, et nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alust. Sellest lähtuvalt kohaldas kohus ka VÕSRS § 9 lg 2 alusel kolmeaastast aegumistähtaeg perioodile juuli 2001.a kuni 31.12.2004.
15.Korteriühistu liikme kohustused korteriühistu ees ei ole korduvad kohustused. Korduvad kohustused on kohustused tasuda iga kuu kindel summa. Korteriomanike maksed ei vasta iga kuu kindlale summale nii faktiliselt, kuna arvete/teatiste summad erinevad üksteisest, kui ka sisuliselt. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama seaduse § 22 lg 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi teeb korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Sellest tuleneb, et korteriühistu liikme maksed on ettemaksed, mille otsustab üldkoosolek. Üldkoosolek võib oma otsust igal ajal muuta. Tasud korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest erinevad iga kuu. Oma aastakuludest elamu majandamiseks annab korteriühistu aru üks kord aastas majandusaasta aruandes. Seega ei ole korteriühistu liikme kohustused korduvad kohustused ning kohaldada tuleb KÜS-st ja KOS-st tulenevat nõude aegumistähtaega ehk TsÜS § 149 alusel kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 154 kohaldamine mainitud nõuetele on põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastase aegumistähtaja
kohaldamine, sest enne 01.07.2002 kehtinud seaduses oli sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 redaktsioon TsÜS § 113 lg 1). Seega tuleks kohaldada VÕSRS § 9 lg 1, mille järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, mitte aga VÕSRS § 9 lg 2.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud, sest hagi on esitatud 31.10.2008. Seega ei ole aegunud nõuded alates jaanuarist 1999.a. Kostja võlg kasvas juulist 2001.a kuni septembrini 2005.a ning moodustas 16 279,73 krooni. Hageja poolt maksete lõikes koostatud võla tabelist nähtub, et tasumata on kommunaalmaksed: küte, vesi, vee soojendamine, prügivedu, üldelekter (lisa 1). Alates oktoobrist 2004.a on tasumata jäetud summadest arvestatud viivist 16 126,80 krooni. Igal aastal esitab korteriühistu oma liikmetele majandusaasta aruanded, kus on kajastatud korteriühistu aasta kulud. Täiendav tõend ei olnud esimese astme kohtusse esitatud, sest TsÜS § 154 temaatika ilmnes alles maakohtu otsuses. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuded on osaliselt aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu osaliselt rahuldamata. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning hageja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust osas, millega hageja nõue rahuldati. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
19.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on kostja poolt korteri omanikuna ja ühistu liikmena hagejale tasumisele kuulunud igakuised maksed korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses. Kuigi seaduses korduva kohustuse definitsioon puudub, tuleb korduvate kohustustena kolleegium arvates mõista kõiki sooritusi, mis tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt, sõltumata sellest, kas kohustuse aluseks on tehing või seadus. Asjaolu, et maksmisele kuuluv summa võib olla perioodi jooksul igakordselt erinev, ei väära kohustuse korduvat iseloomu.
20.TsÜS § 154 järgi aeguvad sellele sättele alluvad nõuded kolme aasta jooksul. Aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on pöördunud nõudega kohtu poole 31.10.2008 ja seetõttu on maakohus lugenud õigesti aegunuks hageja võimalikud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2004. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja TsÜS § 142 lg-e l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus aegunud nõuete põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks.
21.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu poolt kolleegiumi arvates põhjendatult määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.