Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-56251 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi Artjom Vahesalu vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1281,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Artjom Vahesalu ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxx xxxx xx) Resolutsioon Välja mõista Artjom Vahesalult 1281,65 eurot ja viivis protsendina EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt ( 1281,65 eurot), alates 11.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta Artjom Vahesalu kanda. Välja mõista Artjom Vahesalult 367,49 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Edasikaebamise kord Artjom Vahesalu võib kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 17.11.2004 sõlmisid pooled järelmaksu müügilepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 206 X-Line 3D, 1,4, ehitusaasta 2004. lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud või kahjud. Kui vastavad kulud või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 29.12.2006 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kaskokindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu- ja kindlustusleppe alusel kostjale esitatud arved kokku summas 18 084,25 kr. Kostja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest AS-le Swedbank Varakindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 558.- kr. Hagejal on kostja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud kasko- ja kohustusliku kindlustusmaksete summade ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas, Viivisvõlgnevus moodustab 350,70 kr. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 26.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-le 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast ja ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäitelikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, olu hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Credit Expert poole. Vara valdus taastati 25.05.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandmiseks üle Saksa Auto AS-le. Vara
õnnestus võõrandada hinnaga 37 500.- kr. Credit Expert OÜ ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 5280,18 kr, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli kokku 57 553,45 kr, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 33 280,32 kr, debitoorsest võlgnevusest summas 18 084,25 kr, viivisemaksete võlgnevusest summas 350,70 kr, kindlustusmaksete võlgnevusest 558.- kr ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 5280,18 kr. Vara realiseerimishind ol8i 37 500.- kr. 57 553,45 – 37 500 = 20 053,45 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjalt välja mõista 20 053,45 kr ja viivis protsendina EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt ( 20 053,45 kr), alates 11.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt 5750.- kr riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.