Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-07-33324
Tsiviilasi
AM hagi AS-i SEB Liising (endise nimega AS SEB Ühisliising ) ja OÜ AIvastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AM(registrikood XXX; elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja: Erki V ; kostja I: AS SEB Liising kostja I esindaja Jüri L ; kostja II OÜ AI(registrikood XXX, asukoht XX); kostja II esindaja SM.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
Tsiviilasi nr 2-07-33324
TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
04.09.2007 AM esitas Harju Maakohtule hagi AS-i SEB Liising (endise nimega AS SEB Ühisliising ) ja OÜ AI vastu, millega palus välja mõista kostjatel solidaarselt kahju summas 15 000 krooni, märkides, et menetluse käigus suurendab oma nõuet kostjate vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I müüjana, AM ostjana, kostja II ehitajana ja AS Swedbank (endise nimega AS Hansapank) hüpoteegipidajana korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepinguga müüs kostja I hagejale lepingu eseme, milleks oli korteriomand, mille koosseisus on XXX suurune mõtteline osa maatükist asukohaga XXX, Tallinn, katastritunnusega XXX, pindalaga 7307m2, sihtotstarve elamu- ja ärimaa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana maatüki oluliseks osaks oleva ehitise koosseisu kuuluva hoone I kolmandal korrusel paiknev eluruum nr 31, üldpinnaga 60 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 16.08.2003 kanti hageja lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale lepingu eseme omandamist, hakkasid ilmnema lepingu eseme puudused. Kostjat II teavitati korduvalt puudustest nende ilmnemisel. Lepingu eseme erinevaid puudusi parandas kostja II poolt kasutatav ehitusettevõtja AS KP korduvalt. Seal hulgas üritas AS KP kahel korral kõrvaldada fassaadivineeri puudusi, kattes deformeerunud vineerplaadid laki ja niiskustõkkega. Parandamine ebaõnnestus. XXX ehitiste ehitamise käigus, s.o enne lepingu eseme müüki ja üleandmist hagejale, pidasid kostja II ning AS KP ja muud ehitamisega seotud isikud projekteerimisnõupidamist. Juba siis arutati fassaadivineeri probleeme ja sellega seonduvaid küsimusi. Fassaadivineeri ilmastiku- ja külmakindlate tsementkiudplaatidega ei asendatud. Lepingu eseme puudus on seniajani kõrvaldamata. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja kostjate vastu lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt kostja I kohustus müüma hagejale lepingu eseme ning andma üle lepingu eseme omandi. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhte aluseks müügileping. Kuivõrd lepingu ese ei vasta lepingutingimustele, tuleb müüja lugeda lepingut rikkunuks. Lepingu alusel pidanuks kostja I hagejale üle andma korteriomandi, mille kaasomandiosa hulka kuulus mõtteline osa uuest, tervest, kulumata, puudusteta ja heale ehitustavale ning ehitusstandardile ja õigusaktidele vastavast ehitisest. Hageja tasus müügihinna seesuguses seisundis ja seesuguse kvaliteediga korteriomandi eest. . Vastavat korteriomandit hageja aga ei saanud. Lisaks soovib hageja rõhutada, et lisaks kostjale II pidi ka kostja I teadlik olema asja puudusest. Kostja I kasutas kostjat II oma kohustuse täitmisel, s.o lepingu eseme ehitusliku ja tehnilise lepingutingimustele vastavuse tagamisel. Samuti kasutas kostja II AS-i KP oma kohustuste täitmisel. Lepingus on sisuliselt kokku lepitud, et kostja I kohustuse rikkumisest tulenevate asjaolude eest vastutab kostja II. S.t, et kostja I kasutas kostjat II oma lepingulise kohustuse täimisel ehituslikes ja tehnilistes küsimustes. Eeltoodu aga ei vabasta kostjat I kui müüjat seadusest tulenevast kohustusest anda üle lepingu tingimustele vastav asi. Müüja kohustuste täitmise eest on lõppjärgus vastutav ikkagi müüja ise.
