Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-09-19630
Tsiviilasi
AK hagi Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AK (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja: E Vabamets; kostja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja AK’i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor G Malinin on 17.07.2008 kl 09.30 koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et AK 17.07.2008 kella 09.17 ajal Tallinnas, Kopli 80, trammis nr 1, sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Hageja sai teada enda karistusest temale saadetud täitmisteatest ja vestlusest kohtutäitur E Kermikuga. 08.04.2009 Harju Maakohtu otsusega on lõpetatud väärteomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Hagejale on õigusevastaselt tehtud rahatrahvi ja selle summa kinnipidamise tõttu koos täitekuludega tekkis hagejale kulu 1 105 krooni, samuti sõidukulud summas 531.60 krooni. Lisaks on hageja tasunud õigusabi konsultatsioonide eest tasu väärteomenetluses 1 500 krooni ning tsiviilmenetluses 500 krooni. Hageja on palunud talle tekitatud kahju summas 3 531.60 krooni välja mõista ning mõista välja õigusabi kulud summas 500 krooni tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses 1 500 krooni. 03.10.2009 edastatud vastulause kohaselt on hageja tunnistanud, et kostja poolt on täitekulu summas 1 105.40 krooni hagejale tasutud.
Kostja on leidnud, et esitatud hagi ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, vaid väärteomenetluse menetluskulude väljamõistmine oleks tulnud otsustada väärteoasja raames. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on hagejale tasunud 04.05.2009 täitemenetluse kulude katteks 1 105.40 krooni. Kostja märgib muu hulgas, et väärteoasjas toimus menetlus ajavahemikul 17.07.2008 – 04.08.2008. 08.04.2009 kohtuotsusega on tuvastatud, et kohtuistungil hagejal kaitsjat ei olnud. Materjalidest nähtub, et hagejal ei olnud ka menetluse ajal kaitsjat. Kviitungile, mis pärineb kuupäevast 25.11.2008 on märgitud õigusabi väärteoasjas 08002872, konsultatsioon, hagiavaldus. Kostja leiab, et kuna selleks ajaks oli väärteomenetlus juba lõppenud ning hagi esitas hageja Harju maakohtule isiklikult alles 11.02.2009, siis ei ole põhjendatud õigusabikulude nõue sellel ajal, kui asjaga keegi ei tegelenud. Arusaamatu on see, millist konsultatsiooni osutas nimetatud firma väärteoasjas, kui selle väärteoasja menetlus lõpule viidi. Teiseks on kirjas, et tegemist on hagiavalduse koostamisega, kuigi väärteoasjas hagiavaldust ei koostata. Kostja leiab, et hageja nõue õigusabi kulude osas summas 500 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud tõenditele tuginedes ei saa eeldada, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Samuti ei saa lugeda tõendatuks hageja kantud bensiinikulusid, kuivõrd kütust on võetud kaks päeva varem kui pidi toimuma väärteoasjas kohtuistung ning hageja esitatud kviitung ei tõenda hageja tegelikke kulutusi ning lisaks sellele eksitab hageja kohut vastuoluliste nõuete ja dokumentidega.
Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-33324 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.04.2009 Harju Maakohtu otsusega on lõpetatud väärteomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et kostja on hagejale tasunud täitekulud summas 1 105 krooni. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt tehtud kulutuste osas. Kohus, arvestades poolte esitatut ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju, mis hõlmab õigusabikulusid väärteoasjas ning bensiinikulusid, lisanduvad õigusabikulud tsiviilkohtumenetluses. Harju Maakohtu 08.04.2009 otsusest väärteoasjas nähtub, et menetluskulude väljamõistmine on jäetud tsiviilkohtu otsustada. Kuid juba kõnealuse otsusega on tuvastatud, et kaitsjat kohtuistungil ei viibinud. Hageja on esitanud asja materjalide juurde kviitungi nr 001, õigusabi väärteoasjas 08002872. Hageja on 02.10.2009 vastulauses möönnud, et vastava kassa sissetuleku order-kviitung 001 alusel on tasutud 1 500 krooni väärteo asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise, hagiavalduse koostamise ning juriidilise konsultatsiooni ees seoses tagaselja tehtud otsusega väärteoasjas 08002872. Kohus leiab, et hageja ütlused käesolevas asjas on vastuolulised. Hageja ajab segamini väärteomenetluse ja tsiviilkohtumenetluse ning selle kulud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejale on väljastatud kaks kviitung orderit numbriga 001, neist üks on väljastatud 25.11.2008 konsultatsiooni eest ning teine 08.04.2009 sisuga juriidiline konsultatsioon Harju Maakohtusse summas 500 krooni, muid andmeid esitatud kviitungitel ei ole, samuti ei ole selge palju aega on kulunud hagejale õigusabi osutamisel. Muu hulgas on kohtule selgusetu, mis põhjustel on hageja väärteoasjas kaitsjatasuks märkinud 3 000 krooni, kuid tsiviilasjas esitanud õigusabikulud 1 500 krooni ulatuses. Kohus leiab, et esitatud tõend, mille alusel väidetavalt hageja on kandnud kaitsja kulusid summas 1 500 krooni ei ole nõuetekohaselt tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Õigusabi kulud, mis hageja on teinud käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus TsMS § 173 alusel. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kulud summas 531.60 krooni, mis on bensiini eest tasutud. Kohus leiab, et esitatud kviitungiga ei ole tõendatud hageja tehtud reaalseid kulusid, kuivõrd bensiini on võetud 06.04.2009, kuid kohtuistung toimus mitu päeva hiljem, mistõttu ei saa lugeda esitatud tõendit seotuks vaidlusaluse väärteo asjaga ning tehtud kulutused ei ole kõnealuse dokumendiga tõendatud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.