Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-34463
Tsiviilasi
SKOÜ hagi KAOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
182 000 krooni ehk 11631,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SKOÜ (registrikood XXX, asukoht XX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige JE (XXX); Kostja: KAOÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanus T (Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid, Estonia pst 9, Tallinn, epost: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
07.03.2011.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja Jaan Erelt Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus T
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KAOÜ-lt hageja SKOÜ kasuks välja 12 320 (kaksteist tuhat kolmsada kakskümmend) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) senti, millest 11 631,92 eurot on põhivõlgnevus ning 688,35 eurot 07.03.2011.a sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt KAOÜ-lt hageja SKOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 7% aastas põhinõudelt summas 11 631,92 eurot (ehk 182 000 krooni) alates 07.03.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta kohtukulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu 15.07.2010.a hagiavalduse põhivõlgnevuse 182 000 krooni ehk 11631,92 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Tallinnas XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistud. Hageja tellis kostjalt oma kinnistutele detailplaneeringu koostamise, milleks pooled sõlmisid vastavasisulised lepingud. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, sõlmisid pooled 26.01.2010.a kokkuleppe. Kokkuleppega anti kostjale kohustuste täitmiseks täiendav tähtaeg hiljemalt 31.05.2010.a. Pooled leppisid kokku, et kui kasvõi ühte lähteülesandele vastavat detail planeeringut ei ole sõltumata põhjusest algatatud hiljemalt 31.05.2010.a, maksab kostja tellijale hiljemalt 10.06.2010.a 182 000 krooni. Nimetatud summa pidi sisaldama hageja poolt tasutud ettemakse ja talle maksmisele kuuluvaid intresse, viiviseid ning kahju hüvitist. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kokkuleppes märgitud kohustusi kostja ühegi kinnistu osas ei täitnud. Hageja saatis kostjale 10.06.2010.a kirja, milles ta luges varasemad lepingulised suhted lõpetatuks ning nõudis kostjalt 182 000 krooni maksmist. Kostja summat ei tasunud, mistõttu palus hageja see kostjalt välja mõista.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkuleppes märgitud 182 000 krooni tasumise kohustus kujutas endast olemuselt lihtsat vaidlustamatut võlakirja, mis prevaleeris pooltevaheliste varasemate suuliste ja kirjalike kokkulepete üle. Kostja sõlmis kokkuleppe oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja selgitas, et pooltevaheline koostöö algas 2008.a alguses. Hageja pöördus kostja poole sooviga, et viimane koostaks Tallinnas XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringud. Pooled sõlmisid 04.03.2008.a projekteerimislepingu XXX, XXX ja XXX kinnistute eskiisi koostamiseks. Selle lepingu alusel tasus hageja kostjale 04.03.2008.a arve summas 23 600 krooni ning 06.05.2008.a arve summas 23 600 krooni ehk kokku 47 200 krooni. Kostja koostas eskiisi, mis esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile koos detailplaneeringute algatamise taotlusega. Oma vastuses teatas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 10.12.2008.a, et esitatud lahendusskeemi ei saa eskiisi koostamisel aluseks võtta. Samuti esitas omapoolsed nõudmised Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kes samuti palus esitatud eskiisi põhjal detailplaneeringut mitte algatada.
3.Vaatamata eeltoodule jätkus koostöö kostja initsiatiivil ning kostja veenis hagejat, et eskiislahendust parandades on võimalik saavutada kõiki asjaosalisi rahuldav tulemus. 16.03.2009.a sõlmisid pooled XXX, XXX ja XXX detailplaneeringu koostamiseks uue lepingu . Nimetatud leping ei näinud erinevalt XXX ja XXX kinnistute suhtes sõlmitud lepingust ette täiendava ettemaksu tasumist, kuna hageja oli kostjale juba 47 200 krooni tasunud. Teiseks oli kostja lepingu sõlmimise ajaks juba teadlik Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukohtadest. Nimetatud lepingu sõlmimise järgselt aga kostja
hagejale enam mingit sisulist tööd XXX, XXX ja XXX detailplaneeringute koostamiseks ei teinud. Kostja ei esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile enam ühtegi uut eskiislahendust ega pidanud ka Tallinna Linnavalitsusega kirjavahetust. Kostja viitas ajapuudusele. Salme tänava kinnistutega ei jõudnud kostja seega pärast lepingu sõlmimist enam mingisuguse tulemuseni.
4.Hageja selgitas samuti, et sõlmis kostjaga 16.03.2009.a ka lepingud XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu koostamiseks. Nende lepingute alusel tasus hageja kostjale ettemakse kokku summas 33 040 krooni. Pärast lepingute sõlmimist kostja ei alustanud töödega ning lepingutes ette nähtud igakuiseid kohtumisi ei toimunud. Kostja ei vastanud pika aja jooksul hageja telefonikõnedele ega e-kirjadele. Tekkis oluline viivitus lepingule lisatud ajagraafikutest kinnipidamise osas.
5.Kostja esitas suure hilinemisega ehk alles 2009.a oktoobris Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetlusse XXX ja XXX kinnistute esialgsed detailplaneeringute eskiisid, kuigi lepingu kohaselt oleks kostja pidanud antud töö tegema juba 2009.a mais. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2009.a kirjas toodud märkustest rääkis kostja hagejale, et kõik läheb plaanipäraselt ning tuleb leida vastavad lahendused. Samuti väitis kostja, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkuste näol ei ole tegemist kohustuslike ettekirjutustega. Pärast Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohtade teadasaamist ei pakkunud kostja hagejale välja enam mitte ühtegi korrigeeritud lahendust. Kostja ei pöördunud hageja poole kordagi ühegi ettepanekuga, mida kostja ise põhjendas ajapuudusega.
6.Hageja nõude aluseks oleva kokkuleppe sõlmimise initsiatiiv tuli kostjalt endalt. Hageja esindajad saabusid 26.01.2010.a kohtumisele kostja büroos sooviga sõlmitud lepingutest taganeda ja pooltevahelised lepingulised suhted lõpetada. Kostja veenis hagejat kokkulepet sõlmima ning veenis hagejat selles, et edaspidi on kostjal võimalik lepinguliste töödega tegeleda. Hageja esindajad tegutsesid heas usus ning andsid kokkuleppes kostjale täiendava viiekuulise tähtaja. Samuti korrigeeriti XXX kinnistu osas lähteülesannet ja täpsustati kostja rahalist vastutust. Kokkuleppes kostjale antud tähtaja viimasel päeval ehk 31.05.2010.a sai hageja kostja esindajalt RK segase sisuga e-kirja. Vastuseks saatis hageja kostjale 10.06.2010.a e-kirja, milles luges lepingulised suhted poolte vahel lõpetatuks, taganes varem sõlmitud lepingutest ning nõudis kostjalt 182 000 krooni tasumist.
