2-10-23769/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

4.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus menetluse lõpetas, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-23769, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Aktsiaselts KE(hageja) esitas 19.05.2010 maakohtule hagi AKOsaühingu (kostja) vastu kahju summas 278 928.50 krooni hüvitamise nõudes. 17.01.2011 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja esialgselt esitatud rahalist nõuet 278 928.50 krooni ei suurenda ning nõue koosneb: kahju kogusummas 23 549.68 eurot (368 472.50 krooni), millest 278 928.50 krooni moodustab toormaterjali ülekulu ja 89 544 krooni puudustega toote asendamise kulu ning leppetrahv summas 6 360.09 eurot (99 513.72 krooni). 10.09.2010 esitas kostja kohtule vastuhagi 319 975.50 krooni nõudes. Vastuhagis nõuab kostja hagejalt teostatud tööde eest tasu 157 975.50 krooni, kahju hüvitisena kaotsiläinud vara maksumust 162 000 krooni, seisuga 10.09.2010 viivist 71 687.40 krooni ja jätkuvalt kuni võlgnevuse tasumiseni viivist 351.46 krooni päevas. Pooled sõlmisid 18.03.2011 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled avaldasid soovi lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Pooled paluvad pool tasutud riigilõivust kanda tagasi kontodele, millelt on riigilõiv tasutud. Kohtu põhjendused

2-10-23769 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et poolte taotlused poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 07.05.2010 (maksekorraldus nr 7057) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 000 krooni. Kostja eest on OÜ GI tasunud 15.09.2010 (maksekorraldus nr 701) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, vastuhagi esitamisel riigilõivu 35 000 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 15 000 krooni (958.67 eurot) ja kostjale 17 500 krooni (1 118.45 eurot). Vastavalt poolte taotlustele tuleb hagejale tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank ning kostjale tagastatav riigilõiv tuleb kanda OÜ GI arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega.