Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

tervikuna järgmiselt:

Rahuldada hagi osaliselt.

Mõista välja OÜ-lt Tarmeko KV OÜ Nauvitsman kasuks põhivõlana 34 002,83 eurot (kolmkümmend neli tuhat kaks eurot 83 senti) (530 444,25

kr)

ja

34 002,83

eurot

(kolmkümmend neli tuhat kaks eurot 83 senti) (530 444, 25 kr) viivisena.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus OÜ Nauvitsman kantud kuludest 50 % OÜ Tarmeko KV kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

OÜ Tarmeko KV kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Haginõudesse on lisatud lisatööde teostamise eest akti nr 10/08 alusel koostatud arve nr 280139 summas 447 838.30 krooni, mistõttu on põhinõude suurus hagis 1 407 004.85 krooni (959 166.55 + 447 838.30).

Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei tulnud toime oma lepinguliste kohustustega – kinnistute jagamisega ja detailplaneeringu saamisega, mistõttu otsustasid pooled muuta töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise korda (p-i 5.3) ja asendada tasaarvestuse kaudu täitmine raha maksmise kohustusega. 07.09.2007. a allkirjastatud töövõtulepingu lisas on pooled veel lisaks kõigele muule otsesõnu märkinud, et muud 10.07.2007. a töövõtulepingu tingimused ei muutu. Kostja leiab, et see, millised aktidest loetletud tööd on tehtud ja millised tegemata, ei ole antud juhul esmane küsimus. Samuti ei ole antud juhul asjakohaseks sätteks hageja poolt viidatud VÕS § 638, kuivõrd selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata. Kui kohus asub seisukohale, et kostja pidanuks tööde eest tasuma vaatamata sellele, et ehitustöö ei ole lõplikult üle antud, on kostjal võimalik keelduda tasumisest seni, kuni AS Revo Auto ei ole kõrvaldanud puudusi ehitustöödes. Kostja on nendele puudustele korduvalt ka osundanud ning puudusi ehitustöödes on kostja tõendanud ka muu hulgas riiklikult tunnustatud ehitusekspert Kaarel Sahki arvamusega. Hageja on lepinguga seotud tasudest ebaõigesti maha arvanud arve nr 270 alusel tasutud summa 59 000 krooni. 30.07.2007. a on AS Revo Auto esitanud töövõtusuhte raames esimese arve tootmishalli ehitusliku põhiprojekti eest (lisa nr 4). Arvel on trükitud vale kuupäev, arve sai kostja kätte 30.07.2007. a. Ühtlasi lükkab eespooltoodu ümber ka kostja väited, nagu oleks ehitusprojekti tegemine olnud kostja kohustuseks. Seega ei ole kostja AS-le Revo Auto ettemaksuna tasunud mitte 2 034 901.75 krooni, nagu seda on väitnud hageja, vaid 2 093 901.75 krooni. Kostja on seisukohal, et enne pooltevaheliste lepingute koostamist fikseeritud võimalikud protokollid ei oma käesoleval hetkel enam tähendust, kuivõrd pooled on töövõtulepinguga muutnud seda, mis on fikseeritud protokollis. Töövõtulepingu p-s 3.2 on expressis verbis sätestatud, et pooled on saavutanud kokkuleppe: lepingu hind sisaldab kõiki töid, mis on vajalikud ehitustöö täielikuks tegemiseks, sh uute vundamentide tegemist. Lepingu p-de 5.1-5.5 kohaselt ei olnud kostjal tellijana mingit kohustust omal kulul materjali hankida. Oluline on veel see, et vastavalt töövõtulepingu p-s 4.4 oli poolte vahel kokku lepitud, et Ehitis B püstitatakse ilma soojustuseta, kuid töövõtja on kohustatud soojustusmaterjali kuiva kohta ladustama, et seda oleks võimalik hiljem soojustusmaterjalina kasutada. Nähtub, et poolte tahe oli lepingu sõlmimisel selline, et osa nö vanast soojustusmaterjalist pidi üle jääma ja töövõtja pidi selle ladustama kuivas kohas. Tulenevalt eespooltoodust muutsid pooled töövõtulepingu sõlmimisel seda, mille nad olid fikseerinud 22.06.2007. a protokollis. Isegi, kui seda hageja poolt esitatud protokolli saaks lugeda mingiks kokkuleppeks, siis ei saa ju varasem kokkulepe prevaleerida hilisema kokkuleppe üle. Hageja on lisanud seoses lisatöödega tõendina väidetava nõupidamise protokolli, mida kostja näeb esimest korda. Taolised allkirjastamata nõupidamise protokollid on hageja või AS Revo Auto poolt ilmselt tagantjärele koostatud ning need sisaldavad teksti, mis hagejale menetluslikult kõige kasulikum on. Tõele ei vasta hageja väited, et ehituse projektdokumentatsioon pidi tulema kostjalt. Töövõtulepingu p 1.3 sätestab, et Ehitise A ja Ehitise B demonteerimist, vedu ning püstitamist teises asukohas ning kõiki muid sellega kaasnevaid töid nimetatakse lepingus ehitustööks. Töövõtulepingu p-st 4.1 tulenevalt pidi kogu ehitustöö tegema töövõtja.

Alternatiivselt väitis kostja, et kuna hageja on esitatud nõude saanud loovutuse tulemusena AS-lt Revo Auto, siis on kostjal õigus tasaarvestada VÕS § 171 lg 3 alusel nõuded, mis kostjal olid AS Revo Auto vastu. Kuna AS Revo Auto ei saanud ehitustöödega tähtaegselt valmis, siis teatas kostja ehitajale, et kavatseb nõuda leppetrahvi vastavalt töövõtulepingule. Töövõtulepingu p 9.1.5 sätestab, et töövõtja kohustub kokkulepitud ehitustööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 26 000 krooni iga kalendripäeva eest. Sama säte nägi ette ka selle, et leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 15 täisnädala eest. Seega on leppetrahvi summa kokku 2 730 000 krooni (15 x 7 päeva x 26 000 kr). Kostja hoiatas AS-i Revo Auto leppetrahvinõudega koheselt, kui ehitaja oli ületanud lepingus sätestatud ehitustööde üle andmise tähtaja ja ka enne seda. Seda tõendab see, et poolte kokkuleppes 05.09.2007. a on AS Revo Auto juhataja märkinud, et hoonet ilmselt tähtajaks valmis ei saa, pigem maksaks trahvi ja loobuks tehingust. Kostja tasaarvestab alternatiivse vastuväite korras hageja oletatava nõudega kostja nõuded, mis tulenevad kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega AS Revo Auto poolt viimasele vajalike ehitusmaterjalide ostmisega. Soojustusmaterjale on kostja soetanud kokku summas 350 266.10, kattematerjale summas 371 762.44 krooni, kõik kokku summas 722 028.54 kr. Pooltevahelise töövõtulepingu (I kd, tl 137-141) p 4.1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks hankida kogu vajalik tööjõud, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad, et saavutada kokkulepitud töö tulemus. Nimetatud summa ulatuses on AS Revo Auto ja sellest tulenevalt ka hageja alusetult rikastunud. Kui kohus peab hageja poolt esitatud nõuet põhjendatuks, siis palub kostja tasaarvestada see kostja nõuetega kogusummas 3 452 028.54 krooni hageja vastu.

