Võlaõigus › Muud

2-09-31997 alusel. 2008. aasta detsembris, viibides autojuhina tööülesannete täitmisel Taani Kuningriigis, pani kostja toime õigusrikkumised, mis seisnesid töö- ja puhkeaja nõuete korduvas eiramises ehk sõiduaja ületamises ja mille avastas Taani politsei teostades liiklusjärelevalvet. Õigusrikkumiste eest määrati kostjale Taanis 12.12.2008.a rahatrahv kolme rikkumise eest kokku 14 500 Taani krooni (DKK) ehk 30 510,87 Eesti krooni suuruses summas. Taani politseist välja nõutud 27.12.2008.a koostatud raportist nähtub, et kostja on 10.12.2008.a kl 15.21 alustanud ja sealt edasi 24 h vältel veoautoga XXX ja sellega ühendatud haagisega HD9787 sõites eiranud nõuet puhata ööpäeva jooksul vähemalt 9 tundi järjest. Pikim võimalik puhkeaeg sai olla 6 h ja 10 min, millega ületas nõuet 31%. Alates 11.12.08 kl 15.21 puhkas kostja 24 tunni vältel sama veokiga sõites 5 h ja 16 min, millega ületas nõuet 41%. Alates 10.12.08 kl 15.21 kuni 12.12.08 kl 10.05 oli kahe puhkeaja vaheline sõiduaeg minimaalselt 17 h ja 37 min, kui lubatud on 10h. Sellega üleatas kostja nõuet 73%. Raportist nähtub, et kostja tunnistas kolme eksimust. Kostjale määratud trahvi tasus kohapeal hageja Taani äripärtner Transport & Speditsion. Trahvi tasumata jätmisel ei oleks politsei sõiduki juhil lubanud Taanist lahkuda ja sõitu jätkata ning kaubaveo peatumine määramata ajaks oleks hagejale tekitanud märkimisväärset kahju. Hageja tasus kostja eest makstu Transport & Speditsion poolt hagejale 28.01.2009.a esitatud arve nr 7267258 alusel ja pangaülekandega summas 1 950 EURi. Kostja oli töötanud hageja juures juba ligi pool aastat. Kostja oli väga hästi teadlik autojuhi tööja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamise kohustusest ja kostja ei ole seda asjaolu ka ise hagaiavalduses eitanud. Kostja teadlikkust kinnitavad ka temale 23.08.2007.a väljastatud juhiload, 04.12.2007.a väljastatud rahvusvaheliste vedude autojuhi kutsetunnistus ja 04.12.2007.a väljastatud autojuhi kaart, mis võimaldab teha kindlaks sõidumeeriku kasutajat, salvestada andmeid ja neid säilitada. Nimatatud dokumendid väljastatakse vaid isikutele, kes on läbinud vastava koolituse ja sooritanud eksamid. Kostja, asudes tööle hageja juures autojuhina, allkirjastas ka oma ametijuhendi, mille p 1 kohaselt kohustus kostja täitma liikluseeskirju, AETR konvenstiooni (rahvuvaheliste autovedude konventsioon) ning muid seadusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis reguleerivad maanteeliiklust ja autojuhtide töökorraldust. Seega oli kostja teadlik, et autojuhi töö- ja puhkeaja kohta õigusaktidega kehtestatud nõudeid tuleb tal järgida ja nende rikkumine toob talle kaasa nii Eesti Vabariigis kui ka teistes Euroopa riikides vastutuse rahatrahvide näol. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.06.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/454-2009 jäeti hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Komisjon leidis, et antud nõuded ei ole seotud töötaja töölepingust või materiaalse vastutuse lepingust tuleneva vastutusega ja tegemist on suhtega tsiviilseadustiku järgi. Seega ei ole antud juhul tegemist töölepingu rikkumisest tuleneva nõudega, vaid alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Kuna lõppastmes on hageja täitnud kostja kohustuse hüvitada liiklustrahvi tasumine hageja äripartnerile ja hageja on selle hüvitanud kostja asemel, siis on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kostja on seadusest tulenevalt kohustatud hüvitama hagejale kõik sellega seotud kulud. Tuleb eeldada, et kostja pidi tema vastu kulutuste hüvitamise nõudest teada saama samal päeval kui hageja äripartner tasus Taanis kostja eest rahatrahvi, so 12.12.2008.a. Alates nimetatud ajast on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal oleks alates sellest ajast õigus nõuda ka viivist seaduses sätestatud määras. Tulenevalt aga hea usu põhimõttest ei esita hageja käesolevaga kostja vastu viivisenõuet alates nõudeõiguse tekkimisest. Kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat liiklustrahvi määramisest Taanis ja keeldus hiljem igasuguste seletuste andmisest, siis oli hageja sunnitud pöörduma ise Taani politsei poole ja välja nõudma sealt kostja õiguserikkumise kohta koostatud materjalid. Kuna saadud materjalid ei olnud eestikeelsed, siis oli hageja sunnitud need tõlkima tõlkebüroos Scriba OÜ, kandes sellega seotud kulusid summas 1 505,70 krooni. Hageja taotleb nimetatud kulude hüvitamist

