Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(9)

2-10-16416

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 16. juulil 2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud laenuleping ja vastavalt lepingu p 2.1. ja 2.2. andis hageja kostjale laenuks summa 50 000 krooni. Summa tagastamise kord oli kindlaks määratud lepingu punktidega 2.3. ja 2.4., mille kohaselt kostja kohustub välja maksma hagejale laenusumma hiljemalt 16. jaanuariks 2010. Laenusumma tagastamisega viivitamisel kohustub kostja maksma viivist 0,1% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejale laenusummat vabatahtlikult tagastanud. Hageja kirjalikele nõuetele summa tagastamiseks vastas kostja keeldumisega. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3. arvestades on kostja kohustatud tasuma viivist 0,1% laenusummalt iga viivitatud päeva eest, mis viitab võimalusele laenuandjal laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja palub välja mõista viivis esmajärjekorras seisuga 16. aprill 2010 kindlalt summalt arvestusega viivitamise aja eest alates 16. jaanuarist 2010 kuni 16. aprill 2010 on 90 päeva. 50 000 krooni x 0,1 x 90 päeva = 4500 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt laenulepingu summa 50 000 krooni ja välja mõista kostjalt viivis kuni otsuse tegemiseni ajavahemiku eest alates 16. jaanuar 2010 kuni 16. aprill 2010 summas 4 500 krooni ja välja mõista kostjalt viivis 0,1% põhisummalt alates 16. aprillist 2010 kuni põhinõude täitmiseni; hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväidete osas on hageja seisukohal, et vastuväited ei ole põhjendatud. Hageja väitel on kostja võlakohustused, mis on käesoleva hagi esemeks, osa notariaalsest lepingust nr 5287, milles on sätestatud kostjaga varem, s.o 06. oktoobril 2008 sõlmitud lepingu võlaõigusliku lepinguosa muutmine hoonestusõiguse ostu-müügiks aadressil Anil, AÜ Murdlaine tn 11, Narva linn. Tehtud on avaldus kinnistamisest kinnistusraamatusse hoonestusõigusele sel aadressil ja oli kinnitatud asjaõigusleping hoonestusõiguse üleandmiseks kostjale. Nimetatud lepingu järgi oli hoonestusõiguse müüjaks Ljubov Antonova, mitte aga hageja; ostjaks aga kostja. Vastavalt notariaalse lepingu nr 5287 punktile 1.1. on müügihind ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingule alla kirjutamist lepingu punktis 2.1. nimetatud laenu arvel ja müüja tõendab lepingul oma allkirjaga nimetatud summa kätte saamist. Vastavalt selle lepingu punktidele 2.1. ja

