Kohtulahend

2-07-33324 AS SEB Liising esitas 30.12.2009.a. avalduse kohtule ja hagejale, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Avalduses on kostja I menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 36 700 krooni koos käibemaksuga. TsMS § 337 kohaselt, kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Kohus andis 20.07.2010.a. e-kirjaga kostjale I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite esitamiseks tähtaja 30 päeva e-kirja kättesaamisest. AMesitas 10.08.2010.a. avaldusele vastuväite kohtule ja kostjale I. Vastuväite kohaselt, TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-2-506 tehtud määruses leidnud, et „õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta.“ (otsuse p. 12). Hageja hinnangul on kostja avaldus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks valdavas osas põhjendamata ning tuleb jätta esitatud ulatuses rahuldamata. Avalduse kohaselt koosnevad kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-33324 mh Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid arvest nr. 771-L. Arve nr. 771-L selgituse kohaselt on arve aluseks oleva õigusteenuse sisuks „06.11.2007.a. vastus hagile tsiviilasjas nr. 2-07-33324 – 12 tundi“, maksumusega 24 000 krooni (käibemaksuta). Hageja hinnangul on nimetatud ajakulu arves märgitud töö sisu ja mahtu arvestades ebamõistlikult suur ja vastuolus TsMS § 175 lg 1 eesmärgiga. Hageja hinnangul on ebausutav, et kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses hagile vastuse koostamisega moodustas tervelt 12 töötundi. Samas, kui ka kostja lepingulisel esindajal kulus reaalselt hagile vastamiseks 12 töötundi, ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja tuleb jätta valdavas osas kostja enda kanda. Hageja peab arvest nr. 771-L põhjendatud õigusabikuluks kuni 4 töötundi, maksumusega 8 000 krooni. Hageja ei nõustu ka kostja taotlusega mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 sätestab selgesõnaliselt, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks on Riigikohus rõhutanud asjas nr 3-2-1-115-09 tehtud otsuses, et „avaldaja peab märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada“ (otsuse p. 8). Hagejale teadaolevalt on kostja käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100181829). Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb avaldus jätta õigusabi arvetelt tasutud käibemaksu hüvitamise nõude osas tervikuna rahuldamata. Ülaltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-33324 on põhjendatud ja vajalikud summas 15 000 krooni (arve nr. 771-L summas 8 000 krooni, arve nr. 509-A/L summas 1 000 krooni ning arve nr. 760 A/L summas 6 000 krooni). Hageja palub mõista tsiviilasjas nr 2-07-33324 AM’lt välja AS SEB Liising kasuks põhjendatud õigusabikulud mitte rohkem kui 15 000 krooni ulatuses. Kohus teatas 11.08.2010.a. e-kirjaga AS-le SEB Liising, et AMvastuväite osas on võimalik seisukoht esitada 20 päeva jooksul. Kostja I esitas seisukoha vastuväite osas 13.08.2010.a. kohtule ja hagejale. Vastuse kohaselt, hageja on vastuväidetes asunud seisukohale, et kostja poolt hagile vastuse koostamiseks kulunud 12 tundi ei ole usutav ega põhjendatud. Nimetatud ajakulu põhjendamatust ei ole hageja seejuures tõendanud. Ka väidet, et nimetatud ajakulu pole usutav, pole hageja taas millegagi tõendanud ega

