Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kostja taotles hagejalt eralaenu. Hageja rahuldas taotluse summas 20000 krooni, kandes 26.10.2007.a. eralaenu summas 20000 krooni (1278,23 eurot) üle kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama T. F. -le eralaenu igakuiste maksetena pangakontole summas 659 krooni vastavalt eelnevalt T. F. poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, millest teavitas hageja kostjat kirjadega ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. T. F. volitas I. I. kostjalt võlga sisse nõudma, millest teavitas ka kostjat. I. I. A. esitanud kostjale 29.10.2008.a. nõude, kuid kostja ei ole oma võlgnevust käesoleva hetkeni tasunud. Eralaenu tingimustes on sätestatud, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,00% selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 24,00%. Intress lisatakse saldole igakuiselt. tingimuste kohaselt jäävad peale lepingu lõpetamist krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni kuni võlg on täielikult tasutud. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ I. I. . Sellega tekkis hagejal kahju summas 70,83 eurot, mis seisneb OÜ-le I. I. A. teenustasus. Kokku taotles hageja hagiavalduses kostjalt 2289,79 euro väljamõistmist, millest põhinõue on 1416,67 eurot, intress summas 802,29 eurot ja kahju summas 70,83 eurot. 23.03.2011.a esitas hageja hagi täpsustuse, milles palub põhinõudeks lugeda 1278,23 eurot, viivisintressina välja mõista ajavahemiku eest 22.09.2008.a. kuni 23.03.2011.a. 767,36 eurot ja kahjuna 70,83 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 319,55 euro ja õigusabikulu 200 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte saanud 09.02.2011.a. ( tl 37), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2 (4)

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 3) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 128 lg 3 kohaselt loetakse otseseks varaliseks kahjuks muu hulgas mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 6-23) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusumma, viivitusintressina ja kahjuna kokku 2116,42 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 128 lg 3 alusel välja mõista. Hageja on kohtumenetluse käigus oma nõuet vähendanud, kuid tegemist pole olnud hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses. Kostja on hagile vastamata jätmisega sisuliselt õigeks võtnud ka hageja suurema nõude. Seetõttu asub kohus seisukohale, et omaksvõetuks saab pidada hageja nõuet ka vähendatud ulatuses. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3 (4)

Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu 319,55 eurot ja õigusabikulu 200 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 24, 39). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 319,55 eurot riigilõivu tulenevalt hagis näidatud tsiviilasja hinnast 1487,50 eurot. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et hageja on hagihinna sisse ekslikult arvanud kahju ja intressi, mis on TsMS §-st 133 lg 2 tulenevalt kõrvalnõuded. Õige hagihind on TsMs § 133 lg 1 kohaselt põhinõue so 1278,23 eurot, millelt riigilõivuseaduse kohaselt kuulub tasumisele riigilõivu 255,64 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 63,91 eurot nõutavast rohkem. Kohtu hinnangul ei ole alust vajalikust enamtasutut riigilõivu välja mõista kostjalt, vaid hagejal on võimalik selle tagastamist taotleda RLS §-s 12 sätestatud korras. Kostjalt mõistab kohus menetluskuluna hageja kasuks riigilõivu katteks välja 255,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 200 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 100 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 100 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 255,64+100 so 355,64 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.