MAAKOHTU LAHEND

esitatud samal päeval - 21.04.2008. a, mil kõik tööd, va vuukide täitmine, olid kostja väitel lõpetatud, ei ole tõendatud poolte tahe kokku leppida tööde ositi vastuvõtmises ja ositi tasumises. Kostja makseid AS-le Revo Auto tuleb käsitleda ettemaksuna töövõtulepingute I ja II alusel. Ettemaksuga on tegemist juhul, kui lepingujärgne tasu töövõtjale makstakse enne töö valmimist või selle vastuvõtmist (VÕS-i kommentaarid III osa lk 50). Kostja on makseid tasunud nii enne töö valmimist kui ka selle vastuvõtmist. Hageja ei ole 30.11.2007. a sõlmitud töövõtulepingu I lisas nimetatud hinna vähendamise kokkulepet menetluses tunnistanud ja on lähtunud oma nõude esitamisel töövõtulepingutes I ja II algselt kokkulepitud tasu suurusest. Kohus on seisukohal, et AS Revo Auto ja kostja vaheline ehitustööde tasu vähendamise kokkulepe on kehtiv. Kui kostja on olnud viivituses seoses kinnistute võõrandamise eellepingu täitmisega, siis saab õigustatud isik esitada kostja vastu sellest tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud asjaolu ei muuda kehtetuks 07.09.2007. a ehitustööde tasu vähendamise kokkulepet. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled leppisid kokku ehitustööde tasu töö lõpetamisel kindla summana ja lepingus puudub makstava tasu kalkulatsioon, leppisid pooled kokku siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 alusel. Siduva eelarve korral ei sõltu töö eest makstav tasu töö tegelikust mahust või kulukusest. Töövõtja ei saa nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, va siis kui tellija soovib töövõtjalt selliste tööde teostamist, mis ei ole töövõtulepingu objektiks. Kohus pidas vajalikuks märkida, et ka mittesiduva eelarve korral VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Maakohus leidis, et hageja esitatud 04.02.2008. a ehitise nõupidamise protokollist nr 2 ja töövõtulepingu II p-dest 4.1-4.2 ei nähtu kokkulepet lisatööde tegemiseks ega ehitustööde tasu suurendamiseks lisatööde võrra. Pooltel ei ole vaidlust, et ehitustöö teostamine toimus AS-lt Haspo tellitud ehitusliku põhiprojekti alusel (I kd lk 166). Projekti joonise „Vundamentide lõiked ja välissein“ kohaselt pidi seinakonstruktsioon koosnema ka 12 mm tuuletõkkeplaadist ja 160 mm paksusest soojaisolatsioonist (kivivill või klaasvill). Seega ei saanud tuuletõkke paigaldus ja seinte soojustamine olla lepingu objekti tähenduses lisatööd. Ka katusele uue roovituse ehitus on hõlmatud töövõtulepingu objektist, mille eest lisatasu ei saa töövõtja nõuda. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja poolt lisatöödeks nimetatavad tööd ei ole käsitletavad lepingujärgse tööna ja tegemist on lepinguobjekti tähenduses lisatöödega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjaga on kokku lepitud nimetatud tööde täiendavas tasustamises hagetavas või muus summas täiendavalt ehitustöö tasu vähendamise kokkuleppes 07.09.2007. a kokkulepitud tasule. Seega tuleb hageja nõue lisatööde eest tasu nõudes 447 838.30 krooni (koos käibemaksuga) jätta rahuldamata. Hageja ei eita, et lepingu tähenduses ei ole tööd valmis (tegemata on vuukide täitmine viilhallis) ja tööde üleandmist ja vastuvõtmist töövõtulepingus II kokkulepitud korras ei ole toimunud. Hageja on selgitanud, et vaegtööks on viilhalli põrandaplaatide vuukide täitmine, mis jäi tegemata seetõttu, et kostja eiras töövõtja korraldusi ja võttis halli enne tööde lõpuleviimist kasutusse 2008. a märtsis. Kohus viis 16.04.2010. a läbi paikkondliku vaatluse XXX kinnistul Lohkva külas Tartumaal. Kohus tuvastas, et nii viilhall kui ka kaarhall on kostja valduses. Kohus leidis, et olukorras, kus AS Revo Auto ei soovinud veel ehitustööd lõplikult kostjale üle anda, võttis kostja vastu kaudse tahteavaldusega puudustega (lõpetamata) töö. Kohus leidis, et OÜ Savekate projektijuhi kirjaga, S. L. e-kirjaga, tunnistaja J.L. ütlustega on tõendatud, et

ehitustööd jäid lõpule viimata seetõttu, et kostja ise asus halle kasutama enne ehitustöö üleandmist AS Revo Auto poolt töövõtulepingutes I ja II kokkulepitud korras. Seda, et AS Revo Auto iseenesest ei soovinud lõpetamata töid üle anda, tõendab AS Revo Auto tegevdirektori Niina Lauri 12.09.2008. a kiri Incure Inkasso Agentuur OÜ-le vastuseks vandeadvokaat Indrek Lillo vastuskirjale, kus Niina Lauri räägib tööde lõpetamise ja üleandmise vajadusest, mööndes samas, et tööde vastuvõttu kinnitab Tarmeko KV poolne tegevus halli kasutamisel (I kd lk 46). Ehitustööde vastuvõtmisega kaudse tahteavalduse teel väljendab sellise tahteavalduse tegija ühtlasi oma nõusolekut mitte järgida tahteavalduste tegemise kokkulepitud vormi ja tingimusi (RK otsus nr 3-2-1-32-09). Kohus veendus ka ise paikvaatluse käigus, et töö lõpetamatus (täitmata põrandavuugid) ei takista hallide kasutamist puitmaterjalide ladustamisel. Kohus on seisukohal, et samal ajal kui pooled leppisid kokku ehitustöö finantseerimise kokkuleppe muutmises ja kostja asus tegema ettemakseid, leppisid pooled täielikult kokku töövõtulepingu II punktis 5.3 kokkulepitud ehitustöö eest tasumise korra muutmises. Seega tekkis töövõtjal tasunõue ja selle maksmapanemise õigus rahas pärast kostja poolset töö vastuvõtmist 18.03.2008. a. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab viivisena kostjalt 1 407 000 krooni. Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutus käesoleval juhul sissenõutavaks siis, kui töö on vastu võetud, arvestades ka tellija õigust töö üle vaadata (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Arvestades töövõtulepingu järgse ehitustöö vastuvõtmisega seotud asjaolude muutumist, on õigus määrata kohustuse täitmise tähtaeg võlausaldajal. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on töö vastu võtnud 18.03.2008. a. Töövõtja on esitanud arved 21.04.2008. a ja määranud tasumise tähtajaks 01.05.2008. a. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 02.05.2008. a ehitustöö eest tasumisega viivitamise eest. Kohtule esitatud arvetele on töövõtja märkinud viivisemääraks 0,2% päevas, mis on töövõtulepinguga II kokkulepitud viivisemäärast väiksem. Lepingus kokkulepitud viivisemäära kohaldamine on hageja õigus, aga mitte kohustus. Kui töövõtja on ise arve esitamisel nõudnud kostjalt lepingus lubatust väiksemas määras viivist, siis ei ole hagis suurema viivise nõudmine kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja viivise nõue on oma olemuselt leppetrahvi nõue VÕS § 158 tähenduses, kuna viivist arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte aga võlgnetavalt summalt. Pooled on töövõtulepingu II p-s 11.21.1 sõnaselgelt kokku leppinud „viivise“ maksmises, kokkulepe vastab VÕS § 113 sätetele. Seadus ei keela leppida kokku viivise maksmises võlgnetavalt summalt. Kohus märgib, et viivisenõue on võlausaldajal alati ka seaduse alusel ilma täiendava kokkuleppeta. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks sõlmitud kokkuleppeid intressi tasumise vormis tuleb lugeda üldjuhul viivisekokkulepeteks, kui asjas ei ole selgelt tuvastatav leppetrahvi kokkulepe, mis käesoleval juhul puudub. Kostja on keeldunud tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Kohus on asjas tuvastanud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud

või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08). VÕS § 644 lg 1 ja 2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjas kogutud tõendite kohaselt on esmakordselt täitmise mittevastavust kirjeldatud alles kohtumenetluse ajal, mil kostja esitas hagejale ja kohtule asjatundja arvamusena ehitusinseneri ja riiklikult tunnustatud eksperdi Kaarel Sahki arvamuse (I kd lk 165). Kostja väited, et ta on tööde mittevastavusest pidevalt informeerinud töövõtjat suuliselt ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohus leidis, et kuna kostja ise võttis vastu puudustega töö ja ei ole ka töö vastuvõtmise järel töövõtjat mõistliku aja jooksul puudustest töös teavitanud, siis ei saa kostja tasu mittemaksmisel tugineda vastuvõetud töö mittevastavusele lepingutingimustele. Kostja on esitanud alternatiivse vastuväitena leppetrahvi nõude, mis töövõtulepingu II p 9.15 alusel on kokku 2 730 000 krooni. Kostja on ostnud omal kulul ehitusmaterjale summas 722 028.54 krooni. Nimetatud summad palub kostja kohtul tasaarvestada, kui kohus peaks hageja nõuet mingis osas pidama põhjendatuks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei kinnita kostja väidet, et viimane on teda leppetrahvi nõude osas hoiatanud suuliselt, tõendeid nimetatud väite kohta ei ole kostja esitanud. Seega on asjas tõendamata, et kostja on teavitanud töövõtjat võimalikust leppetrahvinõudest ja kostja nimetatud nõude alusel ei saa toimuda tasaarvestust hageja nõudega. Pooltel on vaidlus, kas ehitustöö teostamiseks vajalikud materjalid pidi hankima tellija või töövõtja. Kohus leidis, et kuigi töövõtulepingutest I ja II ei tulene selgelt tellija kohustust hankida ehitustöö tegemiseks vajalikke materjale, ei välista see poolte hilisemaid teistsuguseid kokkuleppeid. Kohus on käesolevas asjas juba korduvalt tuvastanud, et töövõtulepingu täitmise käigus leppisid pooled mitmetes töövõtulepingutega I ja II seotud õigustes ja kohustustes kokku teisiti. Seejuures on mõlemad pooled viidanud eelkõige suulistele teavitustele ja kokkulepetele. Kohus on seisukohal, et ka kattematerjalide ja soojustuse tellimine ja tasumine kostja poolt toimus vastavalt suulistele kokkulepetele ja see kulu pidi jääma kostja enda kanda täiendavalt ehitustöö lõpphinnale. Kohus leidis, et olukorras, kus kostja on tellijana lepingu täitmise käigus tellinud ehitustöö teostamiseks vajalikke materjale ja nende eest otse tasunud hankijatele ning seejärel tehtud töö vastu võtnud, ei ole kooskõlas ka hea usu põhimõttega esitada nimetatud materjalide eest tasunõue töövõtjale ca kaks aastat pärast arvete tasumist ja töö vastuvõtmist. Kostja arvates tuleb ehitustöö eest makstava tasu arvestamisel kostja poolt juba makstud tasu hulka arvestada ka ehitusprojekti eest makstud 59 000 krooni. Töövõtulepingu II p-s 6.3 on sätestatud, et ehitustöö peab vastama ka etteantud projektdokumentatsiooni kvaliteedinõuetele. Nimetatud sättest saab teha järelduse, et projekti pidi töövõtjale ette andma tellija. Kostja poolse (ehitusprojekti) arve tasumisega tuleb lugeda tõendatuks hageja väide, et projekti maksumus ei kuulunud ehitustöö hinna sisse ja see on kooskõlas ka kostja töövõtuleping II p-st 6.3 tuleneva kohustusega anda töövõtjale projektdokumentatsioon ette. Kohus lähtus nõude loovutamise määratlemisel Revo Auto AS-i 16.10.2008. a kinnitusest nõude loovutamise kohta (I kd lk 9). Kohus leidis, et 16.10.2008. a kinnitusega on tõendatud, et nimetatud nõue on loovutatud ja hageja on astunud selles nõudes AS Revo Auto asemele. Kohus