2-10-16416 Hageja leiab, et kostja viib kohut eksitusse, näidates, et hageja oli käsitletava lepingu järgi müüja. Kinnistu aadressil Anil, AÜ Murdlaine tn 11, Narva linn hoonestusõigus oli üle antud kostjale 06. oktoobril 2008 Ljubov Antonovaga sõlmitud tehingu alusel. See tehing oli notariaalselt tõestatud (hoonestusõiguse võlaõiguslik 06. oktoobri 2008 müügileping nr 7526). Järgnevalt oli hoonestusõigus 16. juuli 2009 lepingu järgi koormatud asjaõigusega. Faktiliselt kasutas kostja krunti ja seal olevaid hooneid alates 2008. aasta oktoobrist. Hageja leiab, et kostja väited laenulepingu tühistusest ei ole tõendatud. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et ei kostjale ega ka tema sugulastele ei olnud tasutud ei sularahas ega ka pangaarvele 50 000 krooni, vaid oli tasutud kolmandale isikule Antonovale. Hageja võtab omaks, et 2008. aastal Petrovid (isa ja poeg) kandsid hagejale üle 50 000 krooni Hageja selgitab, et teised Petrovid ei olnud tehingu pooleks. Hageja väitel ei ole hageja kunagi olnud müüja, hageja oli ainult laenu andja kostja suhtes. Hageja on täitnud oma kohustused kostja eest, oli tasunud ostuhinna müüjale. Kostja on notari juuresolekul kinnitanud oma kohustust tasuda võlgnevuse summa. Tasumisega viivitamise eest oli kostja kohustatud tasuma viivist 0.1 % selle kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kuna kostja seda lepingut ei vaidlusta, palub hageja välja mõista võlgnevus 50 000 krooni, vastavalt notariaallepingule, mis oli sõlmitud 16. juulil 2009 ja välja mõista kostjalt viivis, kindla summana, viivis moodustab 410 päeva eest 20 500 krooni ja 0.1 % kuni kohustuse täieliku täitmiseni, 50 000 krooni laenu tagastamiseni, samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja oli müünud suvilat kaks korda. Nagu 16. juuli 2009 lepingust nähtub, pole hageja kunagi olnud suvila müüja ja vastavalt lepingule oli ostjaks kostja ja kostja kasutas seda suvilat alates 2008. aastast. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: 16. juuli 2009 leping nr 5287 (t.l.-4-7); palgatõend (t.l.-8); 06. oktoobri 2008 leping nr 7526 (t.l.-60-62). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel 16. juuli 2009 leping nr 5287, millele hageja viidab, on rahatu; kostja mingit raha hagejalt ei saanud ega hageja kostjale mingit raha andnud ei ole. Tegelikkuses andis lepingus mainitud 50 000 krooni hageja üle Tatjana Antonovale kui aiamaa hoonestusõiguse müüja Ljubov Antonova esindajale. Ljubov Antonova müüs hoonestusõiguse kaks korda, alguses 26. septembril 2007 Natalja Tsvetkovale sama summa 50 000 krooni eest, pärast, peale N. Tsvetkovaga lepingu tühistamist, müüs Svetlana Taranshinale. Alles pärast seda müüs hageja aiamaatüki hoonestusõiguse kostjale. Kostja nõustus 16. juulil 2009. kirjutama notariaalse lepingu alla hageja palvel, kuna hageja keelitas kostjat, et maatükid hakkavad edaspidi kallimaks minema. Seetõttu jaanuaris 2010 hakkab see maatükk maksma 50 000 krooni võrra rohkem ning kostja peab tasuma täiendavalt 50 000 krooni. Hageja keelitas kostjat vormistama selle kohustuse fiktiivse laenulepinguna. Ta ütles, et see võte vähendab tema jaoks notariaalsete teenuste maksumuse ja riigilõivu. Kuna maatükid ei kallinenud, vaid vastupidi, läksid odavamaks, siis kostja ei soovi tasuda hagejale kehtetu kohustuse järgi. 3(9)

2-10-16416 Kostja ei soovi esitada vastuhagi lepingu nr 5287 kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna ebaseaduslik tehing on ühine alguse peale. Poolte lepingu punktide 2.1. kuni 2.4.ebaseaduslikkus seisneb selles, ei need on vastuolus VÕS § 396 lg 1 ja TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2. Kostja palun jätta kõik kohtukulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja kohustused, mis on käesoleva hagi esemeks, on kinnitatud eelmise lepinguga, s.o 06. oktoobril 2008. sõlmitud lepinguga. Kostja väitel 06. oktoobri 2008. leping ei tekitanud kostjale võlakohustusi. Hageja poolt viidatud lepingu nr 5287 punkt 1.1. kinnitab, et kostja tasus tehingu summa 50 000 krooni hagejale täies ulatuses. Punktiga

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt lepingust tulenev võlgnevus 50 000 krooni ja viivised raha maksmise kohustuse täitmata jätmise eest alates 16. jaanuarist 2010 arvestusega 410 päeva eest 20 500 krooni ja viivis edasiulatuvalt määras 0,1% päevas kuni põhinõude 50 000 krooni tasumiseni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et kostja ja Ljubov Antonova sõlmisid 06. oktoobril 2008 hoonestusõiguse võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 kinnistule aadressil Anil, XXX hoonestusõiguse seadmiseks. Lepingu p 4.1. kohaselt oli hoonestusõiguse hinnaks 50 000 krooni. Ostuhind 50 000 krooni tasuti hagejale 2008 aastal Petrovide (isa ja poeg) poolt. Vastavalt lepingu nr 7526 p 6 kohustusid lepingu pooled sõlmima asjaõiguslepingu lepingu eseme üleandmiseks ostjale ühe kuu jooksul arvates müüja kandmisest omanikuna kinnistusraamatusse. Ljubov Antonova kanti kinnistusraamatusse hoonestusõiguse omanikuna 20. aprillil 2009.

