Tsiviilasi nr.2-08-70685
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-70685
Tsiviilasi
hagi K. S. vastu 639,12 euro (10 000 krooni) nõudes Hageja : P. L. (is. kood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : K. S. (is.kood xxxxxxxxxxx ; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx ) Kuna pooled on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ning ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Rahuldada P. L.
hagi K. S.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista K. S. töölepingu järgi ettemaksuna saadud 639,12 eurot (10 000 krooni) ja menetluskuludena hagi esitamiseltasutud riigilõiv 47,93 eurot (750 krooni) P. L. kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.03.2011.a..). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt töölepinguga makstud ettemaksu 639,12 euro (10 000 krooni) tagastamist kostja poolt. Hageja sõlmis kostjaga 10.09.2008.a. töölepingu ehitustööde tegemiseks summas 20 000 krooni (1278,23 euro) eest, ajavahemikus 10.092008.a. kuni 24.09.2008.a. Hageja teostas kostjale ettemaksu 10 000 krooni (639,12 eurot). Kuna kostja ei teinud töölepingus märgitud töid, palub hageja kostjalt välja mõista ettemaksuna tasutud 10 000 krooni (639,12 eurot). Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja väidab, et on teostanud hageja juures töid, kuid hageja ise ei ole tasunud kostjale antud tööde eest. Menetluse käik 06.07.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses teatanud kohtule, et ei võta hagi õigeks ja palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Kuna pooled on teatanud kohtule, et soovivad asja arutamist kirjalikus menetluses, lahendab kohus TsMS § 403 asja kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
2 (4)
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p.1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2008.a. töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemikus 10.09.2008.a. kuni 24.09.2008.a. summas 20 000 krooni ( 1278,23 euro) eest (tl.1819). Kogu tööde hinnaks lepingu järgi oli 20 000 krooni (1278,23 eurot), millest on kostja saanud ettemaksuna 10 000 krooni (639,12 eurot). Kostja tunnistab ettemaksu tasumist (tl.33). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud töövõttu) puudutavad õigusnormid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 636 lg 1 kohustab töövõtjat tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Asja tellijale õigeaegselt üle andmata jätmist loetakse oluliseks lepingurikkumiseks. VÕS § 655 lg 1 sätestab tellija õiguse töövõtuleping igal ajal üles öelda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel kokkulepitud viisil ja tähtajaks töövõtja K. S. töid ei teostanud, töö tegemata jätmist põhjendas kostja erinevate asjaoludega. Asja materjalide ja kostja poolt kohtule esitatud avaldustega on tõendatud, et kostja on hageja käest saanud ettemaksuna 10 000 krooni (639,12 eurot) (tl.33). Töid kokkulepitud mahus teostatud ei ole. Kostja omastas hageja poolt makstud ettemaksu 10 000 krooni (639,12 eurot), kuid lepingus loetletud töid ei teinud. Kostja on kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostja poolt teostamata tööde eest ettemaksuna saadud tasu tagastamist. Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud 10.09.2008.a. töövõtulepingu tingimustele. Kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasolevavõi tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
3 (4)
Hageja ütles töövõtulepingu kostjaga üles, mida ka kostja on oma vastuses kohtule maininud. Kuna kostja ei teostanud lepingus ettenähtud töid, siis langes hagejal teostamata tööde eest tasu maksmise kohustus ära ning kostja on kohustatud enamsaadu tagastama. Kostja on töid teostanud osaliselt. Kostja väited tellijapoolsetele rikkumistele ning vajalike töötingimuste mittetagamisele on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 639,12 euro (10 000 krooni) välja mõista. Kohus rahuldab hagi ettemaksu tagastamise osas täielikult, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 639,12 eurot (10 000 krooni). Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 47,93 eurot ( 750 krooni). Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 47,93 eurot (750 krooni). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Annemarie Gerassimov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.