on tuvastanud, et nõude loovutamise ajaks 16.10.2008. a oli AS Revo Auto tasunõue muutunud ka sissenõutavaks. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega selles, et AS Revo Auto ei saanud loovutada hagejale nõuet, mis ei olnud veel muutunud sissenõutavaks. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Ehitustöö lõplikult kokkulepitud hind oli 2 200 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, st kokku 2 596 000 krooni, millest kostja on tasunud töövõtjale ettemaksuna 2 034 901.75 krooni. Seega on tasumata osa 561 098.25 krooni. Töövõtja on jätnud tööd kokkulepitud mahus lõpetamata (täitmata vuugid) ja ei ole ka tegemata töö osas kostjale arvet esitanud, tegemata töö hinnaks hindab hageja vastavalt aktile nr 08/08 30654 krooni (I kd lk 80). Lisaks on hageja õiguseellane soovinud kostjalt nõutavast summast maha arvata leppetrahvi lepingust taganemise eest 65 744 (akt nr 09/08, I kd lk 82). Pärast nimetatud töövõtja enda mahaarvamisi leidis kohus, et kostjal on tasumata ehitustöö eest (561 098.25 – 30654 – 65744) 464 700.25 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Kostja on esitanud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel taotluse viivise vähendamiseks. Kostja on olnud viivituses 464 700.25 krooni tasumisega alates 02.05.2008. a kuni hagi esitamiseni 31.12.2008. a 244 päeva. Viivis nimetatud perioodi eest arvestusega 0,2% päevas on 226 773.60 krooni (arvestusega 929.40 krooni päevas). Asjaolu, et hageja on saanud nõude loovutuse korras, on avaldanud mõju menetluse kestvusele, sest hageja ei ole suutnud kohtule esitada kõiki vajalikke argumente ja tõendeid oma nõude kohta mõistliku aja jooksul. Hageja suutis esitada täpsustatud hagiavalduse alles aasta pärast esialgse hagi esitamist 21.12.2009. a pärast kohtu korduvaid ettepanekuid. Kohus on seisukohal, et kui hagi menetlemise kestvus on otseses sõltuvuses hageja tegevusest/tegevusetusest, siis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega nõuda nimetatud perioodi eest viivist ja vastavalt kostja taotlusele kuulub viivis vähendamisele. Kohus pidas mõistlikuks viiviseks 226 773 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5) ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostja ei ole teinud AS-le Revo Auto tasaarvestusavaldust VÕS § 198 tähenduses (otsuse lk 18). Poolte vaheline tasaarvestus sisaldub juba pooltevahelises töövõtulepingu II p-s 15.2 ja müügilepingus. Täiendavate tasaarvelduste esitamine ei olnud vajalik. Kohus on valesti tõlgendanud VÕS §-s 198 sätestatut. Lisaks sellele ei ole hageja käesolevas asjas tasaarvestusavalduse esitamata jätmisele kordagi tuginenud. Nimetatud küsimust ei ole arutatud ning sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 4; 6) jääb ebaselgeks kohtu seisukoht, et AS-l Revo Auto puudus nõue piisavas ulatuses, mida oleks saanud tasaarvestada kostja nõudega (otsuse lk 18). Tasaarvestatavad nõuded ei pea olema ühesuurused. Ka töövõtuleping p 15.1 jj on üles ehitatud sedasi, et pooled tasaarvestavad müügihinna selles ulatuses, mis ulatuses AS-l Revo Auto kostja vastu nõue tekib; 7) on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 13 lg 2 ning AÕS § 119 lg 1. Maakohtu seisukoht, et pooled olid suuliselt muutnud poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, on tõendamata ning ebaseaduslik. Kohus ei ole arvestanud, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab võlaõiguslik leping kinnisasja omandamiseks olema sõlmitud notariaalses vormis. Isegi kui pooled oleks muutnud lepingut suuliselt, oleks selline kokkulepe tühine; 8) on õiguslikult võimatu, et AS-l Revo Auto oli töövõtutasu nõue kostja vastu ning seetõttu ei saanud AS Revo Auto sellist nõuet hagejale loovutada; 9) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8; 10) ei ole hageja kokkulepitud tööd valmis saanud ja sellest kostjat informeerinud ega andnud tähtaega hoonete ülevaatamiseks ja pretensioonide esitamiseks. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja ei ole esitanud pretensioone, siis on töötasunõue muutunud sissenõutavaks. Maakohus ei ole otsuses VÕS § 636 kohaldamise eeldusi tuvastanud, mistõttu on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud; 11) ei asenda tööde üleandmist-vastuvõtmist mõni muu dokument (näiteks arve). Sama põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05. Töövõtja poolt kostjale esitatud arvetel puudub igasugune õiguslik alus, sest hageja tasunõue pole muutunud sissenõutavaks; 12) on tõendanud töövõtja poolne tööde lõpetamata jätmine; 13) on ebaõige kohtu seisukoht, et kostja on ehitusobjekte kasutama hakates võtnud kaudse tahteavaldusega vastu puudustega töö. Riigikohus on rõhutanud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 lause 2, RKTKo asjas nr 3-21-80-08, 22). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 637 lg 4; 14) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et AS Revo Auto nõue kostja vastu tulenevalt töövõtulepingutest on muutunud sissenõutavaks; 15) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on ehitustöö puudustele tuginenud liiga hilja (otsuse lk 20). Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 448 lg 8 ja VÕS § 644 lg 1 ja 2, kuivõrd käesoleval juhul olid AS Revo Auto ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud, et kostja tellijana võib ehitajat puudustest teavitada tööde üleandmisel. Kostja on hagejat puudustest teavitanud koheselt, mida tõendavad kostja juhatuse liikme antud ütlused (II kd, tl 185); 16) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole ehitajat leppetrahvinõudega hoiatanud õigeaegselt. Maakohus on rikkunud TsMS § 448 lg 8. Kostja hoiatas AS-i Revo Auto leppetrahvinõudega koheselt, kui hageja oli ületanud ehitustööde üleandmise tähtaega; 17) tasaarvestas kostja hageja oletatava nõudega ka kostja nõuded, mis tulenevad kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega AS Revo Auto poolt viimasele vajalike

