2-10-1437/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2-10-1437 22.03.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 07.05.2007.a. sõlmisid A. S. S. E. B. P. AS SEB Eesti Ühispank, edaspidi hageja) ning A. R. kostja) laenulepingu nr L070024357 (edaspidi leping). Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenusumma 40000 krooni ning kostja kohustus selle hagejale tagastama maksegraafiku alusel alates 09.06.2007.a. kuni 09.05.2011.a. Maksepäevaks lepiti kokku iga kuu 9. kuupäev. Lepingu punktis 4 leppisid hageja ja kostja kokku laenu intressimääraks 16% aastas ning kostja kohustus tasuma hagejale intressi igakuiselt alates 09.06.2007.a. Kostja oma kohustusi ei täitnud ning rikkus maksegraafiku alusel tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja/või laenumaksed alates 09.05.2008.a. Kirjalikud nõuded võlgnevuse likvideerimiseks on hageja kostjale saatnud 16.05.2008.a. ja 30.05.2008.a. Nimetatud nõuetele vaatamata ei ole kostja võlga tasunud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja on proovinud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluse korras, kuid kuna makseettepanekut ei õnnestunud kohtul võlgnikule kätte toimetada, jättis Tartu Maakohus oma 28.12.2009.a. määrusega maksekäsu avalduse rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva võlgnevuse kokku 41068,40 krooni väljamõistmist, millest 31793,52 krooni moodustab põhiosa võlgnevus, 1536,80 krooni intressivõlgnevus ning 7738,08 krooni viivis seisuga 06.01.2010.a.. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist 16% aastas põhivõlalt 31793,52 krooni kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 333 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte saanud 01.02.2011. a, kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

2-10-1437 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 7) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 11-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 31793,52 krooni laenu põhiosa, 1536,80 krooni intressi, mis tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivist on hageja arvestanud hagiavalduses kuni 06.01.2010.a. 7738,08 krooni. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis perioodi eest 07.01.2010.a. kuni 21.03.2011.a. on 31793,52 krooni x 439 päeva x 0,04 % = 5582,94 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivise seisuga 21.03.2011.a. katteks kindla summana välja mõista 13321,02 krooni. 3 (4)

2-10-1437 Kokku seega tuleb kostjalt kindla summana välja mõista 31793,52+1536,80+13321,02 so 46651,34 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 2981,56 eurot (sh 2031,98 eurot põhivõlgnevuse, 98,22 eurot intressi ja 851,36 eurot viivise seisuga 21.03.2011.a. katteks). Alates 22.03.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 16% aastas põhivõlgnevuselt. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 333 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 9, 10). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluses on 11.08.2008.a. tasutud 333 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 05.01.2010.a. 7500 krooni riigilõivu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Tartu Maakohtu 28.12.2009.a. määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagi on kohtusse esitatud 11.01.2010.a. Seega on saab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvata käesoleva asja menetluskulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 7833 krooni so 500,62 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.