2-09-31997 võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldnormide alusel. Hageja tõlkekulude nõuet tuleb käsitleda kui alusetust rikastumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulu. Ilma selleta ei oleks kostja vastu nõude esitamine kohtusse olnud võimalik, kuna pärast töölepingu ühepoolset lõpetamist keeldus kostja igasuguste selgituste andmisest. Kostjal on hageja ees võlgnevus summas 32 016,57 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 on viivise määraks 8% (1,00% + 7%) aastas ehk 0,0219% päevas. Seega on 32 016,57 krooniselt summalt viivis ühes päevas 7 krooni [(0,0219 x 32 016,57):100)]. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja OÜ Willi+Trading kasuks varaline kahju summas 32 016,57 krooni ning viivised arvates hagi esitamisest, so alates 15.11.2010.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, arvestusega, et viivise määraks on 7 krooni päevas. Alates kohtuotsuse tegemisest mõista viivis välja seaduses sätestatud protsendimääras kuni 32 016,57 krooni täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Ajavahemikul alates 28.05.2008.a. kuni 22.01.2009.a. töötas kostja hageja juures autojuhina ja 2008.a. detsembris viibis kostja seoses töö täitmisega hageja jaoks teostades rahvusvahelisi vedusid Taanis. 10.12.2008.a. kostja jõudis Frankfurdi lennujaama Saksamaal koorma laadimiseks Taanis asuva firma HCS Transports&Spedition korraldusel. Kostja parkis oma sõiduki lennujaama veoterminali lähedale selleks, et teha vähemalt 9 tunnine paus, mis on vajalik rahvusvaheliste vedude autojuhtide tööja puhkeaja eeskirjade järgi. Pärast mõnetunnist puhkeaega saabus kostjale teade arvuti teel, mis asub sõiduki kabiinis, et pidada sidet firma HCS Transports&Spedition logistidega. Sellest teatest nähtus, et mõne aja pärast jõuab kohale saksa autojuhi poolt juhitav vedukauto ja võtab kostja poolt juhitava sõiduki haagise selle edaspidiseks kasutamiseks. Kostja, alludes logistide korraldusele, kes olid kostja jaoks ainsateks vedude juhendajateks, haakis lahti veohaagise. Pärast haagise lahtihaakimist lõpetas kostja sõidukile paigaldatud tahhomeeter näitamast puhkepausi. Mõne aja möödudes jõudis kohale saksa autojuht ja võttis kostja haagise ning teatas, et helistab kostjale kus ja millal ta võib võtta oma haagise koormaga. Umbes 6-7 tunni pärast teatas kostjale saksa autojuht, et kostja võib võtta haagise koos koormaga lennujaama teisest küljest. Kostjal oli firma HCS Transports&Spedition korraldus alustada liikumist koheselt pärast haagise valmisolekut, sest koorem pidi olema toodud Taani ilma hilinemiseta. Taani jõudis kostja 12.12.2008.a. kell 10.00 praamil Puttgardenist Saksamaalt Rodbisse Taanis. Pärast laevalt maalesõitmist olid kõik veokid saadetud kontrolli taani politsei poolt. Kui saabus kostja järjekord, siis politseiametnik palus kostjalt dokumente ja tahhograafi väljatrükki. Pärast kontrollimist teatas politseiametnik kostjale, et on aset leidnud töö- ja puhkeaja jäme rikkumine ning kostja haagis, mis kuulub Taani firmale HCS Transports&Spedition on tagaotsitav. Politseinikud võtsid haagiselt maha registreerimisnumbrid, aga kostjale anti protokoll allkirjastamiseks. Kostja nimele kirjutatud protokollis oli äranäidatud trahvisumma 14 500 Taani krooni. Politseitöötaja ütles, et kostja peab trahvi tasuma kohapeal. Kostja helistas viivitamata tööandjale OÜ Willi+Trading ja teatas juhtunust. Tööandja vastas, et tal pole raha ja ta ei saa kostjat aidata. Hageja soovitas võtta ühendust oma Taani partneriga HCS Transports&Spedition. Kostja helistas ja teatas juhtunust firmale HCS Transports&Spedition. Selle firma töötaja palus kostjal üle anda telefon politseitöötajale. Järgnevalt käis vestlus politseitöötajaga kostja telefonilt taani keeles, mille sisust kostja aru ei saanud. Politseitöötaja tagastas vestluse lõppemisel kostjale haagise registreerimisnumbri ja palus kostjal oodata autos. 30-40 minuti pärast tagastas politseitöötaja dokumendid ja andis kostjale kviitungi 14 500 Taani krooni tasumiseks, mis oli vormistatud kostja nimele. Politseitöötaja andis kostjale korralduse jätkata liikumist 9 tunni pärast, hoiatades, et kui kostja liigub koahapealt 2-3 meetrit, siis kostja saab rahatrahvi 2 korda rohkem. Pausi ajal sai kostja arvuti teel teate HCS Transports&Speditionilt võimalusest hakata liikuma enne 9 tundi, kuna laading peab olema HCS Transports&Spedition laos kell 12.35.

