Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud laenulepingu, mille alusel kostja sai kiirlaenusüsteemi xxx.xxxxxxxxxx.xx hagejalt 23.12.2008.a. laenu summas 2000 krooni. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 22.01.2009.a. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2.2 sätestab, et laenu puhul 2000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 2525,00 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 525 krooni. Lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 200 krooni. Käesolevas asjas on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Seega võlgneb kostja hagejale meeldetuletustasu 400 krooni. Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 22.01.2009.a. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga 19.01.2011.a. 697,92 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on põhinõue so summas 2000 krooni so 127,82 eurot. Kokku taotleb hageja kostjalt 314,75 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 127,82 eurot, intress 33,55 eurot, meeldetuletustasu 25,56 eurot ja viivised seisuga 18.01.2011.a. 127,82 eurot. Lisaks soovib hageja kostjalt viivise 0,75% päevas põhinõudelt väljamõistmist alates hagi esitamisest 19.01.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 01.02.2011.a. Postisaadetise väljastusteatest ( tl 33) nähtuvalt on menetlusdokumendid üle antud kostjaga samas elavale vanaemale ja seega saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda menetlusdokumendid kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kohtule teadaolevalt on kostja samal aadressil ka 2 (4)

isiklikult menetlusdokumente kätte saanud ( tsiviilasjas nr x-xx-xxxx). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 6) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 9-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusumma, intressi, viivisena ja meeldetuletuste tasuna 314,75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis põhinõudelt 127,82 eurolt alates 19.01.2011.a.. kuni põhinõude tasumiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,75 % päevas. Kohtule teadaolevalt on maakohtutes levinud ka praktika, kus jäetakse 3 (4)

hageja põhinõuet ületavad viivisenõuded rahuldamata. VÕS §-st 113 lg 8 ja §-st 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada kohustatud isiku nõudmisel. Olukorras, kus kostja ei ole mingit huvi üles näidatud ei oma võlgnevuse tasumise ega käesoleva kohtumenetluse vastu, ei pea kohus põhjendatuks omal algatusel viivise vähendamist. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on kohtu nõudmisel esitanud menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid ( tl 8, 34-38). Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni so 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 240 krooni so 15,34 eurot so kokku 127,18 eurot. Seetõttu kohus määrab TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 19.01.2011.a. 63,91 eurot riigilõivu (tl 8). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud hageja väitel 750 krooni riigilõivu. Kuna Pärnu Maakohus on hageja maksekäsuavaldust menetlenud, annab see alust arvata, et riigilõiv oli tasutud. Kohtutäituri tasu 240 krooni olemasolu kinnitab kohtutäitur A. K. .12.2010.a. otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Pärnu Maakohtu 21.12.2010.a. määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagi on kohtusse esitatud 19.01.2011.a. Seega on saab hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kui ka kohtutäituri tasu arvata käesoleva asja menetluskulude hulka. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 63,91+ 47,93+15,34 kokku 127,18 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.