2-08-72291
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2010. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-72291
Tsiviilasi
Korteriühistu hagi VM vastu võlgnevuse 16 279.73 krooni ja viiviste 16 126.80 saamiseks. Hagi hind 16 281.40 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) – juhatuse liige NN(isikukood XXX) Kostja: VM (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kosta vastu, kuna kostja on jätnud tasumata elamu majandamise kulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest summas 26 473.68 krooni. Kohtule 08.09.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt kasutab kostja korterit asukohaga XXXomandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Kostja on jätnud tasumata seitsme temale väljastatud arve eest ajavahemikul aprill 2000. a kuni oktoober 2005. a kokku 16 281.40 krooni. Lisaks on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist summas 16 281.40 krooni. 11.12.2009. hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 279 krooni ja viivised 16 126.80 krooni. Kostja vastus Kohtule 26.10.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudusid ajavahemikul 2001. a kuni 2004. a korteriühistu ees võlgnevused. Aastast 2004. kuni 2009 ei ole kostjale üüriarveid esitatud. Kostja tasub võlgnevuse kohe kui ametisse asub uus korteriühistu esimees. 26.03.2010. a avalduses kohtule kostja võtab õigeks hageja nõude summa 7 400 krooni osas. Ülejäänud nõude osas on hageja nõue aegunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXXomandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil aprill 2000. a kuni oktoober 2005. a kokku 16 279 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja võlgnevust osaliselt tunnistab, kuid kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja leiab, et kostja kohustus tuleneb seadusest, seega ei ole hageja nõue aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus osaliselt sissenõutavaks enne 01.07.2002. a, seega kuulub nõude osas osaliselt kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002. a. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitel on võlgnevus tekkinud perioodil juuli 2001. a kuni september 2005. a (tl 109). TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 31.10.2008. a, mis tähendab, et aegunud on hageja nõuded kostja vastu perioodi juuli 2001 kuni 31.12.2004. a osas. Perioodi jaanuar 2005. a kuni september 2005. a eest nõue summas 8 263.01 krooni aegunud ei ole. Samas nähtub hageja raamatupidamise väljavõttelt, et sel perioodil on kostja teinud hagejale makseid sama perioodi eest summas 6 764.65 krooni (tl 24). Kohus leiab, et seega puudub kostjal hageja eest võlgnevus hageja poolt märgitud summas. Kuna kostja on nõustunud tasuma hagejale 7 400 krooni, kuulub summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud 55% ulatuses Korteriühistu kanda ja 45% ulatuses VM kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.