2-10-28229
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22.märts 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-28229
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
225, 94 euro AS Swedbank Liising hagi J. K. vastu 273,80 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank Liising, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Elis Vija, e-post: [email protected]; kostja J. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxx.
rahuldada AS Swedbank Liising hagi J. K. vastu. Välja mõista J. K. AS Swedbank Liising kasuks 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot ja 80 senti. Välja mõista J. K. AS Swedbank Liising kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 225, 94 eurolt alates 15.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank Liising menetluskulud jätta J. K. kanda. Välja mõista J. K. AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu 111 (ükssada üksteist) eurot ja 85 senti. Välja mõista J. K. AS Swedbank Liising kasuks viivis menetluskulult 111, 85 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Edasikaebamise kord AS Swedbank Liising võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse
avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 17.veebruaril 2011 (tl 36). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Enter Itmarket AS ja J. K. 06.05.2008 EGO järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selles eest lepinguga maksetähtpäevadeks tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohutus tasuda hagejale kuumakseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingukohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.05.2010. Intressimäär oli 21,9% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Lepingu p 8.2 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest
2 (4)
tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus iga rikkumise korral nõuda kulutuste hüvitamist selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja nõue on kokku 4 284, 03 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 3 535,27 krooni, intress 245, 17 krooni, tähitud teatise tasu 100 krooni ja viivis põhisummalt 403, 59 krooni. Neil asjaoludel taotleb AS Swedbank Liising hagis J. K. vastu välja mõista VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103 lg 2; 108 lg 1 alusel 4 284, 03 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt ( so EKP intress+7% aastas summalt 3 535, 27 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 256 kohaselt kohustub faktoorlepinguga üks isik ( faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorvõlgniku) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Tulenevalt VÕS §-dest 8 lg 2; 23 lg 1 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 284, 03 krooni, so 273, 80 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis põhinõudelt, so 3 535, 27 kroonilt, so 225, 94 eurolt alates hagi esitamisest, so 15.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7, 14, 15) .
3 (4)
TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt J. K. välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu 1 750 krooni, so 111, 85 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas).
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.