Tsiviilasi nr 2-07-33324
Hagejal on lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest tekkinud kahju. Hageja otseseks varaliseks kahjuks on tulevikus kantavad mõistlikud kulutused, s.o lepingu eseme parandamise kulud summas 939 471.80 krooni. Esialgu esitas hageja nõude solidaarselt kostjate vastu summas 15 000 krooni. 02.06.2009 saabus kohtusse hageja avaldus nõude suurendamiseks summas 924 471.80 krooni. Esitatud nõudelt on hageja tasunud riigilõivu. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 939 471.80 krooni. 14.08.2009 on kohtusse saabunud hageja avaldus nõude vähendamiseks, millest nähtuvalt vähendab hageja nõuet 145 921.80 krooni võrra, kuivõrd selgus et kostjate tekitatud kahju on võimalik hüvitada väiksemate kuludega.
07.11.2009 on kohtusse saabunud kostja I vastus hagiavaldusele, mille kohaselt kostja I ei vastuta kostja II tegevuse eest. Hageja toodud käsitlus hagis nagu kostja I on isik, kes pidi hagejale püstitama ehitise on ekslik ja ei vasta poolte kokkuleppele ega faktilistele asjaoludele. Kuna müügilepingu sõlmimise ajal 02.07.2003 oli müügilepingu esemeks olev ehitis juba valmis ehitatud, puudus pooltel vajadus ja tahe töövõtulepingu sõlmimiseks, seega ei olnud kostjal I hageja ees müügieseme valmistamise (ehitamise) kohustust. Kui puudus kohustus ei saa olla ka selle täitmist teise isiku kaudu. Kostja I majandus- või kutsetegevuseks ei ole isiklikult ega teise isiku kaudu ehitamine ega kinnisvaraarendus. Kostja I tegevusalaks on finantseerimistehingud nagu liising, faktooring, tarbijakrediit ja muu abi andmine finantseerimisel. Kuna kostjal I ei ole hageja suhtes müügilepingu esemeks oleva ehitise ehitamise kohustust, samuti arvestades, et kostja I majanduslik- ega kutsetegevus ei ole ehitamine, siis on hageja poolt asjakohatu ja ebaõige omistada kostja II müügieseme valmistamisega seonduvat tegevust või teadmist kostjale I. Hageja nõuab kahjuna uute vineerplaatide maksumuse hüvitamist, mis ei ole kostja I arvates kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kahju ei saa olla suurem kui fassaadi parandamiseks mitte asendamiseks kuuluv summa. Uue ja teistsuguse ehitustehnilisele lahendusele vastava fassaadi paigaldamine ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga panna kannatanu olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju tekitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse kohaselt hakkasid omadused, mida hageja peab puudusteks ilmnema mõni aeg peale müügieseme omandamist või peatselt peale müügieseme omandamist. Hageja poolt esialgselt ligi 3 aastat pärast väidetava müügieseme puuduse ilmnemist müügieseme lepingutingimustele mittevastavusele tuginemine ei ole lubatav. Rohkem kui kolm aastat pärast tehingut tuleneva hagi aegumise üldtähtaega kohtusse pöördumine ja nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõue on lubamatu ja hagi üldise aegumistähtaja möödumise tõttu aegunud. Kostja I kinnitab, et ta müügilepingu sõlmimise ajal hageja poolt väidetava puuduse olemasolu ei teadnud. Kostjal I puudus ehitise valmimise järgselt müügilepingu sõlmimisel igasugune alus ja teave, mille põhjal eeldada, et ehitis võiks olla puudustega. Kostja I ei pidanud teadma, et ehitis on puudustega.
16.11.2007 on kohtusse saabunud kostja II kirjalik vastus hagiavaldusele, mille kohaselt hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejale kuulub XXX asuvast ehitisest 600/66940 mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 31.
Tsiviilasi nr 2-07-33324
Käesoleval juhul vaidlusaluse ehitise fassaadi näol on tegemist kõigi korteriomanike kaasomandis oleva pinnaga ning hagejal ei ole ainuisikuliselt õigust või huvi, mille kaitseks on hagi esitatud. Hageja on küll hoone fassaadi suhtes kaasomanikuks, kuid see ei anna talle õigust üksi hagi esitada kostja II vastu. 06.10.2009 kohtusse saabunud kostja seisukohast nähtub, et suurendatud nõude osas on nõue aegunud. Hageja on nõuet suurendanud tunduvalt pärast 5 aasta möödumist ehitise valmimisest.
HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJATE KIRJALIKE VASTUSTE OSAS 24.10.2008 on kohtusse saabunud hageja seisukoht kostjate kirjalike vastuste osas. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud leping, millega kostja I kohustus müüma hagejale lepingu eseme ning andma üle lepingu eseme omandi. Müüa seadusest tulenev kohustus on anda üle lepingutingimustele vastav asi. Hageja leiab, et kostja I on kasutanud kostjat II oma kohustuse täitmisel, mille kohaselt peab müügilepingu täitmiseks üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et lepingu punktis 2.7 kokkulepitu ei vabasta kostjat I vastutusest lepingust tulenevate kohustuste täitmise osas. Hageja hinnangul ei ole ka selge kostja I taotlus hagi aegumise kohaldamist kostja I vastu esitatud nõude osas. Hageja arvates ei ole aru saada, kas kostja i tugineb nõude aegumisele või leiab, et hagi on esitatud tähtaegselt, aga rikutud on aegumistähtaja sees oleva hea usu põhimõttega mõõdetavat tähtaega. Lisaks eeltoodule on nõude aegumine poolte läbirääkimiste ajal peatunud. Kostja II esitaud seisukoha suhtes on hageja märkinud, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all fassaadi valdamise ja kasutamise küsimus. Hageja omandas lepinguga korteriomandi, mille kaasomandiks oli mõttelise osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa (s.h fassaad), mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Aegumise osas märgib hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga nagu aegumistähtaja jooksul kohtusse esitatud nõude suurendamine menetluse kestel enam võimalik ei ole. Hageja leiab, et nõude aegumine peatus hetkest, mil hageja kostja I ja kostja II vastu kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördus.
Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-33324 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
Tsiviilasi nr 2-07-33324
TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostjad esitanud kohtule muu hulgas taotluse aegumise kohaldamiseks, kuivõrd TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse, kuid selle tegemise kohustust ei ole, lahendab kohus aegumise küsimuse käesoleva kohtuotsuse raames. Kostjad on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Rohkem kui kolm aastat pärast tehingust tuleneva hagi aegumise üldtähtaega kohtusse pöördumine ja nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 2 teise lause kohaselt ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Antud juhul on AS-i SEB Liising (endise nimega Ühisliisingu AS-i) kui müüja, AM kui ostja, OÜ AI kui ehitaja ja AS Swedbank (endise nimega AS Hansapank) kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt lepingu esemeks on korteriomand mille koosseisus on XXX suurune mõtteline osa maatükist asukohaga XXX, Tallinn, katastritunnusega XXX, pindalaga 7307m2, sihtotstarve elamu- ja ärimaa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana maatüki oluliseks osaks oleva ehitise koosseisu kuuluva hoone I kolmandal korrusel paiknev eluruum nr 31, üldpinnaga 60 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Seega on tegemist müügilepinguga, mille esemeks on ehitis ning vastavalt TsÜS § 146 lg-le 2 ei aegu taoline nõue enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Ehitusseaduse (Ehs) § 33 lg 5 kohaselt kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kostja I ei ole hageja seisukoha osas omapoolseid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd vaidlusaluse ehitise kasutusluba väljastati 10.04.2003, mistõttu nõude aegumise tähtaeg oleks olnud 10.04.2008, kuid hagi esitati 04.09.2007, ei ole esitatud nõue aegunud. Kostja I ja hageja vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude suhtes: - kostja I ei vaidlusta, et hageja ning kostja I vahel oli müügilepinguline võlasuhe, samuti on hageja õigesti leidnud, et kostja I kohustus hagejale müügilepinguga müüma lepingu eseme ning andma üle lepingu eseme omandi; - kostja I ei vaidlusta hageja toodud käsitlust, et hagejal võib müügilepingu alusel olla kehtiv võlasuhe kostjaga II ja et kostja I väidetava kohustuse rikkumise eest võib vastutada kostja II; - kostja I ei vaidlusta asjaolu, et hageja omandas lepingu eseme kostjalt I peale müügilepingu koosseisu kuuluva ehitise valmimist; - kostja I ei vaidlusta asjaolu, et ehitise tunnused, milliseid hageja peab müügilepingu eseme puudusteks, ei olnud müügilepingu sõlmimise ajal ilmnenud;
Tsiviilasi nr 2-07-33324
-
kostja I on samuti nõus hagiavalduse asjaolude kirjeldusest järelduvaga, et hageja võis väidetavast puudusest olla informeerinud kostjat II, kuid ei ole enne 08.06.2007 teavitanud puudusest kostjat I. Hageja ei ole enne 08.06.2007 kostjale I tutvustanud ka ekspertiisiakte ega kutsunud kostjat I ehitise ülevaatuse juurde.