7.Hageja pidas ebaõigeteks kostja väiteid nagu oleks detailplaneeringute koostamise lepingus seatud eesmärgid jäänud saavutamata hageja tõttu. Kostja sõlmis lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli hagejast paremini kursis detailplaneeringute koostamise protsessiga. Samuti ei pöördunud kostja hageja poole mistahes ettepanekutega muudatuste tegemiseks lähteülesannetes. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et detailplaneeringute koostamine vastavalt lähteülesannetele on võimalik. See nähtub veel kostja 15.06.2010.a e-kirjast. Ühtlasi leppisid pooled kokku, XXX kinnistu detailplaneeringu lähteülesande muutmises. Hageja osutas kogu lepingute kehtivuse perioodi jooksul kostjale kaasabi, saatis meeldetuletusi ja e-kirju ja on olnud alati valmis tegema järeleandmisi.
8.Hageja tõi välja, et ta on lisaks ettemaksude summale (47 200 krooni + 33 040 krooni = 80 240 krooni) tasunud kõik kostja otsesed tegelikud kulud, kokku summas 27 140 krooni. Lisakulude tegemine oli vajalik, kuid lisakulude tegemisest saadud hüved ei ole kostja tegevusetuse tõttu enam kasutatavad. Kokku on hageja kostjale tasunud 107 380 krooni. Nimetatud summa tasumise tulemusena ei ole hageja mistahes tulemust saanud. Hageja on kostjaga sõlmitud lepingutest taganenud, mida kostja ei vaidlusta. Kõigi kinnistute detailplaneeringute koostamisega tuleb alustada nullist. Hageja peamine äritegevus Tallinnas on seiskunud mitu aastat ning hageja on kandnud kahju kapitalikulu, kinnistute haldamise ja ettevõtluse jooksvate otseste kulude ning kostjaga asjatu suhtlemise näol. Kõik see kokku koos kostjale makstud summadega ületab hageja nõude summa.
9.Harju Maakohtu 31.01.2011.a istungil rõhutas hageja veel kord, et tema koostöö kostjaga algas 2008.a, kuid 26.01.2010.a kokkuleppe sõlmimisele eelnevalt ei olnud kostja ühtegi lepingulist kohustust täitnud. 26.01.2010.a kokkuleppe teksti koostas kostja. Kokkuleppesse kirja pandud hüvitise summa pidi sisaldama hageja poolt tasutud ettemaksude summat ning lisaks veel 100 000 krooni. Samuti tõi hageja välja, et 2003.a detailplaneeringu lähteülesanded ei olnud 2009.a enam kasutatavad. Sisuliselt ei teinud kostja hagejaga sõlmitud lepingute alusel ühtegi eskiisi. Seetõttu sai kokkuleppesse märgitud, et „kui kasvõi ühtegi detailplaneeringut ei ole algatatud“. Pärast 26.01.2010.a kokkuleppe sõlmimist ei toimunud kuni 31.05.2010.a ühtegi kohtumist, ühtegi ühenduse võtmist ega tegevust kostja poolt.
10.28.02.2011.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja nõudis kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist seaduses sätestatud ulatuses ehk VÕS § 94 lg 1 ja § 1XXX lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja nõuda sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 11.06.2010.a kuni 07.03.2011.a summas 688,35 eurot ning samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras alates 08.03.2011.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
11.Samuti täiendas hageja oma õiguslikke seisukohti. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kokkuleppes toodud summa näol ei ole tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõistes, vaid tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kokkuleppes leppisid pooled sõnaselgelt kokku, et kostja tasub hagejale 182 000 krooni. Kokkuleppes on märgitud, millistel põhjustel antud summa kokku lepiti: „Summa sisaldab tellija poolt planeerijale makstud ettemakse ja tellijale maksmisele kuuluvaid intresse, viiviseid ning kahjuhüvitist. Pooled lepivad kokku, et selle summaga on piiratud planeerija poolt lepingute alusel tellijale hüvitamisele kuuluv kahju summa“. Pooled on seega kokku leppinud ettemaksude tagastamises ning kostja vastutuse ulatuses, piirates seda konkreetse summaga. Hageja leidis, et kokkuleppest tulenevalt oli poolte ühine tahe selge.
12.Hageja leidis, et kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kokkulepe kui hilisem kirjalik dokument prevaleerib poolte vahel varem kokku lepitu üle. Kuna hageja nõue ei ole käsitletav leppetrahvi nõudena, puudub alus selle vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. XXX. Hageja oli seisukohal, et isegi juhul, kui hageja nõuet saaks pidada leppetrahviks, tuleb kostjal tasuda sanktsioonina kokkuleppes nimetatud summa. Juhul, kui tegemist oleks leppetrahviga, ei sisaldaks hageja nõue aga lepingute alusel tasutud ettemakse ja muid summasid, millise nõude hageja säilitaks. Sisuline alus leppetrahvi summa vähendamiseks puuduks hageja hinnangul ka siis, kui tegemist oleks leppetrahviga. Hageja on kostjale tasunud kokku 107 380 krooni ega ole saanud selle eest mitte midagi. Kostja hagejale raha kasutamise eest intresse maksnud ei ole. Hageja on saanud kohustuste täitmata jätmise tõttu suurt kahju. Detailplaneeringu tellimine täna oleks oluliselt kallim kui 2008. aastal. Lepingute alusel tuli kostjal kohustuste täitmata jätmisel tasuda leppetrahvi, kuid kostja ei ole hagejale ka seda tasunud. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooltevaheline koostöö oli suuremahuline. Hageja esmane ootus ja õigustatud huvi seisnes selles, et kostja teeks tööd vastavalt kokku lepitule, mitte soov kostjat rahaliselt sanktsioneerida. Kostja ise käitus pahauskselt, kuna kokkulepet sõlmides ei kavatsenud ta tulemust saavutada ning soovis üksnes venitada rahaliste kohustuste täitmisega hageja ees.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja võttis omaks, et on hagejaga sõlminud kolm projekteerimislepingut Tallinnas, XXX, XXX, XXX ning XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute koostamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet menetles kostja koostatud XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute eskiise ja andis omapoolsete märkustega vastused 21.10.2009.a ja 27.10.2009.a. Kostja tõi välja, et tegelikult olid XXXja XXXkinnistute detailplaneeringud algatatud juba 2003.a.
15.Kostja koostatud eskiiside osas tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet mitmeid märkusi ja esitas lisanõudeid. Lisanõuete järgi lepingus määratud minimaalse brutopinnaga hoonet XXX ja XXX kinnistule planeerida ei olnud võimalik. XXX, XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse esitas kostja enne hagejaga lepingu sõlmimist 10.11.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Amet sellise detailplaneeringu algatamisega nõus ei olnud, kuid hageja soovis lähteülesannete täitmist ilma muutusteta.
16.Kostja tunnistas, et sõlmis hagejaga 26.01.2010.a kokkuleppe tähtaegade muutmise osas. Kostja leidis, et ta ei ole kohustatud kokkuleppes märgitud summat tasuma, kuna XXX ja XXX kinnistule on detailplaneeringud juba algatatud 2003.a. Juba algatatud detailplaneeringut ei ole vaja uuesti algatada, vaid on vaja edasi menetleda, kuid edasine menetlus on võimalik vaid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkusi järgides. Samuti leidis kostja, et kokkuleppe sõnastus ei ole võlanõude alusena kohane. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkt 9.3. nägi ette leppetrahvide arvestamise korra. Kostja leidis, et antud juhul on detailplaneering algatamata XXX, XXX ja XXX kinnistute osas, kuid antud kinnistu osas ei ole kostja saanud tööde eest ettemaksu ega tasu. Kostja tunnistas eeltoodu alusel hageja nõuet üksnes osaliselt summas 25 000 krooni, mis vastas kostja hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingute alusel tasumisele kuuluvatele leppetrahvide summale.
17.Kostja poolt kohtule 01.10.2010.a esitatud täiendavas vastuses hagile leidis kostja, et poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõikega 2, §-ga 7, § 76 lõikega 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § XXX8 lõikega 2. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe näeb ette hageja õiguse nõuda kostjalt 182 000 krooni sõltumata põhjusest, miks on kasvõi üks kokkuleppes viidatud planeering seisuga 31.05.2010.a algatamata. Kokkulepe näeb kostja vastutuse ette ka siis, kui eesmärki ei saavutata kostjast tuleneval põhjusel. Selline vastutuse klausel ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Teiseks määratleb kokkulepe kostja vastutuse ulatuseks 182 000 krooni, kuid hageja on reaalselt kostjale tasunud ainult 28 000 krooni. Algsete detailplaneeringute koostamise lepingutega oli kostja vastutus viivitamise eest piiratud 10 %-le lepingu hinnast, mis on 11 000 krooni + 7000 krooni + 7000 krooni = 25 000 krooni. Seega suurendab 26.01.2010.a kokkulepe kostja vastutust mitmekordselt, mis ei ole kooskõlas pooltevaheliste lepinguliste suhete iseloomu ega nende hageja kahjudega, mida kostja sai ette näha või pidi ette nägema. Kostja leidis, et 26.01.2010.a kokkulepe seadis kostjale ebamõistlikult rangete tingimuste ja ulatusega vastutuse.
18.Kostja teatas, et ta ei vaidle vastu sellele, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingutest , 0903162 ja 0903163 taganenud. Kostja oli nõus tasuma hagejale lepingutest taganemise tulemusena 28 000 krooni ning kostja oli nõust tasuma hagejale ka leppetrahvi summas 25 000 krooni. Kokkuvõttes oli kostja nõus tasuma hagejale 53 000 krooni.
19.Kohtule 24.01.2011.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et pooltevaheline vaidlus taandub sellele, kas 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe on kohalduv või mitte. Kostja pidas ebaõigeks hageja viidet 04.03.2008.a sõlmitud projekteerimislepingule ja selle alusel tasutud summale 47 200 krooni, kuna nimetatud lepingust tulenevad õigussuhted väljuvad hagi aluseks oleva kokkuleppe reguleerimiseseme raamest. Nimetatud projekteerimisleping on mõlemapoolselt täidetud ja hageja ei ole selles osas nõudeid esitanud.
20.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet nagu ei oleks kostja teinud 16.03.2009.a detailplaneeringu koostamise lepingu alusel mingit tööd. Kostja tegeles detailplaneeringu koostamisega ja selle käigus toimus suuline suhtlemine poolte vahel. Hageja oli antud asjaolust teadlik, mida kinnitab hageja esindaja e-kiri kostjale XXX.06.2009.a.
21.Kostja pidas ebaõigeks ka hageja väidet nagu oleks kostja esindaja RK koostanud 26.01.2010.a kokkuleppe teksti. Antud kokkuleppe teksti koostas hageja. Kostja allkirjastas kokkuleppe vaid seetõttu, et hageja nõudis tungivalt selle vormistamist 26.01.2010.a kohtumisel, kuigi kostja taotles aega kokkuleppega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Hageja lubas kokkuleppe allkirjastamata jätmisel esitada kostja vastu lepingust taganemisest tuleneva kahjunõude. Kostja kirjutas kokkuleppele alla survestatuse õhkkonnas. Kostja eeldas, et kokkuleppes kirjas olevaid ebamõistlikke sanktsioone on võimalik vältida kokku lepitud ajagraafikust kinni pidades.
22.Kostja tõi välja, et hagi esemega seotud lepingute alusel tasus hageja kostjale koos käibemaksuga 33 040 krooni. Kostja on nõus antud summa hagejale tagastama. Hageja poolt kantud kulud ei ole kantud seoses vaidluse esemeks oleva lepinguga. Hageja on kuludena muuhulgas välja toonud kulu topo-geodeetilise alusplaani uuendamiseks, mis on reaalselt teostatud ja hageja on vastava tulemi saanud. Seega on kostja lõpule viimata jäänud tööde eest saanud hagejalt 28 000 krooni (ilma käibemaksuta), mitte hageja nimetatud 107 380 krooni.
23.14.02.2011.a kohtule esitatud seisukohtades tõi kostja välja, et poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe on vastuolus VÕS §-ga 6 ning TsÜS §-ga XXX8. Kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega seetõttu, et kokkuleppest tulenev õiguskaitsevahend on olemuselt ebaproportsionaalne ning selle rakendamise näol on tegemist hageja poolt õiguse kuritarvitamisega. Samuti leidis kostja, et kokkuleppes märgitud rahasumma on oma olemuselt leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes. Kui kohus leiab, et kokkuleppes märgitud leppetrahv ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, taotleb kostja leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Hageja ei ole saanud kahju leppetrahvi summa ulatuses ning leppetrahv ületab hageja õigustatud huvi. Kostja arvates saab hagejal olla õigustatud huvi leppetrahvi saamiseks maksimaalselt summas 53 000 krooni, mis võrdub hagi esemeks oleva kolme projekteerimislepingu alusel tasutud ettemaksude (28 000 krooni) ja leppetrahvide maksimummäärade (25 000 krooni) summaga. Hagetav summa ületab hageja õigustatud huvi enam kui kolmekordselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuuluvad Tallinnas XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistud; 2) hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2009.a projekteerimislepinguXXX Tallinnas aadressil XXX, XXX ja XXX asuvate kinnistute detailplaneeringute koostamiseks; 3) hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2009.a projekteerimislepingu XXX Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu detailplaneeringu koostamiseks; 4) hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2009.a projekteerimislepingu XXXTallinnas aadressil XXX asuva kinnistu detailplaneeringu koostamiseks; 5) hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2010.a kokkuleppe, mille alusel pikendati varasemate lepingute kohaseid tähtaegu kuni 31.05.2010.a ning nähti ette, et kui kasvõi ühte lähteülesandele vastavat detailplaneeringut ei ole sõltumata põhjustest algatatud 31.05.2010.a, tasub kostja hagejale hiljemalt 10.06.2010.a 182 000 krooni;
6) ühtegi detailplaneeringut ei olnud algatatud 31.05.2010.a, mistõttu hageja taganes kostjaga 16.03.2009.a sõlmitud lepingutest.
26.Kostja on tunnistanud hageja nõuet osaliselt summas 53 000 krooni. Ülejäänud osas on kostja hageja nõudele vastu vaielnud ja pidanud seda põhjendamatuks. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 26.01.2010.a sõlmitud kokkuleppe alusel põhivõlgnevuse tasumist summas 182 000 krooni ning seadusjärgse viivise tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis nõuetekohaselt oma lepingutest tulenevad kohustused, kas poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega või mitte ning kas hageja toimib heas usus, nõudes kostjalt 26.01.2010.a kokkuleppe alusel tasu maksmist.
27.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata, kuidas täitis kostja oma projekteerimislepingutest ja 26.01.2010.a kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Seejärel kohus hindab, kas 26.01.2010.a poolte vahel sõlmitud kokkuleppe näol oli tegemist võlatunnistusega või mitte ning kas hageja toimib heas usus, kui nõuab kostjalt kokkuleppes märgitud summa tasumist. Viimaks annab kohus hinnangu sellele, kas hageja viivisenõue on põhjendatud või mitte.
28.Poolte vahel sõlmitud projekteerimislepingute osas väitis hageja, et esimene projekteerimisleping XXX, XXX, XXX kinnistute eskiisi tegemiseks sõlmiti poolte vahel juba 04.03.2008.a ning selle lepingu alusel tasus hageja kostjale 47 200 krooni. Kostja koostas lepingu alusel eskiisi, mis esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kes aga 10.12.2008.a teatas, et esitatud lahendusskeemi ei saa eskiisi koostamisel aluseks võtta. Seetõttu sõlmisid pooled 16.03.2009.a XXX, XXX ja XXX detailplaneeringu koostamiseks uue lepingu, mis erinevalt XXX ja XXX kinnistute suhtes sõlmitud lepingutest ei näinud ette ettemaksu tasumist, kuna hageja oli kostjale juba 47 200 krooni tasunud. Nimetatud lepingu sõlmimise järgselt kostja hagejale sisulist tööd XXX, XXX ja XXX detailplaneeringute koostamiseks ei teinud. Kostja ei esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile enam ühtegi uut eskiislahendust ega pidanud ka Tallinna Linnavalitsusega kirjavahetust.
29.Hageja väitis samuti, et XXX ja XXX kinnistute projekteerimislepingute alusel esitas kostja esialgse eskiisi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile alles 2009.a oktoobris ehk suure hilinemisega, kuna lepingute kohaselt oleks ta pidanud seda tegema juba 2009.a mais. Pärast Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohtade teadasaamist ei pakkunud kostja hagejale välja enam mitte ühtegi korrigeeritud lahendust. Vastuväitena kostja väidetele tõi hageja välja, et 2003.a detailplaneeringu lähteülesanded 2009.a enam kasutatavad ei olnud. Sisuliselt ei koostanud kostja sõlmitud kolme lepingu alusel ühtegi eskiisi. Pärast 26.01.2010.a kokkuleppe sõlmimist ei toimunud kuni 31.05.2010.a ühtegi kohtumist, ühtegi ühenduse võtmist ega tegevust kostja poolt.
30.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ning rõhutas, et XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute eskiiside osas andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet omapoolsete märkuste ja lisanõuetega vastused 21.10.2009.a ja 27.10.2009.a. Kostja tõi välja, et tegelikult olid XXXja XXXkinnistute detailplaneeringud algatatud juba 2003.a. Ka XXX, XXX ja XXX detailplaneeringu algatamisega ei olnud Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõus juba 2008.a ehk enne 16.03.2009.a projekteerimislepingu sõlmimist. Hageja aga soovis detailplaneeringute algatamist ilma lähteülesannete muutmiseta, mistõttu ei olnud kostjal võimalik lepingulisi kohustusi täita. Kostja tegeles detailplaneeringu koostamisega ja selle käigus toimus suuline suhtlemine poolte vahel. Kuivõrd XXX ja XXX kinnistute osas olid 2003.a detailplaneeringud juba algatatud, jäi detailplaneering algatamata vaid XXX, XXX ja XXX kinnistute osas, millise lepingu alusel aga kostja ettemaksu ega tasu ei saanud. 04.03.2008.a lepingu alusel ettemaksu tasumine ei ole kostja hinnangul seotud antud vaidlusega, kuna selle lepingu on pooled täitnud ja
selle alusel ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud.
31.Arvestades poolte ülaltoodud väiteid ning hinnates asjas kogutud tõendeid leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist hagejaga 16.03.2009.a sõlmitud projekteerimislepingute alusel. Poolte vahel sõlmitud kolme projekteerimislepingu näol (toimiku lk 19 – 57) oli kohtu hinnangul tegemist töövõtulepingutega. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud projekteerimisleping (toimiku lk 19-31) nägi punktis 1.1 ette, et lepingu objektiks on detailplaneeringu koostamine XXX, XXX ja XXX kinnistutele ning kooskõlas lepingu punktiga 2.2.3. tuli aluseks võtta lepingule lisatud lähteülesanne. Poolte vahel sõlmitud projekteerimisleping nr 0903162 (toimiku lk 32-44) nägi punktis 1.1. ette XXX kinnistule detailplaneeringu koostamise kooskõlas lepingule lisatud lähteülesandega ning projekteerimisleping XXX(toimiku lk 45-57) nägi ette punktis 1.1. XXX kinnistule detailplaneeringu koostamise lepingule lisatud lähteülesande alusel. Seega nägid kolm lepingut kostjale ette kohustuse teha konkreetne töö ja saavutada konkreetne lepingus määratletud tulemus, millest tulenevalt on asjasse puutumatud kostja viited sellele, et varasemalt oli juba 2003.a Tallinna Linnavalitsuse korraldustega kinnitatud XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute algatamine (toimiku lk 73-92). Projekteerimislepingutes puudus viide varasemalt algatatud detailplaneeringutele. Kostjal lasus lepingust tulenev kohustus koostada selline detailplaneering, mis vastas lepingu tingimustele, lepingule lisatud lähteülesandele ning lepingus viidatud õigusaktidele. Kostja pole väitnud ning ka asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et XXX ja XXX kinnistute osas oleks olemas olnud varasemalt kinnitatud detailplaneering või et hageja oleks kostjalt tellinud varasemalt juba algatatud detailplaneeringu edasist täiendamist.
32.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nimetatud sättest tulenevalt peab töövõtja teostama lepingule vastava töö ning tegema seda ka lepingus märgitud tähtajaks. Kõigile kolmele projekteerimislepingule olid lisatud tööde ajagraafikud (toimiku lk 28, lk 41 ja lk 54). Ajagraafikute kohaselt tuli kostjal koostada detailplaneeringute eskiisid 2 kuu jooksul alates lepingute sõlmimisest ning seejärel 1 kuu jooksul viima eskiisidesse sisse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkused. Detailplaneeringute algatamine tuli kostjal läbi viia linnavalitsuse istungil ligikaudu 8 kuu jooksul pärast lepingute sõlmimist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühtegi lepingutes toodud toimingut kostja tähtaegselt ei teinud. Kostja esitatud tõenditest (toimiku lk 58-64) nähtub, et XXX ja XXX kinnistute suhtes esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile eskiisid alles 15.10.2009.a ehk ligikaudu 7 kuud pärast lepingu sõlmimist. Projekteerimislepingute kohaselt tuli kostjal Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkuste alusel eskiisidesse parandused sisse viia 1 kuu jooksul. Lepingute punkt 6.2. nägi ette, et kostjal oli kohustus teenuse osutamise käigus kinni pidada kõigist kokku lepitud tähtaegadest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingus toodud tähtaja jooksul kostja XXX ja XXX detailplaneeringu eskiisidesse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkustest tulenevalt muudatusi sisse ei viinud. Samuti nägi lepingute punkt 7.1 ette, et kostjal oli planeerijana õigus teha hagejale kui tellijale ettepanekuid detailplaneeringute lahenduste osas. Hageja väidete kohaselt ei pöördunud kostja kordagi tema poole ettepanekutega detailplaneeringute lahenduste osas. Kostja väitis, et ta ei saanud detailplaneeringute koostamise töödega jätkata, kuna hageja ei nõustunud lähteülesannetes muudatuste tegemisega. Harju Maakohtu istungil 31.01.2011.a (protokoll toimiku lk XXX) tegi kohus kostjale ettepaneku esitada oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Kostja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei saanud XXX ja XXX detailplaneeringute koostamise töödega jätkata hagejast tuleneva vastuseisu tõttu. Kostja ei ole
tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud mistahes lähteülesannete muutmise ettepanekutega, millele hageja oleks vastanud eitavalt. Asjas kogutud tõenditest, sealhulgas hageja e-kirjadest kostjale (toimiku lk 118-119, XXX-XXX3) nähtub, et hageja juhtis korduvalt kostja tähelepanu sellele, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega jättis kostja täitmata XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute koostamise lepingutest tulenevad kohustused ning kostja ei ole tõendanud mistahes sellise asjaolu olemasolu, mille tõttu kostja rikkumist saaks lugeda vabandatavaks.
33.Poolte vahel XXX, XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringute koostamiseks sõlmitud lepingu puhul puudub vaidlus selles, et kostja ei teinud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks mitte ühtegi toimingut ei tähtaegselt ega ka hiljem. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei täitnud oma kohustusi 26.01.2010.a kokkuleppe alusel talle täiendavalt antud tähtaja jooksul. Oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmist on kostja sisuliselt tunnistanud sellega, et kostja hinnangul oli hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi projekteerimislepingutes sätestatud ulatuses, samuti ettemaksude tagastamist. Kohus leiab, et kostja poolt tema lepinguliste kohustuste täitmise ulatusele hinnangu andmine on oluline seetõttu, et kostja väidete alusel kasutab hageja tema suhtes 26.01.2010.a kokkuleppe alusel õiguskaitsevahendit ebaproportsionaalselt. Kostja enda lepinguliste kohustuste täitmise ulatus on üheks oluliseks asjaoluks, mida kohus võtab arvesse poolte käitumise hindamisel. Kostja lepinguliste kohustuste täitmise ulatuses loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis täielikult täitmata XXX, XXX ja XXX kinnistute kohta sõlmitud projekteerimislepingust tulenevad kohustused. Teiste kahe projekteerimislepingu alusel täitis kostja olulise hilinemisega üksnes kohustuse koostada esialgne eskiis. Ülejäänud kohustused jäid täitmata ning kostja ei täitnud ka 26.01.2010.a kokkuleppes toodud kohustuse. Kokkuvõtvalt jäid enamik kostja lepingulistest kohustustest täitmata ning hageja lepingute alusel sisulist tulemust ei saanud.
