Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

10.12.2010. a esitas Julianus Inkasso OÜ Tartu Maakohtule hagi Pille Granovski vastu võla nõudes. Enne hagimenetlust toimus maksekäsu kiirmenetlus 14.07.2010. a hageja esitatud avalduse alusel. AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid 17.01.2007. a liitumislepingu, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28. detsembril 2008. a kostja vastase nõude põhisummas 4 664,37 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. OÜ Julianus Inkasso nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 663,37 krooni. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagi esitamise seisuga 4 664,37 krooni ja viivised 4 663,37 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma 09. detsembri 2011. a vastuses ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Võlg on juba 3,5 aastat vana ja kostjale ei ole ühtegi sellekohast kirja varem tulnud. Hageja on lisanud hagile kaks kirja, mille nad on väidetavalt saatnud. Esimene teatis, mis on saadetud 30.12.2008. a aadressile Tiigi 13-24, Tartu, ei ole kostjani jõudnud, sest sel kuupäeval ei elanud kostja veel sellel aadressil. Kostja üüris korterit Tartus 27.02.2009 – 02.07.2010. a. Arusaamatu, kuidas sellele aadressile on võimalik olnud kirja saata, kui kostja veel isegi ei teadnud, et hakkab sellel aadressil elama. Kui kostja menetlusdokumendid kätte sai, helistas ta Elisasse ja küsis, mis kuupäevast hakatakse viivist arvestama. Sealt öeldi, et viivis hakkab jooksma siis, kui asi on antud inkassofirmale üle. Hetkel on arvutatud viivist alates 18.09.2007 (viimase arve tähtajast), mitte aga nõude loovutamisest 28.12.2008. a. Kostja kontrollis oma võlga ka krediidiinfost, kuid seal seda märgitud polnud. Kostja pöördus hageja poole, et leppida kokku maksegraafikus. Kostjale pakuti maksegraafikut, mis ei olnud temale jõukohane. Kostja ettepanekule vastust ei tulnud. Kui kohus ei loe nõuet aegunuks, palub kostja maksegraafikut, kuna majandusliku olukorra tõttu ei suuda tervet summat korraga tasuda. Kostja on võimeline tasuma 20 eurot kuus.

oleva teatise näol on tegemist väljatrükiga andmebaasist, mis automaatselt sisaldab uuemaid teadaolevaid andmeid. Samuti on kostjale saadetud e-kiri võla kohta ning üritatud ka kostjaga kontakti saada telefoni teel, kuid ükski hageja katse leida kostjaga kontakti ei ole soovitud tulemuseni viinud. Kostja väide, et Elisast anti infot, et viiviseid arvestatakse alates nõude loovutamisest, on paljasõnaline ning hagejale teadaolevalt ka väär. AS Elisa Eesti arvestab viiviseid alates võla tekkimisest, mitte võla loovutamisest. Krediidiinfos võla andmete esitamine on võlausaldaja õigus, mitte aga kohustus. Seega on asjakohatu tugineda võla Krediidiinfos mitteavaldamisele. Hageja on üritanud kostjaga kohtu määratud tähtajaks saavutada kompromissi, kuid vaatamata kostja poolt antud lubadustele mõelda kompromissi tingimuste üle ning tagasi helistada, ei ole kostja hagejaga ise ühendust võtnud ning pooled ei ole sõlminud kompromissi. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb AS Elisa Mobiilteenused ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust (tl 19) ja liitumislepingu lisast (tl 39). AS Elisa Mobiilteenused loovutas 28. detsembril 2008 kostja vastase nõude põhisummas 4 664,37 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on palunud kohtul kohaldada hagi suhtes aegumist. Järgnevalt analüüsib kohus nõude aegumise küsimust. Hageja nõue tuleneb järgmistest arvetest: - arve nr 0018682083 maksetähtajaga 18.06.2007. a summas 1 860,67 krooni (tl 20); - arve nr 0018846572 maksetähtajaga 18.07.2007. a summas 3 479,49 krooni (sh võlgnevus eelmise arve alusel) (tl 22); - arve nr 0019012252 maksetähtajaga 18.08.2007. a summas 3 619,49 krooni (sh võlgnevus eelmise arve alusel) (tl 26); - arve nr 0019178195 maksetähtajaga 18.09.2007. a summas 4 664,37 krooni (sh võlgnevus eelmise arve alusel) (tl 24). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 143 lg 3 teise lause kohaselt , kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada, seega algas 2007. a sissenõutavaks muutunud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2008. a kell 00.00 ning TsÜS § 146 lg 1 kohaselt oleks nõue aegunud 31.12.2010. a kell 24.00. Hageja on aga pöördunud kohtusse 14.07.2010. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, mistõttu TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Järgnevalt analüüsib kohus hageja õigust nõuda põhinõuet ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud ka kostjale saadetud arved ja võlateatised. Kostja ei eita, et ta ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Kuna arvete tasumise kohustus tulenes pooltevahelisest lepingust ja kostja ei ole ka esitanud vastuväidet põhinõude suuruse osas, loeb kohus põhjendatuks hageja põhinõude summas 4664.37 krooni so. 298.11 eurot.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega ei ole õige kostja väide, nagu oleks viivist pidanud arvutama alates nõude loovutamisest 28.12.2008. a. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue summas 4663.37 krooni so 298.04 eurot on põhjendatud. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Pille Granovski.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.