Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata OÜ Digilaid dokumentide hoidjaks pärast äriühingu likvideerimist juhatuse liige AndresAivar Lüüs(isikukood 35706166518). Pankrotiavalduse menetluse lõpetamisest avaldada teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata Tartu Raamatupidamiskeskusele.

Maakohtu

registri-

ja

kinnistusosakondadele

ning

Kohtute

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti kohtuotsusega võlgnikult OÜ Hekaar kasuks välja 140 882 krooni. Eeltoodud nõude tõttu, millele lisanduvad veel viivised, on äriühingul netovara vähem kui pool 40 000 krooni suurusest netokapitalist. OÜ Digilaid ei ole sissetulekuid ega varasid, mille arvel nimetatud nõuet kasvõi osaliselt rahuldada, mistõttu esitas võlgnik ÄS § 176 lg 3 alusel pankrotiavalduse. Neil asjaoludel taotleb võlgnik võtta pankrotiavaldus menetlusse ja kuulutada välja OÜ Digilaid pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt alustas võlgnik majandustegevust 2007.aasta juulikuus; ettevõtte põhitegevusalaks oli ehitus- ja remonditööde teostamine. 2007.aasta raamatupidamise aruande kohaselt olid ettevõtte finantsnäitajad head. Majandusaasta aruandest nähtuvalt moodustas võlgniku võlgnevus OÜ Hekaar 31.12.2007.a. seisuga kokku 120 000 krooni. Võlgniku ja OÜ Hekaar vahel tekkis vaidlus töö kvaliteedi ja töö eest tasumise küsimuses, mis arenes edasi kohtuvaidluseks. Tartu Maakohtu otsusega rahuldati osaliselt OÜ Hekaar hagi OÜ Digilaid vastu ja OÜ Hekaar kasuks mõisteti võlgnikult välja 140 882 krooni. Võlgniku juhatuse liikme sõnul puuduvad võlgnikul rahalised vahendid nõude rahuldamiseks. Kuigi raamatupidamises kajastub seisuga 31.12.2007.a. kassajääk summas 167 706 krooni, ei näitavat see tegelikku sularaha seisu, kuna kassas olevat sularaha kasutati äriühingu jooksvateks kuludeks, mille kohta ei ole dokumente. Võlgniku majandustegevuse ja selle tulemuste kohta ei ole ajutisel halduril võimalik kindlat seisukohta võtta seoses asjaoluga, et suur osa äriühingu tehingutest on toimunud sularahas, mille kohta dokumentatsioon on äärmiselt puudulik. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud perioodi 2008.-2011.kohta raamatupidamisarvestust, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda täpset hinnangut võlgniku tegelikule varale, võlgadele, maksevõimele, selgitada võimaliku maksejõuetuse objektiivseid põhjuseid ning vara suurendamise võimalusi. Seega ei ole ajutisel halduril õnnestunud võlgnikul reaalse vara olemasolu selgitada, võlgniku teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 9 449,68 eurot. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid,

2 (5)

on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne majandustegevus on äriühingu juhatuse liikme selgituste kohaselt lõppenud (väidetavalt 2008.aastast alates) – st. äriühingul ei teki edaspidi regulaarset müügitulu. Juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamine ja sissenõudmine võib osutuda aja- ja ressursimahukaks. Võlgnikule ei kuulu mingit realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine pankrotihaldur ei näe enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Võlgniku juhtkond on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise ja eelkõige sularahatehingute arvestust puudutava kohustuse täitmisel, mistõttu ajutisel halduril ei ole võimalik saada adekvaatset ja kontrollitavat informatsiooni äriühingu tegelike varade ja kohustuste, tulude ja kulude ning äriühingu omakapitali seisu kohta; anda seisukohta võlgniku väidetava maksejõuetuse kujunemise põhjuste kohta. Juhul kui vastab tõele võlgniku juhatuse liikme poolt sularaha suures ulatuses kasutamine küll dokumentaalselt tõendamata, kuid siiski ettevõtluse huvides tehtud kulutuste katmiseks, tuleb asuda seisukohale, et äriühingu majandustegevusega seotud kulud olid juba 2007. majandusaastal oluliselt suuremad tegevusest saadavast tulust, mis viitab puudulikule äriplaanile või lausa selle puudumisele. 2008. ja 2009.majandusaastal äriühingu tegevuse hääbumine ja kogu energia kulutamine kuluka kohtuvaidluse pidamisele on toonud objektiivselt kaasa võlgniku võimetuse täita tehtud kohtuotsust. Juhul kui aga võlgniku juhatuse liige on kasutanud äriühingu sularaha muul viisil kui äriühingu huvides (näit. isiklikes huvides), tuleb asuda seisukohale, et äriühingu maksejõuetuse on põhjustanud äriühingu juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea ning süüteo toimepanemine. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad rahalised väljaminekud. Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh. võimalike nõuete ja kahjude sissenõudmisega) paratamatult kulud. Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel reaalsed rahalised vahendid isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata pankrotimenetluse kuludest. Võlgniku pankrotimenetlusel puudub ka mõte, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Kuna käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima võlgniku edasist pankrotimenetlust, leiab ta, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 4.jaanuari 2011.a. määrusega OÜ Digilaid suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 14). 3 (5)

Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 23-94) nähtub, et OÜ Digilaid kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 9 449,68 eurot ja vara puudub. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde (tl 99). Seega võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 449,68 euro ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetus ilmselt tingitud puudulikust äriplaanist või lausa selle puudumisest. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Digilaid on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 918 eurot ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 101). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi neist isikutest võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab kohtuistungil, et ta ei saa kindlalt väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu (tl 99). Kindlalt on ajutine haldur tuvastanud asjaolu, et äriühingu juht on olnud raskelt hooletu raamatupidamiskohustuse täitmisel, mis seondub äriühingu raamatupidamise puuduliku korraldamisega, sularaha kontrollimatu kasutamisega (st et raha kasutataks üksnes võlgniku huvides ja parimal võimalikul viisil) ning sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Digilaid juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Digilaid dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Andres-Aivar Lüüs. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise 4 (5)

pankrotihalduri tasuks 559,30 eurot ja hüvitatavateks kuludeks 247,21 eurot (tl 95-96). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 559,30 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 247, 21 eurot. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Digilaid puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust PankrS kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 247,21 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 149,79 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 409,51 eurot tuleb välja mõista tulenevalt PankrS § 29 lg 4 võlgnikult OÜ Digilaid Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.