34.Järgnevalt peab kohus vajalikuks anda hinnang sellele, kas poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkuleppe näol oli tegemist võlatunnistusega või mitte. Hageja väitis, et poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe kujutas endast võlatunnistust, mis prevaleeris pooltevaheliste varasemate suuliste ja kirjalike kokkulepete üle. Kokkuleppes anti kostjale kohustuste täitmiseks täiendav viiekuuline tähtaeg ning korrigeeriti XXX kinnistu lähteülesannet. Hageja leidis, et kokkuleppes toodud summa näol ei ole tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõistes, vaid konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kokkuleppes leppisid pooled sõnaselgelt kokku, et kostja tasub hagejale 182 000 krooni. Kokkuleppes on märgitud, millistel põhjustel antud summa kokku lepiti: „Summa sisaldab tellija poolt planeerijale makstud ettemakse ja tellijale maksmisele kuuluvaid intresse, viiviseid ning kahjuhüvitist. Pooled lepivad kokku, et selle summaga on piiratud planeerija poolt lepingute alusel tellijale hüvitamisele kuuluv kahju summa“. Pooled on seega kokku leppinud ettemaksude tagastamises ning kostja vastutuse ulatuses, piirates seda konkreetse summaga. Alternatiivselt väitis hageja, et kokkuleppes toodud summa vähendamiseks puudub alus ka siis, kui tegemist oleks leppetrahviga. Hageja on kostjale tasunud kokku 107 380 krooni ega ole saanud selle eest mitte midagi. Kostja hagejale raha kasutamise eest intresse maksnud ei ole. Hageja on saanud kohustuste täitmata jätmise tõttu suurt kahju. Detailplaneeringu tellimine täna oleks oluliselt kallim kui 2008. aastal. Kostja vaidles hageja väidetele vastu ning leidis, et kokkuleppes toodud summa näol on tegemist leppetrahviga, mida tuleks vähendada, sest hageja ei ole saanud kahju leppetrahvi summa ulatuses ning leppetrahv ületab hageja õigustatud huvi.
35.Kohus leiab, et poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe (toimiku lk 5) on oma olemuselt konstitutiivne võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Poolte vahel 26.01.2010.a sõlmitud kokkuleppega anti
kostjale täiendav tähtaeg oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ning muudeti XXX kinnistu detailplaneeringu lähteandmeid. Seega loodi kokkuleppega uus kohustus. Samuti lepiti kokkuleppes kokku, et kui kasvõi ühte lähteülesandele vastavat detailplaneeringut ei ole sõltumata põhjusest algatatud hiljemalt 31. maiks 2010, maksab planeerija tellija 182 000 krooni hiljemalt 10. juuniks 2010.a. Ka antud osas lepiti kostja jaoks kokku täiendav kohustus juhuks, kui ta kokkuleppes toodud täiendava tähtaja jooksul oma lepingulisi kohustusi ei täida. Kirjeldatud tingimuste alusel leiab kohus, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse ning kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ja see lihtsustab võla sissenõudmist. Põhikohustusega on võlatunnitus seotud täitmise kaudu. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endas tulenevaid vastuväiteid (RK TKo 24.04.2006.a nr 3-2-1-21-06, p XXX). Võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse põhjust ja eesmärki ning poolte huvi. Poolte eesmärgiks peab olema luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (RK TKo 17.03.2009.a nr 3-2-1-15-09, p 12). Kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli eeskätt anda kostjale täiendav tähtaeg oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ning leppida kokku kostja vastutus juhuks, kui ta oma kohustusi tähtaegselt ei täida. Seega on tegemist iseseisva võlatunnistusega.
36.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kokkuleppes kostjale ette nähtud kohustus tasuda hagejale 182 000 krooni kujutab endast poolte uut ja iseseisvat kokkulepet leppetrahvi kohta. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokku lepitud ulatuses sõltumata kahju tegelikust suurusest ja selle tõendamisest. Leppetrahvi eesmärgiks on lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Kohtu hinnangul tuleneb see selgelt kokkuleppe enda tekstist, kus on ette nähtud (toimiku lk 5), et summa 182 000 kroon sisaldab hageja poolt kostjale tasutud ettemakse, maksmisele kuuluvaid viiviseid, intresse ning kahjuhüvitist. Kokkuleppes on märgitud: „Pooled lepivad kokku, et selle summaga on piiratud planeerija poolt lepingute alusel tellijale hüvitamisele kuuluv kahju summa.“ Eeltoodust nähtub selgelt, et pooltevahelises uues võlatunnistuses leppisid pooled kokku, millise leppetrahvi peab kostja hagejale tasuma juhul, kui kostja oma lepingulisi kohustusi taas ei täida. Kokku lepitud summa ulatuses nägid pooled ette, et hageja ei pea enam talle tekkinud kahjusid jms kulusid täiendavalt tõendama, vaid need loetakse olevat kaetud leppetrahvi summaga. Kuna tegemist on uue konstitutiivse võlatunnistusega, mis prevaleerib varasemate kokkulepete üle, tuleb kohtu hinnangul leppetrahvi suuruse määratlemisel arvesse võtta nimelt 26.01.2010.a kokkulepe, mitte varasemates projekteerimislepingutes määratletud leppetrahvide summad.