Kostja II on märkinud, et hagejal ei ole ainuisikuliselt õigust või huvi, mille kaitseks on hagi esitatud. Kostja II leiab, et hagi on tõendamata. Kostja tugineb aegumise küsimuses asjaolule, et hageja poolt nõude suurendamine on aegunud. TsMS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega kohtu hinnangul kuivõrd hagi esitati kohtule 04.09.2007 peatus nõude aegumistähtaeg ning esitatud nõue ei ole aegunud. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud leping, millega kostja I kohustus müüma hagejale lepingu eseme ning andma üle lepingu eseme omandi. Müüa seadusest tulenev kohustus on anda üle lepingutingimustele vastav asi. Hageja leiab, et kostja I on kasutanud kostjat II oma kohustuse täitmisel, mille kohaselt peab müügilepingu täitmiseks üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et hageja poolt omandatud korteri elamu kaasomandis oleva välisseina kattev vineer on sobimatu välistingimustesse ning see tuleks vahetada. Seda kinnitavad läbirääkimiste protokollid, kus on selgelt osundatud sellele ning sellest võtsid osa kostjad. Seega selles osas on hageja nõue põhjendatud. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaõiguse (AÕS) § 71 lg-le 4, mille kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kohtu hinnangul on tulenevalt eeltoodust hagejal kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, mistõttu on ta õigustatud isik käesolevat hagi esitama ning kostjate vastuväited kõnealuse küsimuse osas on ainetud.
Tsiviilasi nr 2-07-33324
Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 02.07.2003 müügileping, mille üle puudub pooltel vaidlus. Eelpool märgitud lepingu punkti 2.7 kohaselt vastutas lepingu eseme ehitusliku ja tehnilise puuduse eest OÜ AI, v.a lepinguosaliste vahelised kokkulepped, mille suhtes seaduses kohaselt ei ole võimalik selliselt kokku leppida. Kostja I poolt esitatud seisukohast tulenevalt on kostja I lepingu sõlmimisel müüja rollis ning eesmärgiga finantseerida arendaja kinnisvaraprojekti. Kuna müügieseme omand kuulus müüjale tagatisena, siis müüja oli müügilepingu pooleks juriidilisest struktuurist tulenevalt, mitte majanduslikel põhjustel. Eelpool nimetatud lepingu punktiga 2.7 on kostja II võtnud omale kohustuse vastutada lepingu ehitusliku ja tehnilise puuduse eest. Kõnealuse lepingu esemeks oleva ehitise koosseisu kuuluvate hoonete fassaadi katvates vineerist dekoratiivplaatides ilmnesid puudused, mida ei ole käesoleva ajani kõrvaldatud. Kohus ei nõustu hagejaga nagu kostjad vastutaksid solidaarselt hageja ees, kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu 2.7 nähtub, et lepingu eseme ehitusliku ja tehnilise puuduse eest OÜ AI. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi AS-i SEB Liising vastu rahuldamata. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista 793 550 krooni. Lähtudes eelpool toodud põhjendustest, tuleb hagi rahuldada vaid kostja II st OÜ AI suhtes. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud Kostja II kanda, kuid Kostja I menetluskulud tuleb kanda Hagejal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.