Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-3-11 Tartu, 22. märts 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Vaike Rootsi hagi OÜ Agenor (pankrotis) vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11868 Vaike Rootsi määruskaebus Hageja Vaike Roots (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja OÜ Agenor (pankrotis) (registrikood 10700098), seaduslik esindaja pankrotihaldur Andres Hermet 7. märts 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11868 ning saata asi samale ringkonnakohtule Vaike Rootsi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Vaike Roots (hageja) esitas 10. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi OÜ Agenor (pankrotis, kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 1 000 000 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 9460 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista protsendina põhinõudest viivise, mis ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.
2.Harju Maakohus jättis 26. augusti 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas 27. septembril 2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsuse peale. Apellatsioonkaebuses paluti maakohtu otsus tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest juurde riigilõivu 10 000 krooni ning esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest hagejale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. novembri 2010. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja oli kohustatud tasuma
apellatsioonkaebuse esitamise eest 10 000 krooni suuruse riigilõivu 10 päeva jooksul 30. septembri 2010. a määruse kättetoimetamisest. Samuti pidi hageja esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Hageja esindaja sai 30. septembri 2010. a määruse Avaliku E-Toimiku kaudu kätte
30.septembril 2010, seega oleks hagejal tulnud tasuda 10 000 krooni suurune riigilõiv ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kohtule hiljemalt 11. oktoobril 2010. Hageja ei ole
30.septembri 2010. a määrusega sätestatud kohustust praeguseni täitnud, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel jätta menetlusse võtmata ja tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse järgi rikkus ringkonnakohus TsMS § 137 lg-t 4 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lgt 19. Tsiviilasja hind võis ringkonnakohtus küll olla kõrgem kui maakohtus, kuid riigilõivu tulnuks tasuda sama palju kui maakohtus. Nii on leidnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tehtud määruses. Kuna hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 000 krooni, pidanuks ringkonnakohus täpsustama, millises osas vaatab kohus apellatsioonkaebuse läbi, ja jätma kaebuse menetlusse võtmata vaid osas, milles ringkonnakohtu arvates ei olnud riigilõiv tasutud.
7.Kostja teatas, et tal ei ole kaebusele vastuväiteid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Kolleegium märgib esmalt seda, et ringkonnakohtu määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele ega ole menetlusosalistele ning kõrgemale kohtuastmele kontrollitav ilma ringkonnakohtu
30.septembri 2010. a apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse sisuga tutvumata. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, miks on hageja ringkonnakohtu arvates kohustatud juurde maksma 10 000 krooni riigilõivu, mille tasumata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Need põhjendused on nähtavad vaid 30. septembri 2010. a määrusest, mis ei ole edasikaevatav ning mille on TsMS § 221 lg 3 järgi lubatavalt allkirjastanud kohtuametnik. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise põhjus ei olnud praegusel juhul ainuüksi see, et hageja jättis juurde maksmata 10 000 krooni riigilõivu, vaid ka see, et hageja riigilõivu maksmise kohustus põhines ringkonnakohtu arvates kindlal õigusnormil. Siiski on kolleegiumil võimalik ringkonnakohtu määrust kontrollida, lugedes kontrollimise tähenduses selle osaks ka 30. septembri 2010. a määruse.
10.Õige on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 137 lg-t 4 ja RLS § 56 lg-t 19. Riigikohus on 19. oktoobri 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 leidnud järgmist: "Riigilõivu tasutakse apellatsioonkaebuselt RLS § 56 lg 19 järgi sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. See kehtib sõltumata sellest, et TsMS § 137 lg 4 järgi võib tsiviilasja hind apellatsiooniastmes olla maakohtu
omast kõrvalnõuete võrra kõrgem (vt ka Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7310, p 71)." Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Praegusel juhul oli tsiviilasja hind ringkonnakohtus küll 1 009 460 krooni, s.o 9460 krooni suuruse kõrvalnõude (viivis) võrra suurem kui maakohtus, kuid RLS § 56 lg 19 (ja TsMS § 133 lg 1) järgi tuli riigilõivu tasuda 1 000 000 krooni suuruselt summalt 75 000 krooni. Sellise riigilõivu on hageja toimiku andmete kohaselt ka tasunud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule.
11.Kolleegiumi arvates pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes hindama, kas kaebust oleks võimalik võtta menetlusse osaliselt, tasutud riigilõivu ulatuses. Praegusel juhul oli hageja nõue ning apellatsioonkaebus osadeks jaotatav - hageja vaidlustas maakohtu otsusega 1 000 000 krooni suuruse põhinõude ja 9460 krooni suuruse kõrvalnõude rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus pidanuks hagejalt küsima, kas hageja soovib, et makstud riigilõivu ulatuses kontrollitaks maakohtu otsust vaid põhinõude rahuldamata jätmise osas.
12.TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab menetluskulude jaotuse ringkonnakohus sõltuvalt põhiasja lahendamise tulemusest.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.