37.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on tegutsenud heas usus, kui ta nõuab kostjalt kokkuleppe alusel 182 000 krooni tasumist ning kas võivad esineda alused nõutud leppetrahvi vähendamiseks. Kostja on käesolevas asjas leidnud, et 26.01.2010.a sõlmitud kokkulepe on vastuolus VÕS § 6 lõikega 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § XXX8 lõikega 2. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe näeb kostja arvates ette hageja õiguse nõuda talt 182 000 krooni sõltumata põhjusest, miks on kasvõi üks kokkuleppes viidatud planeering seisuga 31.05.2010.a algatamata. Selline vastutuse klausel ei ole kostja hinnangul kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Teiseks leidis kostja, et kokku lepitud summa ületab märkimisväärselt hageja poolt tasutud summasid ja hageja kulusid. Kostja väitis, et hageja on reaalselt kostjale tasunud ainult 28 000 krooni. Algsete detailplaneeringute koostamise lepingutega oli kostja vastutus viivitamise eest piiratud 10 %-le lepingu hinnast, mis on 11 000 krooni + 7000 krooni + 7000 krooni = 25 000 krooni. Seega suurendab 26.01.2010.a kokkulepe kostja vastutust mitmekordselt, mis ei ole kooskõlas pooltevaheliste lepinguliste suhete iseloomu ega nende hageja kahjudega, mida kostja sai ette näha või pidi ette nägema. Seega on kokkuleppest tulenev õiguskaitsevahend ebaproportsionaalne ning selle rakendamise näol on tegemist hageja poolt
õiguse kuritarvitamisega. Kostja taotles ka leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel.
38.Täiendavalt väitis kostja, et 26.01.2010.a kokkuleppe teksti koostas hageja ning kostja allkirjastas selle vaid survestamise tulemusena. Hageja lubas kokkuleppe allkirjastamata jätmisel esitada kostja vastu lepingust taganemisest tuleneva kahjunõude.
39.Hageja vaidles kostja väidetele vastu ning leidis, et kokkuleppe sõlmimise initsiatiiv tuli kostjalt ning kostja koostas ka kokkuleppe teksti. Hageja esindajad saabusid 26.01.2010.a kohtumisele kostja büroosse sooviga sõlmitud lepingutest taganeda ja pooltevahelised lepingulised suhted lõpetada, kuid kostja veenis hagejat kokkulepet sõlmima. Hageja tõi välja, et ta on lisaks ettemaksude summale (47 200 krooni + 33 040 krooni = 80 240 krooni) tasunud kõik kostja otsesed tegelikud kulud, kokku summas 27 140 krooni. Lisakulude tegemine oli vajalik, kuid lisakulude tegemisest saadud hüved ei ole kostja tegevusetuse tõttu enam kasutatavad. Kokku on hageja kostjale tasunud 107 380 krooni. Nimetatud summa tasumise tulemusena ei ole hageja mistahes tulemust saanud. Hageja on kostjaga sõlmitud lepingutest taganenud, mida kostja ei vaidlusta. Kõigi kinnistute detailplaneeringute koostamisega tuleb alustada nullist. Hageja peamine äritegevus Tallinnas on seiskunud mitu aastat ning hageja on kandnud kahju kapitalikulu, kinnistute haldamise ja ettevõtluse jooksvate otseste kulude ning kostjaga asjatu suhtlemise näol. Kõik see kokku koos kostjale makstud summadega ületab hageja nõude summa.
40.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. TsÜS § XXX8 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § XXX8 lg 2 alusel ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang lepingupoolte käitumisele ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraalinormide alusel, andmata hinnangut kogu tehingule. Tehinguosalise käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttele ei ole aluseks lepingu tühisusele ega tühistamisele, vaid selle alusel saab kohus erandkorras piirata subjektiivsete õiguste kasutamist (RK TKo 21.11.2008.a nr 3-2-1-111-08, p 29). Subjektiivsete õiguste kasutamist saab erandkorras piirata, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (RK TKo 18.04.2007.a nr 3-2-1-35-07, p 18). Isiku õiguste teostamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui puudub kaitsmisväärne huvi, millega seoses isik oma õigusi teostab (samas, p 19).
41.Kostja on sisuliselt väitnud, et kokkuleppe alusel 182 000 krooni suuruse leppetrahvi nõudmisel kuritarvitab hageja oma õigusi, kuna tegemist on ebakohase õiguskaitsevahendiga ning kokkulepe nägi hagejale õiguse nimetatud summat nõuda ka siis, kui kasvõi ühte detailplaneeringut ei algatata põhjustel, mis ei olene kostjast. Samuti ei ole hagejal tekkinud kahju kostja hinnangul võrreldav leppetrahvi summaga. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu ning leiab, et hageja poolt käesolevas asjas kokkuleppest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et kostja ei täitnud ei kokkuleppest ega varasematest projekteerimislepingutest tulenevaid kohustusi ning puudusid mistahes kostja rikkumist vabandavad asjaolud. Seega ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus hageja nõuaks kostjalt leppetrahvi tasumist, kuigi mõni detailplaneering jäi algatamata põhjustel, mis kostjast ei sõltunud. Mitte ühtegi projekteerimislepingutes kokku lepitud detailplaneeringutest ei olnud algatatud hiljemalt 31.05.2010.a ning puudub vaidlus selles, et pärast kokkuleppe sõlmimist 26.01.2010.a ei teinud kostja mistahes toiminguid, mis oleksid olnud suunatud kokkuleppe täitmisele. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega nagu oleks hageja tegelik kahju märkimisväärselt väiksem ning projekteerimislepingutes ette nähtud leppetrahvide summad väiksemad. Kohus tuvastas, et 26.01.2010.a kokkuleppega sõlmisid pooled uue kokkuleppe, mis leppetrahvide summade osas prevaleerib varasemate kokkulepete üle. Seega ei ole hageja poolt kokkuleppest tuleneva nõude esitamisel enam oluline, milline
leppetrahvi summa oli kokku lepitud varasemates projekteerimislepingutes, kuna pooled sõlmisid selles osas uue võlatunnistuse. Hageja esitatud tõenditega (toimiku lk 111-117) on tõendatud, et reaalselt tasus hageja kostjale kokku 107 380 krooni. Kuigi nimetatud summa hulka kuulub ka varasema 04.03.2008.a sõlmitud projekteerimislepingu alusel tasutud 47 200 krooni ning nimetatud lepingule 26.01.2010.a kokkuleppes viide puudub, on käesolevas asjas kostja esitatud tõenditega tõendatud, et 2008.a lepingu alusel XXX, XXX ja XXX kinnistutele koostatud eskiislahendusi Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu koostamisel aluseks võtma ei nõustunud (toimiku lk 68-71). XXX, XXX ja XXX kinnistute suhtes 16.03.2009.a sõlmitud projekteerimisleping (toimiku lk 19-31) ettemaksu tasumist ette ei näinud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, mille kohaselt loeti 2008.a tasutud ettemaks ettemaksuks uue lepingu järgi. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja koostatud eskiisi alusel ei algatatud XXX, XXX ja XXX kinnistute suhtes detailplaneeringuid ei 2008.a ega 2009.a sõlmitud lepingu alusel. Eeltoodust lähtuvalt kandis hageja lepingute täitmata jätmise tagajärjel ainuüksi otseseid kulusid summas 107 380 krooni.
