Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

senti). Kohtuotsuse täitmise kord

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

AS Swedbank esitas Tartu Maakohtusse hagi Tatjana Šahbazjani ja Valeri Sapožnikovi vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjatelt välja mõista: 1) Tatjana Šahbazjanilt lepingust nr 09-007140-KB tulenev võlgnevus 66.88 eurot; 2) Tatjana Šahbazjanilt ja Valeri Sapožnikovilt solidaarselt kasuks laenulepingust nr 06018983-VL tulenev koguvõlgnevus summas 462.93 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivised põhinõude tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Tatjana Šahbazjaniga 15.09.2007.a partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 9750 (06-084448-KK). Lepingu alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi ja võimaldas tehingute teostamiseks krediidilimiidi 5000 krooni ulatuses. Kostja kohustus tasuma hagejale püsimakseid, kohustudes tagama püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati 250 krooni kuus ja maksepäevaks 15. kuupäev. Lepingu järgi arvestab hageja 16% aastas intressi ning kostjal on kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Kostja jäi alates 15.10.2008.a püsimaksete tasumisega võlgnevusse. Hageja sulges 27.01.2009.a lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse lepingu nr 09-007140-KB alla. Hageja sõlmis 13.02.2006.a Tatjana Šahbazjaniga laenulepingu nr 06-018983-VL, mille alusel andis kostjale laenu 50 000 krooni intressimääraga 18% aastas tagastamise lõpptähtajaga 27.02.2010.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 27. kuupäeval. 13.02.2006.a sõlmis hageja Valeri Sapožnikoviga käenduslepingu nr 06-018983KÄ1, millega kostja võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt laenulepingust nr 06018983-VL tulenevate kohustuste täitmise eest 71 500 krooni ulatuses. Alates 27.09.2008.a kuni 27.06.2009.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud. Hageja ütles 29.06.2009.a Tatjana Šahbazjaniga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles. Kostjal on lepingu p 10 kohaselt kohustus tasuda hagejale viivist VÕS § 13 kehtestatud määras. Kostjad on hagejale 14.03.2011.a seisuga võlgu:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Tatjana Šahbazjan leidis, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kuna ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Antud juhul oli vääramatuks jõuks üldine majanduskriis, mis tõi kostjale kaasa stabiilse sissetuleku kaotuse. Kostja palub võimalust tasuda võlgnevus uue maksegraafiku alusel. Kostjal puudub sissetulek, ta maksab korterilaenu ning tal on ülalpeetavad lapsed. Kostjal on võimalik tasuda hagejale 800 krooni kuus. Kostja palus määrata võlgnevuse tagasimaksmiseks graafik igakuise maksega 51.12 eurot.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Krediitkaardi kasutamise leping Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja sõlmis Tatjana Šahbazjaniga partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 9750, millega andis kostjale krediidilimiiti 5000 krooni (tl 22-27). Toimikus on poolte vahel 08.05.2007.a sõlmitud leping nr 9750 (07-084448-KK); • hageja sulges 27.01.2009.a lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse lepingu nr 09007140-KB alla. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja Tatjana Šahbazjan sõlmisid arvelduskrediidilepingu VÕS § 401; 407 kohaselt. Hagejal oli kohustus anda kostja käsutusse lepingu alusel 5000 krooni ning poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja seda ka tegi. Kostjal oli kohustus kasutatud krediidilt intressi tasuda ja krediit tagastada. Intressi suuruseks oli krediitkaardi kasutamise lepingu kohaselt 16% aastas. Kostjal oli lepingu kohaselt kohustus tagada oma arveldusarvel 250 krooni olemasolu kuu 15. päeval krediidi tagasimakseks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta jäi alates 15.10.2008.a püsimaksete tegemisega võlgnevusse ning kostja võlgnevus hageja ees on 1046.43 krooni (põhiosa 1039.67 krooni ja intress 6.76 krooni). Kohus mõistab VÕS § 401; 396 lg 1; 397 lg 1 ja § 94 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 66.44 eurot ja intressi 44 senti, kokku 66.88 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni põhivõla tasumiseni. Väikelaenuleping Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja sõlmis 13.02.2006.a Tatjana Šahbazjaniga laenulepingu nr 06-018983-VL, mille alusel andis kostjale laenu 50 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 27.02.2010.a (tl 28-38); • hageja sõlmis 13.02.2006.a Valeri Sapožnikoviga käenduslepingu nr 06-018983-KÄ1, millega kostja võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt laenulepingust nr 06018983-VL tulenevate kohustuste täitmise eest 71 500 krooni ulatuses (tl 39);

•

12.06.2009.a esitas hageja hoiatuse lepingu nr 06-018983-VL ülesütlemise kohta (tl 40, 41) ning 29.06.2009.a ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles.

Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja Tatjana Šahbazjan sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402; 403; 396 kohaselt. Hagejal oli kohustus anda kostjale lepingu alusel laenuks 50 000 krooni ning poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja seda ka tegi. Kostjal oli kohustus laen tagastada poolte vahel sõlmitud maksegraafiku kohaselt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta alates 27.09.2008.a kuni 27.06.2009.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud ning hageja ütles 29.06.2009.a lepingu ennetähtaegselt üles. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja väited, et kostja põhivõlg hageja ees on 197.96 eurot, Kohus mõistab VÕS § 402; 396 lg 1; 416 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla. Lisaks põhivõlale oli kostjal poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.5 kohaselt hagejal kohustus tasuda laenult intressi 18% aastas ning lepingu p 10 järgi viiviseid. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta oli laenumaksete tasumisega viivituses ja hageja esitatud arvutusi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale VÕS § 113; 415; 94; 397 alusel intressi 191.92 eurot ja viivised 73.05 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ja Valeri Sapožnikovi vahel sõlmitud leping on käendusleping VÕS § 142 lg 1 kohaselt. Tulenevalt VÕS §-st 145 lg 1 vastutab käendaja põhivõlgnikuga kohustuse rikkumise eest solidaarselt. Kuivõrd hageja poolt nõutud võlgnevus 463.93 eurot ei ületa käenduslepinguga kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäära 4550.51 eurot, mõistab kohus kogu väikelaenulepingu järgse võlgnevuse kostjatelt välja solidaarselt. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja pöörata kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kostja Tatjana Šahbazjani vastusest ei nähtu selgesõnaliselt, et ta võtab hagi õigeks TsMS § 440 mõttes. Arvestades seda, et hagi õigeksvõtmine toob kaasa kohtuotsuse viivitamatu täitmise, peab see olema väljendatud selgesõnaliselt. Kostja sellist seisukohta esitanud ei ole. Asjaolu, et kostja ei ole hageja toodud asjaolusid vaidlustanud, toob kaasa asjaolude omaksvõtu TsMS § 231 lg 2 ja 4 mõttes. Kohus jätab tähelepanuta kostja selgitused võlgnevuse tekkimise põhjuste kohta, kuivõrd majanduskriisi saabumine ei vabasta kostjat tema poolt võetud laenu tagastamisest ja kõrvalkohustuse tasumisest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1400 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus mõistab vastavalt hagi rahuldamise osale: 1. Tatjana Šahbazjanilt välja menetluskulud 25.56 eurot; 2. Tatjana Šahbazjanilt ja Valeri Sapožnikovilt solidaarselt välja menetluskulud 63.91 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel 13.12.2010.a 6315.48 krooni, tuli hagejal tasuda riigilõivu 1400 krooni. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 750 krooni ja 27.09.2010.a riigilõivu 1050 krooni, kokku 1800 krooni. Seega tuleb hageja tagastada riigilõiv 400 krooni (25.56 eurot). Kohtuotsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus kohtuotsus pöörata viivitamatult täitmisele. Kohus ei ole asjas teinud õigeksvõtul põhinevat otsust ja hageja ei ole muuga põhjendanud oma taotlust tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Seega tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi 800 krooni kuus. Kohus jätab ka kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra määramiseks rahuldamata. Kostja ei ole esitanud kohtule oma majanduslikku seisundit näitavaid dokumente. Asjaolust, et kostjal on 2 last, et saa järeldusi teha kostja maksevõime kohta. Kostjal on võimalik maksegraafiku sõlmimiseks teha ettepanek hagejale.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.