ehitusmaterjalide ostmisega. Kokku on kostja pidanud ehitajale soetama omal kulul ehitusmaterjale summas 722 028.54 kr. Nimetatud summa ulatuses on AS Revo Auto ja sellest tulenevalt ka hageja alusetult rikastunud; 18) on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg 1, sest maakohus on jõudnud järeldusele, et AS Revo Auto juhatuse liikme ütlused tõendavad pooltevahelise lepingu muutmist suuliselt; 19) ei nõustu kostja maakohtu otsustusega, milles kohus on ettemaksude arvelt keeldunud töövõtu tasu hulka arvama ehitusprojekti eest tasutud 59 000 krooni (otsuse lk 21-22). Vaidlusalune ettemaksu arve esitati kostjale 30.07.2007. a, s.o pärast töövõtulepingu sõlmimist (vt kostja teesid p 2.45 jj). Maakohus ei ole arvestanud kostja väidetega. Maakohus on rahuldanud hageja nõude, mida ei ole õiguslikult olemas. Nimetatud nõue on hageja õiguseellase ja kostja vahelises notariaalsel kinnistu müügilepingus tasaarvestatud. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasaarveldatud nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sest AS Revo Auto ei ole kuni käesoleva ajani ehitustööd kostjale üle andnud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et AS Revo Auto ei ole üldse soovinudki ehitustöid kostjale üle anda.

Apellant on seisukohal, et viivisenõue tuleks rahuldada 530 444.25 krooni ulatuses, s.o samas ulatuses põhinõudega. Viivisearvestus hagi esitamisest 31.12.2008. a kuni kohtuotsuseni 05.05.2010. a on 778 692.159 (734 päeva * 0,2 * 530 444.25) krooni, mille hageja vähendab põhinõudeni. Arvestades asjaolu, et kohus on mõistnud viivise välja 226 773 krooni ulatuses, siis soovib apellant, et ringkonnakohus mõistaks täiendavalt välja viivise 303 671.25 krooni ulatuses.