42.Täiendavalt on kostja väitnud, et ta kirjutas 26.01.2010.a kokkuleppele alla survestatuse õhkkonnas ning kokkuleppe teksti koostas hageja. Kostja ei ole oma antud väite tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud, kuigi kohus tegi kostjale Harju Maakohtu 31.01.2011.a istungil ettepaneku esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (Harju Maakohtu 07.03.2011.a istungi protokoll, toimiku lk 161) on tõendatud, et kokkuleppe sõlmimise initsiatiiv tuli kostjalt endalt ning kokkuleppe teksti koostas kostja. Kostja esindaja veenis hagejat 26.01.2010.a kohtumisel koostööd jätkama, kuigi hageja soovis lepingutest taganeda. Kostja põhjendas 26.01.2010.a kohtumisel kokkuleppe sõlmimist muuhulgas sellega, et tal puudusid kokkuleppe sõlmimise ajal rahalised vahendid hagejale lepingute alusel tasutud ettemaksude tagastamiseks.
43.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tegutsenud kokkuleppe alusel kostja vastu nõude esitamisel heas usus ning hageja kasutatud õiguskaitsevahend ei ole ebaproportsionaalne. Kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud lepinguid väga pika ajaperioodi jooksul ning sisuliselt teostas kostja kolmest lepingust vaid kahe alusel esimese sammu ehk esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile eskiisid XXX ja XXX kinnistute osas. Nimetatud eskiisid esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile märkimisväärse hilinemisega. XXX, XXX ja XXX E kinnistuid puudutava lepingu alusel ei teinud kostja ühtegi toimingut. Samuti ei teinud kostja mitte ühtegi toimingut nende viie kuu jooksul, mis anti talle täiendavalt 26.01.2010.a kokkuleppe alusel. Kohus leiab, et ühiskonnas üldtunnustatud käitumisnormidega ei ole kooskõlas käitumine, kus isik pikaajaliselt hoiab ilma vabandavate põhjusteta täielikult kõrvale oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning soovib end seejärel vastutusest vabastada. Hageja on tõendanud märkimisväärselt suurte otseste kulude tegemist seoses poolte vahel sõlmitud lepingutega ning puudub vaidlus selles, et lepingute tagajärjel hageja sisulist tulemust ei saanud. Kolme projekteerimislepingu alusel oleks hagejal tulnud kostjale kokku tasuda 250 000 krooni (sellest 110 000 krooni projekteerimislepingu alusel, 70 000 krooni projekteerimislepingu nr 0903162 alusel ja 70 000 krooni projekteerimislepingu XXXalusel). Seega on pooled hinnanud kolme detailplaneeringu väärtuseks kokku 250 000 krooni ning sellises väärtuses tööd hageja kostjalt ei saanud. Leppetrahvina nõutud summa ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne võrreldes hagejal tekkinud kahju ja hageja õigustatud huviga, kuna hageja viidatud 107 380 krooni kujutab endast üksnes otseseid tehtud kulutusi ning see summa ei hõlma hageja täiendavaid majanduslikke kahjusid, mis seonduvad muuhulgas võimatusega oma kinnistuid soovikohaselt kasutada ning vajadusega sõlmida detailplaneeringute koostamiseks täiesti uued lepingud teiste teenusepakkujatega. Hagejal jäid saamata detailplaneeringud, milliste väärtuseks lepingute sõlmimise ajal 2009.a hindasid pooled kokku 250 000 krooni. 26.01.2010.a kokkuleppes on pooled kokku leppinud, et hageja ei pea tõendama täiendavalt talle tekitatud kahjude suurust ning tasumisele kuuluv summa 182 000 krooni sisaldab lisaks tasutud ettemaksudele kahjuhüvitist.
44.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, ei loe kohus kostja leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendatuks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja jättis enamuses osas oma lepingulised kohustused pika ajaperioodi jooksul täitmata. Samuti on tõendatud, et hagejal on õigustatud huvi saada hüvitist talle tekitatud kahjude eest ning leppetrahvi summa ei ole arvestades hageja poolt tasutud ettemakse ning hageja võimalikku kahju ebamõistlikult suur. Kostja ei ole viidanud mistahes tema majanduslikust seisundist tulenevatele asjaoludele, mille tõttu tuleks leppetrahvi summat vähendada. Kohus märgib, et kostja näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel tuleb tagada püsiv maksejõulisus ja võlausaldajate võimalike nõuete rahuldamine. Seega ei ole kostja leppetrahvi vähendamise taotlus põhjendatud ning hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 182 000 krooni ehk 11631,92 eurot.
45.28.02.2011.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja nõudis kostjalt lisaks põhinõudele viivise väljamõistmist seaduses sätestatud ulatuses ehk VÕS § 94 lg 1 ja § 1XXX lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja nõuda sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 11.06.2010.a kuni 07.03.2011.a summas 688,35 eurot ning samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras alates 08.03.2011.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vaidles esitatud taotlusele vastu põhjendusega, et tegemist on hagi eseme muutmisega TsMS § 376 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale Harju Maakohtu 07.03.2011.a istungil, et viivisenõude lisamine põhinõudele ei kujuta endast hagi eseme muutmist, vaid tegemist on hageja rahalise nõude laiendamisega vastavalt TsMS § 376 lg 4 punktile 2. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja viivise nõudele, selle suurusele ning selle arvestamise metoodikale ei esitanud. Seetõttu tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Hageja on palunud mõista kostjalt kindla summana viivise välja kuni kohtuistungi toimumise päevani 07.03.2011.a ja edasi on palunud hageja mõista kostjalt viivis välja protsendina põhinõudest kuni selle rahuldamiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 688,35 eurot, mis on 07.03.2011.a sissenõutavaks muutunud viivise summa. Alates 07.03.2011.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 7% aastas põhinõudelt summas 11 631,92 eurot (ehk 182 000 krooni) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
46.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.