2-09-31997 Kostja keeldus. Pärast 9 tunnist pausi Rodbi sadamas tõi kostja kohale laadungi HCS Transports&Spedition logistide poolt nimetatud kohta. Eeltoodust nähtub, et kostjaga juhtunu leidis aset töö täitmisel tööandja jaoks, tema teadmisel, tema kontrolli all ja vastavalt konkreetsete korraldustega tema äripartneri jaoks. Kostja nõustub faktiliste asjaoludega, et trahvi määrasid taani Kuningriigi politseiametnikud seoses autojuhi töö- ja puhkeaja rikkumisega autojuhi poolt. Töökohustuste täitmisel kostja juhindus sellest, kui kaua tal tuleb liikuda ja kui kaua aega puhata. Kuid kostja ei saanud üheaegselt mitte alluda hageja ja firma HCS Transports&Spedition korraldustele, kelle spetsialistid- logistid juhtisid veoseid. Järelikult nii hageja kui tema töövõtjad pidi kooskõlastama autojuhi liikumise ja puhkamise kava sellisel viisil, et see ei väljuks töö- ja puhkerežiimi nõuetest. Kostja ei ole oma süül või oma isiklikel vajadustel rikkunud hageja ja tema töövõtjate poolt tehtud ettekirjutuste järgset vedude kava. Kostja järeldab, et hageja töövõtja (alltöövõtja) HCS Transports&Spedition oli nõus sellega, et kostja mitte kostja omal süül rikkus töö- ja puhkeaja režiimi. Rahatrahvi kostja eest on hagi kohaselt tasunud HCS Transports&Spedition rikkumise tuvastamise kohas. Hageja esitatud tõendid ei lükka ümber, et kostja esitatud kviitungi alusel on kostja tasunud 1 950 eurot. Politseiga tekkinud probleem Rodbi sadamas oli lahendatud ilma kostja osalemiseta ja HCS Transports&Spedition vahetul osavõtul. Pärast veose kohaletoomist Rodbi sadamast ei saabunud kostjale mingeid pretensioone selle kohta, et HCS Transports&Spedition on kostja eest kandnud mingeid täiendavaid kulusid, mis on tekkinud kostja süü läbi. Hageja ise on volitatud ja kohustatud isik kostja poolt konkreetse rikkumise suhtes töökohustuste täitmisel, nimelt töö- ja puhkeaja nõuete rikkumises. Jälgima neid nõudeid peab hageja ise. Kostja 28.02.2011.a. kohtule esitatud avalduses palub kohaldada haginõuete aegumist. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kostja palub kohaldada hageja nõuete suhtes aegumist, siis kohus peab eelkõige andma hinnangu, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Hageja on esitanud nõude alusetult rikastumise sätete alusel kostja vastu seoses kostjale määratud rahatrahvi tasumisega alusetult saadu tagastamise nõudes. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kohus tuvastas, et osaühing Willi+Trading esitas 07.07.2009.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu

2-09-31997 kiirmenetluse avalduse Artjom Tšetšjotkinilt 32 977.10 krooni saamiseks, milline nõue tulenes kostja eest 12.12.2008.a. tasutud rahatrahvi tõttu alusetust rikastumisest. Kohus tegi 31.07.2009.a. Artjom Tšetšjotkinile makseettepaneku, mis toimetati talle kätte 04.08.2009.a. 19.08.2009.a. esitas Artjom Tšetšjotkin nõudele vastuväite. Seoses Artjom Tšetšjotkini vastuväitega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 26.10.2009.a. ning nõue on antud üle Viru Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on edastanud 26.10.2009.a. määruse Viru Maakohtule 28.10.2010.a. Seega on tuvastatud, et hageja on nõude kostja vastu esitanud 07.07.2009.a. s.o. seaduses ette nähtud aegumistähtaja jooksul ja hageja nõue ei ole aegunud. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja töötas ajavahemikul 24.05.2008.a. kuni 22.01.2009.a. hageja juures töölepingu nr 14 alusel autojuhina (t.l. 15) ja 2008.a. detsembris viibis kostja seoses tööülesannetega Taanis. Pooled ei vaidle, et kostjale määrati 12.12.2008.a. rahatrahv 14 500 Taani krooni seoses sõidu- ja puhkeaja ületamise tõttu (t.l. 16-22, 42-43). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkumised pani kostja toime hageja kui tööandja jaoks, tema korraldusel ja kontrolli all ning vastavalt hageja äripartneri konkreetsetele korraldustele, mistõttu kostjale määrati rahatrahv. Liiklusseaduse § 203 lg-le 11 peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine. Pooled ei vaidle, et kostja oli teadlik autojuhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamise kohustusest (t.l. 53, 55-56, 58-59). Kohtule esitatud Taani politsei raportist nähtub, et kostja on 10.12.2008.a kell 15:21 alustanud ja sealt edasi 24 h vältel veoautoga XXX ja sellega ühendatud haagisega XXX sõites eiranud nõuet puhata ööpäeva jooksul vähemalt 9 tundi järjest. Kohus nõustub hageja väitega, et haagise vahetamisega seotud sõidumeeriku näidu katkemise asjaolud ei puutu asjasse, sest kostja rikkumine politseirapordi alusel sai alguse Frankfurdi lennujaamast koormaga sõitu alustades. Kuid ka Frankfurdi lennujaamas seoses haagisele koorma pealelaadimise ilma kostja kasutuses oleva sõiduki osalemiseta oleks kostja saanud pidada üheksa tundi puhkepausi ja alles seejärel hakata edasi sõitma. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et konkreetse veo teostamise ajal saab sõidukile paigaldatud tahhomeetri ehk sõidumeeriku andmeid teada vaid autojuht ise, kasutades selleks autojuhi kaarti ja seetõttu hagejal ja ka tema äripartneritel puudus võimalus kontrollida sõidumeerikut kostja poolt veo teostamise ajal. Seega pidi vaid kostja olema teadlik, millisel ajavahemikul oli ta kohustatud välisriigis viibides mitte sõitma ehk puhkama ja millisel ajavahemikus sõitma ehk täitma tööülesandeid. Hageja möönab, et hageja äripartner HCS Transport & Spedition võis küll kostjale anda korralduse asuda liikuma kohe pärast haagise valmisolekut, kuid mitte korraldust rikkuda töö- ja puhkeaja nõudeid. Kuna ainult kostja oli teadlik, millal ta tohib sõitu jätkata ja millal mitte, siis ei saanud ega pidanudki kostja äripartner teadma kostja töö- ja puhkeajast. Kostja kirjeldades hageja äripartneri hilisemat korraldust taas liikuma hakata ja seda enne üheksat tundi, mis olid ette nähtud puhkamiseks, siis seda korraldust kostja ei täitnud, viidates tema suhtes varem teostatud politseikontrollile. Seega oli kostjal võimalus teavitada nii oma tööandjat või ka tema äripartnerit oma puhkeajast ja jätta korraldused täitmata kui seda tingis töö- ja puhkekaja nõuetest kinnipidamise vajadus. Kostja ei ole tõendanud, et rikkus töö- ja puhkeja nõudeid hageja

2-09-31997 või hageja äripartneri korraldusel ja teadmisel. Samas on üldteada, et mitteseaduslikke kohustusi keegi täitma ei pea. Vaidlust ei ole, et kostja kohustus oli järgida töö- ja puhkeaja nõudeid. Kohus leiab, et kuna trahv õigusrikkumiste eest määrati kostjale, siis on kostja kohustus tasuda temale määratud trahv. Hageja väidab, et hageja äripartner HCS Transport&Spediton on tasunud kostja eest kostjale määratud trahvi 14 500 Taani krooni ehk 1 950 eurot. HCS Transport&Spedition on 12.12.2008.a. esitanud Willi+Trading OÜ-le arve 1 950 euro tasumiseks seoses XXX esitatud trahviga (t.l. 61, 63). Hageja leiab, et kostja eest rahatrahvi tasumisega on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt hageja leiab, et hageja ei olnud õigustatud ega kohustatud tasuma kostjale määratud rahatrahvi 1 950 eurot. Seega kohus leiab, et hageja esitatud tõend, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda tema äripartnerile kostja trahv 1 950 eurot, on hageja enda esitatud asjaoludega vastuolus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks tasunud kostja rahatrahvi hageja äripartenile. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et hageja äripartner oleks kostja eest rahatrahvi tasunud. Kui ka hageja äripartner oleks tasunud kostja rahatrahvi, siis ei teki sellest iseenesest kohustust hagejale. Seega hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on tasunud kostja eest rahatrahvi ja kostja on seega rahtrahvi tasumisest vabanemise tõttu rikastunud. Kuna hageja on kohtule esitanud väited, et tal ei olnud kohustust tasuda kostja eest kostjale määratud rahatrahvi, siis ei teki ka hagejal kohustust temale esitatud arve alusel tasuda kostjale määratud rahatrahvi summa 1 950 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikastunud hageja arvel seoses asjaoluga, et hageja on tasunud kostja eest kostjale määratud rahatrahvi. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja tõenditega ei saa ümber lükata, et kostja ise tasus 1 950 eurot kviitungi alusel. Samas eeltoodud kostja väide on vastuolus muude kostja esitatud väidetega, sest kostja ei ole väitnud selgesõnaliselt, et tema ise oleks tasunud temale määratud trahvi 1 950 eurot. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et rahatrahv oleks kostja poolt tasutud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju, sest kostja ei teavitanud hagejat liiklustrahvi määramisest Taanis ja keeldus hiljem igasuguste seletuste andmisest, siis oli hageja sunnitud pöörduma ise Taani politsei poole ja välja nõudma sealt kostja õiguserikkumise kohta koostatud materjalid. Kuna saadud materjalid ei olnud eestikeelsed, siis oli hageja sunnitud need tõlkima tõlkebüroos Scriba OÜ, kandes sellega seotud kulusid summas 1 505,70 krooni ehk 96.23 eurot (t.l. 24 pöördel). Hageja leiab, et tõlkekulude nõuet tuleb käsitleda kui alusetust rikastumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulu. Ilma selleta ei oleks kostja vastu nõude esitamine kohtusse olnud võimalik, kuna pärast töölepingu ühepoolset lõpetamist keeldus kostja igasuguste selgituste andmisest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

2-09-31997 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt käsitletakse otsese kahjuna ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kuidas kohtusse pöördumisega on kostja hagejale tekitanud kahju. Kohtusse pöördumine on hageja õigus ning hageja kohustus on esitada oma nõude põhjendamiseks ja tõendamiseks tõendid, mis tuleb esitada eesti keeles. Kohtusse pöördumisega seotud kulud on eelkõige menetluskulud, mis tuleb kanda sellele menetlusosalisel, kelle kahjuks kohus otsuse teeb. Hageja on kohtusse pöördunud alusetust rikastumisest nõudega, mitte kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, millise nõudega võiksid kaasneda mõistlike kulutuse hvüitamise nõue seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega VÕS § 128 lg 3 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kohus ei hinda tõendina Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.06.2009.a otsust töövaidlusasjas nr 9.2-2/454-2009, millega jäeti hageja nõuded kostja vastu rahuldamata, sest sel ei ole käesoleva vaidluse lahendmisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et töövialduskomisjoni otsust pooled ei vaidlustanud. Kohus ei anna hinnangut ka kostja väitele, et haaagis, millega ta koormat vedas, oli politeseiametnike poolt väidetavalt tagaotsitav, sest selle asjaolu kohta tõendeid ei ole esitatud ja sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust, kohtule esitatud politseiraportist on näha ja pooled ei vaidle, et kostjale määrati trahv töö- ja puhkeaja rikkumiste eest. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

2-09-31997 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2011.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2011 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Willi+Trading hagi Artjom Tšetsjotkinilt 1950 euro ja viiviste väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Willi+Trading hagi Artjom Tšetsjotkini vastu 1950 euro ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Artjom Tšetsjotkinilt OÜ Willi+Trading kasuks välja kulutuste katteks 1300 eurot, viiviste katteks 118,38 eurot ja viivised alates 30.12.2011 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta menetluskulud maakohtus 63,53% ulatuses Artjom Tšetsjotkini kanda ja 36,47% ulatuses OÜ Willi+Trading kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Willi+Trading hagi Artjom Tšetsjotkini vastu 1950 euro väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Artjom Tšetsjotkinilt OÜ Willi+Trading kasuks välja 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot kulutuste katteks, 118,38 (ükssada kaheksateist eurot ja 38 senti) viiviste katteks ja viivised alates 30.12.2011 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.