Tsiviilasi nr.2-10-18782
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-18782
Tsiviilasi
X AS hagi A. P. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 635,74 euro (9 947,28 krooni) ja lisanduvate viiviste, väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx; xxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. K. Kostja : A. P. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. P. võlgnevus seisuga 28.09.2010.a. summas 635,75 eurot (9947,28 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt ( 574,84 euro/8 994,24 krooni) alates 29.09.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas 115,04 eurot ( 1 800 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.03.2011.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 17.05.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx summas 65 000 krooni (4154,26 euro), intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus tagama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 04. kuupäevaks. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse 04.01.2010.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 16.04.2010.a. laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 28.09.2010.a. kogumahus 635,75 eurot ( 9 947,28 krooni), sealhulgas : põhiosa võlgnevus 574,84 eurot (8 994,24 krooni), intressivõlgnevus summas 34,26 eurot ( 536 krooni) , viivis põhiosalt 26,65 eurot (417,04 krooni). Samuti põhinõudelt 574,84 eurolt ( 8 994,24 krooni) viivis alates 29.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 115,04 eurot (1800 krooni) menetluskuludelt ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni § VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust. Kostja soovib võlgnevuse tasuda kokkuleppel maksegraafiku alusel. Kostja on teatanud, et soovib asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja on kohtule vastanud, et ei nõustu kostjaga sõlmima kohtulikku kokkulepet enne kohtuotsuse tegemist, kuna kohtuliku kompromissi sõlmimisel lisandub põhiosa võlgnevusele täiendavalt intress kuni 22% aastas, mille otsustab krediidikomitee perioodi eest, millal peaks toimuma võlgnevuse tasumine kostja poolt ning selle tulemusel suureneb märgatavalt kostja poolt hagejale tasumisele kuuluv summa (tl. 85). “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada 2 (4)
täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 17.05.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgne võlgnevus seisuga 28.09.2010.a. summas 635,75 eurot (9 947,28 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt (574,84 euro/ 8 994,24 krooni) alates 29.09.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 115,04 euro (1800 krooni) väljamõistmist.
3 (4)
TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 115,04 eurot (1 800 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Annemarie Gerassimov kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.