4(9)

2-10-16416 Ljubov Antonova, hageja ja kostja sõlmisid 16. juulil 2009 kolmepoolse lepingu nr 5287 – asjaõiguslepingu hoonestusõiguse omandi kostjale üleandmiseks ja laenulepingu. Laenulepingu p 1.1 kohaselt kinnitasid kostja kui ostja ja Ljubov Antonova kui müüja, et 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 märgitud müügihind 50 000 krooni on hageja kui laenuandja poolt müüjale tasutud lepingu nr 5287 p 2.1. märgitud laenu arvel. Lepingu p 3. kohaselt leppisid Ljubov Antonova ja kostja kokku võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 esemeks olnud hoonestusõiguse omandi üleminekus. Kostja on kantud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse omanikuna 23. juulil 2009. Lepingu nr 5287 p 2.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni tagastamise tähtajaga 16. jaanuar 2010 (p 2.3.). Tagastamisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist määras 0,1% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel ei ole kostja lepingu nr 5287 p 2.1. märgitud laenusummat 50 000 krooni hagejale lepingu p 2.3. märgitud tähtajaks tagastanud. Kostja esitas vastuväite, et lepingu nr 5287 laenulepingu osa, s.o p-d 2.1. kuni 2.4. on näilik tehing ja seetõttu tühine ning seda ei pea täitma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja vastuväite kohaselt sõlmisid pooled 2009. aasta juulis notariaallepingu, mis oli näilik tehing. Lepingu punktiga 2.1. varjasime hagejaga kokkulepet tasuda veel 50 000 krooni arvestades oletavat hinna suurendamist. Kostja nõustus 16. juulil 2009 kirjutama notariaalse lepingu alla hageja palvel, kuna jaanuaris 2010 hakkab hoonestusõigus maksma 50 000 krooni võrra rohkem ning kostja peab tasuma täiendavalt 50 000 krooni. Hageja keelitas kostjat vormistama selle kohustuse fiktiivse laenulepinguna. Ta ütles, et see võte vähendab tema jaoks notariaalsete teenuste maksumuse ja riigilõivu. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu ja teatab, et kostja väide laenulepingu tühisusest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus on seisukohal, et näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil, s.o kui pooled tehingut tehes ei soovinud tehinguga määratud õigusliku tagajärje saabumist või kui tehinguga sooviti varjata teist tehingut. Varjatud tehingu puhul tuleb välja selgitada, millise õigusliku tagajärje saabumist lepingupooled tegelikult soovisid. Varjatud tehing ei ole tühine, kui varjatud tehingu osas ei esine muid tühisuse või kehtetuse aluseid (tehingu vorm, seadusest tulenev keeld, jne). Kostja väidetest järeldub, et müüja Ljubov Antonova, hageja ja kostja soovisid 16. juuli 2009 kolmepoolse lepingu nr 5287 sõlmimisega saavutada 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingu nr 7526 müügihinna muutmist, s.o suurendamist 50 000 krooni võrra. Kostja väide on tõendatud tunnistaja Galina Petrova ütlustega, millest selgub, et täiendav tehing pidi toimuma seoses suvila kallinemisega ja kostja oleks kohustatud tasuma täiendavalt 50 000 krooni. Tehing oli tehtud juulis 2009; kostja poolt vande all antud ütlustest selgub, et 2009. aasta juulis sõlmitud laenulepingu eesmärgiks oli täiendava 20 000 krooni tasumine seoses suvila 5(9)

2-10-16416 (hoonestusõiguse – kohtu märkus) hinna tõusuga. Pooled mõtlesid, et suvilad kallinevad ja kostja tasub lisaks 20 000 krooni, tasumise tähtaeg oli jaanuaris 2010. Hageja omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks kostja vastuväite, et 16. juuli 2009 laenulepingu tegelik eesmärk oli suurendada 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 kokku lepitud müügihinda 50 000 krooni võrra ehk 06. oktoobri 2008 võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 muutmine. Kohus märgib, et tunnistaja ja kostja vande all antud ütlustes on vastuolu hinna suurendamise osas, tunnistaja väitel pidi juurde maksma 50 000 krooni, kostja ütluste kohaselt 20 000 krooni. Kohus juhindub tunnistaja ütlustest, kuna 16. juuli 2009 lepingus on laenusumma samuti 50 000 krooni. Kostja võis ütluste andmisel eksida numbri nimetamisega. Kuna pooled sõlmisid laenulepingu 50 000 krooni kohta, saab eeldada, et pooled soovisid müügisumma suurendamist 50 000 krooni, mitte 20 000 krooni võrra. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ja kostja vahel 16. juulil 2009 sõlmitud laenuleping on tühine kui näilik tehing, millega varjati võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 muutmise tehingut kostja ja müüja Ljubov Antonova vahel. Kuna hageja ei olnud võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 pooleks, ei saanud hageja kostjaga sõlmida kokkulepet lepingu muutmiseks. Seega on varjatud tehingu puhul tegemist esindusõiguseta isiku tehinguga. Lähtuvalt TsÜS § 129 lg 1, teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Ljubov Antonova, hageja ja kostja vahel 16. juulil 2009 sõlmitud lepingu nr 5287 p 1.1 kohaselt kinnitasid kostja kui ostja ja Ljubov Antonova kui müüja, et 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 märgitud müügihind 50 000 krooni on hageja kui laenuandja poolt müüjale tasutud lepingu nr 5287 p 2.1. märgitud laenu arvel. Ljubov Antonova on lepingule nr 5287 alla kirjutanud ja leping on notariaalselt kinnitatud. Kohus järeldab ,et Ljubov Antonova on hageja poolt kostjaga tehtud varjatud tehingu heaks kiitnud. Ljubov Antonova on nõustunud 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 märgitud müügihinna suurendamisega 50 000 krooni võrra. Müügihinna suurendamine toimub hageja poolt kostjale antud laenu arvelt. Kohus leiab, et hageja ja kostja on 16. juulil 2009 sõlmitud laenulepingu sõlmimisega teinud varjatud tehingu 06. oktoobri 2008 võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 muutmiseks, s.o lepingus märgitud müügihinna suurendamiseks 50 000 krooni võrra. Võlaõigusseaduse VÕS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt, lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Lähtuvalt AÕS § 119 lg 1, tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt AÕS § 242 lg 1 peab hoonestusõiguse omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud ehk notariaalses vormis. 6(9)