10) on arusaamatu kostja väide, et nad said alles asjatundja arvamusest teada, et AS-l Revo Auto puudus õigus ehitustööde teostamiseks. AS-l Revo Auto olid kõik õigused ehitustööde teostamiseks ning nimetatud asjaolu ei ole tähtis puudusest teavitamise ajamomendi fikseerimisel; 11) on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei teavitanud mõistliku tähtaja jooksul leppetrahvist ja vastupidine väide on tõendamata. Leppetrahvist peab teavitama tellija ja seda mõistliku tähtaja jooksul peale rikkumise avastamist, kostja ei ole seda teinud mõistliku tähtaja jooksul; 12) on ekslik kostja seisukoht, et töövõtutasu sees oli ehitusprojekti eest tasutud 59 000 krooni. AS Revo Auto korraldas ise ehitusprojekti tellimise ja esitas 30.06.2007. a arve summas 59 000 krooni. Seega esitati arve veel enne I töövõtulepingu sõlmimist 10.07.2007. a ja enne II, notariaalset töövõtulepingu sõlmimist 09.08.2007. a, mistõttu ei saanud ehitusprojekti maksumus juba seetõttu ehitushinnas sisalduda; 13) on asjakohatu kostja väide, et nõude rahuldamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja poolt maksmata arved panid aluse AS Revo Auto majandusraskustele ja tegevuse lõpetamisele.

OÜ

Tarmeko

KV

Kostja leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud põhjendustele viivise vähendamise kohta. Kostja arvates ei saanud kohus lähtuda suuremast viivisemäärast kui sellest, mida hageja õiguseellane on kostjalt nõudnud. Kostja vastuse kohaselt on loogiline viivisenõude kärpimine, kui hageja esitab kohtusse viivisenõude ja seejärel põhjustab asja venimise. Kui sellisel juhul ei oleks kohtul õigus viivisenõuet kärpida, siis tekiks olukord, kus hagejal oleks kasulik venitada asja menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus nõustub osas, millega maakohus hagi rahuldas, maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid põhjendusi käesolevas otsuses. Ringkonnakohus suurendab maakohtu poolt hagi rahuldatud osa suurust nn leppetrahvi osaga ja tühistab maakohtu otsuse viivise vähendamise põhjenduste osas ning muudab väljamõistetud viivise suurust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Töövõtulepingu p. 5.3. andis tellijale õiguse teostada tasaarvestuse ehitustöö eest tasumisele kuuluva summa osas töövõtja poolt kinnisasja omandamise eest tasumisele kuuluva summaga. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on tasaarvestuse olukord ja tasaarvestuse tegemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Ringkonnakohus märgib, et poolte kokkulepe, mis andis tellijale õiguse tasaarvestuse tegemiseks ei muuda tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldusi. VÕS § 198 teise lause kohaselt tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Käesolevas vaidluses ei olnud hagi esitamise ajaks tasaarvestuse olukorda tekkinud. Apellandi viide AÕS § 119 lg-le 1 ei ole asjakohane. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mis andis tellijale õiguse tasaarvestuse tegemiseks, ei ole seotud kinnisasja omandamise lepinguga. Tegemist on töövõtulepingu tasu ja kinnistu omandamise müügisummade tasaarvestusele suunatud kokkuleppega. VÕS § 198 ei sätesta tasaarvestuse avaldusele vorminõudeid. Ringkonnakohus leiab, et tellija ja töövõtja vahel sõlmitud lepingust ei tulene poolte tahe, et lepingu p-s 5.3. sätestatud tellija õigus teha tasaarvestus, välistab poolte rahalised nõuded erinevate lepingute alusel. Seda seisukohta kinnitab ka lepinguosaliste hilisem käitumine.

Maakohus tuvastas, et tegemist ei ole leppetrahvi vaid viivisega, et viivise arvestamise alguseks on 2. mai 2008 ning viivise määraks on 0,2 %. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et menetluslikud toimingud või nende tegemisega viivitamine saaks käesolevas asjas olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Ringkonnakohtu arvates juhul kui hageja menetluses käitumine tõi kaasa viivituse, siis oleks selline etteheidetavus eelkõige TsMS § 169 kohaldamise aluseks, st annaks aluse jätta sõltumata lahendist menetluskulud menetluse venimise põhjustanud menetlusosalise kanda. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 113 lg 8 kohaldamiseks ning põhjendatud on vastuapellandi nõue mõista välja 530 444, 25 kr (34 002,83 eurot).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.