2-07-33324 põhistanud. Seega on hageja vastuväited paljasõnalised ja alusetud. Hagile vastamisele kulunud ajakulu hindamisel tuleb arvestada tsiviilasja materjalidega, sh hageja 04.09.2007.a hagiavalduse sisu ja mahtu. Hagi koosnes hagiavaldusest ja 13 lisast, kokku 49 leheküljel (lisa 13 arvestamata). Nimetatud materjaliga tutvumiseks ja analüüsimiseks kulus kostjal ca 4 tundi. Hagile kirjaliku vastuse koostamiseks kulus kostjal ca 8 tundi, kokku 12 tundi. Hageja poolt hagis tõstatatud õiguslikud küsimused vastutusest kolmanda isiku eest, vastutuse piiramise kokkulepped, faktiküsimus ehitise ehitus ja projekteerimisnormidele vastavusest olid keskmisest keerulisemad ja mahukamad. Nimetatud fakti kinnitab kaudselt ka hageja enda poolt advokaadi kasutamine, samuti eriteadmistega isiku EOÜ arvamuse esitamine (hagi lisa 3). Samuti puudus antud küsimustes varasem Riigikohtu praktika, millest juhinduda ja mis võinuks õiguslikku analüüsi lihtsustada. Hagile vastamisel oli kostja hagi alusena toodud faktiväidetest (väide müüdud ehitise fassaadi puuduse kohta) tulenevalt sunnitud analüüsima ja tegelema ehituslikke eriteadmisi vajavate küsimustega, mistõttu tuli hagi vastuse koostamisel kasutada mh ehitus- ja projekteerimisalast kirjandust (vt hagi vastuse lk 6 viide arhitekt PNartiklile ajakirjas Eramu ja Korter, 2005/2). Sarnaselt hagejale samasisulises küsimuses ekspertiisi või eriteadmistega isiku arvamuse hankimisel oleks antud asjaolu suhtes seisukoha võtmiseks võrreldav kulu olnud tunduvalt suurem. Kuluka, eriteadmisi nõudva isiku arvamuse või ekspertiisi tellimise asemel kasutas kostja rahaliselt ökonoomsemat seisukohtade põhistamise viisi. Hageja nõue seondus ehitise fassaadi väidetavate puudustega. Ehitise fassaadi kui ehitise üldkasutatava osa parandamise nõuete realiseerimine on kinnisasja valitseja ülesanne ja pädevuses. Seega oli hagejal antud küsimuses nõude esitamiseks võimalik kasutada korteriomanike huvide esindaja, ehitise valitseja KEKOÜ abi. Viimane tasus muuhulgas hagi nõude suurendamisel riigilõivu (tsiviilasja materjalid 14.08. 2009 tõend). Hageja, valides advokaadi õigusabi kasutamise, on lähtunud eeldusest, et vastavas küsimuses on vajalik kvalifitseeritud õigusabi kasutamine. Samast eeldusest lähtus kostja. Advokaadi kvalifikatsioon ja kutsenõue kaitsta kliendi õigusi ja huve igakülgselt, kõiki seaduslikke viise kasutades määrab samas vajaliku õigusabi mahu ja maksumuse. Vajalik oli esitada igakülgselt, täielikult ja kõiki võimalikke viise (advokatuuri seaduse § 44 lg 1 p 1, § 40 lg 2, 43 lg 1). Seetõttu hageja ei saa eeldada ja kostja lepinguline esindaja ei pidanud tegutsema põhimõttel, et osutatav õigusabi oleks võimalikult vähene ja esitatav argumentatsioon võimalikult napp. Kostja esitas nii hagi vastuse kui hilisemalt kaks seisukohta ammendavas ja ühtlasi vajalikus ulatuses. Kostja poolt hagi vastuses võimalikult täielikult ja igakülgselt vastusväidete esitamise nõue tuleneb TsMS § 394 lg 2 p 3, 329 lg 1. Kostja on hagi vastuse koostamisel lähtunudki eeltoodud nõuetest, mis ei ole kostjale etteheidetav asjaolu. Seejuures, kuivõrd 06.11.2007.a hagi vastuse oli kostja esitanud nõutud põhjalikkuses, siis puudus kostjal muuhulgas vajadus esitada hagi vastusele järgnevalt täiendavaid menetlusdokumente. Hagi vastuse igakülgsusest tulenevalt ei olnud kostjal vajalik ka vastata hageja seisukohale 24.10.2008.a, kus hageja esitas hagi vastuse kohta erinevaid seisukohti ja vastuväiteid kokku 7 lk. Kui võrrelda hageja 04.09.2007.a hagivalduse ja 24.10.2008.a arvamuse mahtu ja kostja 06.11.2007.a hagi vastuse mahtu, on nii hageja kui kostja samadel asjaoludel esitanud samas mahus menetlusdokumendid – hageja kokku 14 lk, kostja kokku 14 lk. Nimetatu kinnitab kaudselt, et kumbki pool on kasutanud lepingulist esindajat samas mahus. Harju Maakohus tegi 20.11.2009.a otsuse nõude kohta summas 793 550 krooni. Nimetatud summalt maksimaalselt väljanõutav kulu on 220 000 krooni („vana“ määruse järgi piirmäär 120 000 krooni). Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist 36 700 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta 31 000) seega piirmääradest mitmeid kordi väiksemas summas. Menetluskulude mõistlikkust ja põhjendatust tuleb muuhulgas hinnata tervikuna. Kokku on kostja eeltoodud asjas koostanud menetlusdokumente kolmel korral: - 06.11.2007.a hagi vastus - 12 tundi; - 12.06.2009.a seisukoht hagi nõude suurendamise kohta - 0,5 tundi; - 06.10.2009.a vastuväited - 3 tundi. Eeltoodud asjaolusid, sh hagi keerukust, mahtu ja nõude suurust arvestades on kostja kantud

2-07-33324 kulutused hagile vastamisel 15,5 tunni ulatuses, seega ca kahe tööpäeva ulatuses mõistlikud. Kostja on käibemaksukohustuslane ja nõustub hageja 10.08.2010.a vastuväites tooduga, et kostja poolt õigusabitasu hulgas tasutud käibemaksu ei saa menetluskuluna välja mõista. Hageja palub määrata tsiviilasjas nr 2-07-33324 hüvitamisele kuuluv menetluskulu ja mõista hagejalt AMkostja AS SEB Liising kasuks välja 31 000 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus esitati 04.09.2007.a., põhinõude suurus oli 15 000 krooni. Menetluse käigus on hageja nõude suurust muutnud ja hagi nõude lõplik suurus on 793 550 krooni. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 20.11.2009.a. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 800 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 120 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 800 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 220 000 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi soovitakse hüvitist toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (06.01.2010 kohtumäärus kohtuasjas 3-2-1-154-09 p 9). Lähtudes eeltoodust said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. AS SEB Liising taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas 31 000 krooni. Kostja I poolt taotletav õigusabikulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - AS SEB Liising lepinguline esindaja on kostjale I kohtumenetluses osutanud õigusabi 15,5 tundi tunnihinnaga 2 000 krooni summas 31 000 krooni ilma käibemaksuta. Toimiku ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisana esitatud arvete kohaselt, õigusabi osutamine sisaldas hagimaterjalidega tutvumist ja analüüsi, menetlusdokumentide koostamist, suhtlemist kliendiga, kohtuistungiteks ettevalmistumist ja kohtuistungitel osalemist. Tsiviilasjas toimus maakohtus 2 kohtuistungit, kostja I lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud (istungite aeg kokku 2 tundi). Kohtunikuabi leiab, et ei saa hinnata dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aega tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnagule, et nimetatud toiminguteks kulub vähem aega. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, kohtuistungite arv) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale I lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 15,5 tunni ulatuses summas 31 000 krooni e. 1 981,26 eurot ilma käibemaksuta. Kohtunikuabi ei pea põhjendatuks kohaldada kulude hüvitamise kõrgendatud piirmäära. - Kohus määrab AS SEB Liising menetluskulud kindlaks summas 1 981,26 eurot (31 000 krooni).

2-07-33324 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.