2-10-16416 Pooled on notariaalses vormis sõlminud laenulepingu 50 000 kroonile, tegeliku õigusliku tagajärje saavutamise, 06. oktoobri 2008 võlaõigusliku müügilepingu nr 7526 muutmise kokkulepe, on sõlmitud suulises vormis, s.o lepingu muutmise vorminõuet järgimata. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus jõuab järeldusele, et Ljubov Antonova, hageja ja kostja vahel 16. juulil 2009 sõlmitud lepingu nr 5287 punktid 2.1. kuni 2.4. on tühised, kuna tegemist on näiliku tehinguga. Samuti on tühine hageja ja kostja vaheline tehing, suuline kokkulepe müügilepingu nr 7526 muutmiseks, mida varjati 16. juuli 2009 laenulepinguga ja seda põhjusel, et pooled ei ole müügilepingu nr 7526 muutmisel järginud seadusest tulenevat vorminõuet. Vaidlust ei ole, et kostja on vastavalt 16. juulil 2009 lepingu nr 5287 alusel 23. juulil 2009 kantud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse omanikuna. Asjaõigusseaduse AÕS § 119 lg 1 ja lg 2 kohaselt, tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Poolte tahtest annavad tunnistust kostja väited, et lepingu punktiga 2.1. varjasid nad hagejaga kokkulepet tasuda veel 50 000 krooni arvestades oletatavat hinna suurendamist, kuid kinnisvara turuhinnad, vastupidi, järsult langesid ning et jaanuaris 2010 hakkab see maatükk maksma 50 000 krooni võrra rohkem ning kostja peab tasuma täiendavalt 50 000 krooni. Hageja keelitas kostjat vormistama selle kohustuse fiktiivse laenulepinguna. Kuna maatükid ei kallinenud, vaid vastupidi, läksid odavamaks, siis kostja ei soovi tasuda hagejale kehtetu kohustuse järgi. Tehing on sõlmitud võimaliku tingimuse all, mis ei saabunud, see tingimus on võimalik suvila kallinemine. Hiljem on see tingimus ära langenud, s.o kinnistud hakkasid järsult odavamaks minema. Järelikult kostja kohustus ostetud kinnistu eest juurde maksta on ära langenud. Tunnistaja ütlustest selgub, et seoses suvila (hoonestusõiguse – kohtu märkus) kallinemisega oleks kohustatud kostja tasuma täiendavalt 50 000 krooni ning kostja vande all antud ütluste kohaselt mõtlesid pooled, et suvilad kallinevad ja kostja tasub lisaks täiendava summa. Kohus järeldab, et lepingupoolte tahe 16. juuli 2009 lepingu nr 5287 sõlmimisel oli suunatud 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 märgitud müügihinna suurendamisele. Kuna hoonestusõiguse omand on kostjale üle läinud, tuleb omandi saavutamiseks sõlmitud kokkulepped lugeda kehtivaks, kuna omandi üleandmise hetkel, s.o 16. juuli 2009 lepingu nr 5287 sõlmimisel, oli lepingupooltel tahe suurendada 06. oktoobri 2008 võlaõiguslikus müügilepingus nr 7526 märgitud müügihinda 50 000 krooni võrra. Kohus leiab, et vaidlusalused 16. juulil 2009 sõlmitud lepingu nr 5287 p 2.1. kuni 2.4., laenuleping hageja ja kostja vahel summas 50 000 krooni, on kehtivad. Vaidlust ei ole, et lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 16. jaanuaril 2010. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7(9)

2-10-16416 Kohus jõuab järeldusele, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 16. juulil 2009 sõlmitud lepingust nr 5287 tulenev võlgnevus 50 000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis rahalise kohustuse täitmata jätmise eest lepingus märgitud määras 0,1% iga viivitatud päeva eest alates 16. jaanuarist 2010 kokku 410 päeva eest summas 20 500 krooni ja edasiulatuv viivis määras 01% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude 50 000 krooni täitmiseni. Kostja viivise osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 16. juulil 2009 sõlmitud lepingu nr 5287 p 2.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,1% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja väitel moodustab viivis 410 päeva (alates 16. jaanuarist 2010 kuni 01. märtsini 2011) eest 20 500 krooni. Kohus kontrollis hageja arvestust ning nõustub hageja märgitud viivise perioodi ja summaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis perioodi eest alates 16. jaanuarist 2010 kuni 01. märtsini 2011 (kohtuistungini) summas 20 500 krooni ja edasiulatuv viivis alates 02. märtsist 2011 kuni põhinõude 50 000 krooni täitmiseni lepingus sätestatud määras 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 50 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 20 500 krooni, kokku 70 500 krooni ja edasiulatuv viivis alates 02. märtsist 2011 kuni põhinõude 50 000 krooni täitmiseni lepingus sätestatud määras 0,1% iga viivitatud päeva eest. Hageja tõend – palgatõend – ei ole asjassepuutuv, kuna hageja teatas kohtuistungil, et see oli esitatud juhuks, kui hageja peaks esitama menetlusabi taotluse. Kostja tõend – juristi vastus (t.l.-18) – ei ole asjassepuutuv, kuna selles on esitatud selgitused esindajale ja esindaja vastus samade asjaolude kohta, mis on märgitud hagiavalduses.

8(9)

2-10-16416 Kostja väide, et leping oli rahatu, ei oma laenulepingu osas tähendust, kuna kehtiva võlaõigusseaduse alusel võib rahatus olla vaid omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise aluseks. Kostja sellekohast vastuväidet kohtule ei esitanud. Poolte vahel 16. juulil 2009 sõlmitud lepingu nr 5287 p 1.1. kohaselt tasus hageja laenusumma otse müüjale ja sellega on põhjendatud, et kostja hagejalt laenulepingus märgitud summat enda kätte ei saanud. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 50 000 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 50 000 krooni (3195,58 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.