2-10-42871/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2.14.12.2010.a. esitas AS SEB Pank maakohtule hagiavalduse A O vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Hageja ja Kostja sõlmisid 03.11.2006 laenulepingu nr L060052424 (lisa 1, edaspidi leping), mille kohaselt Hageja kohustus laenama Kostjale 75 000 krooni. Hageja kandis Kostja kontole nr 10010200130019 laenusummana kokku 75 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus Kostja tagastama laenu ja tasuma intresse annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kalendrikuu 10. päeval alates 10.12.2006. 19.09.2009 sõlmisid Hageja ja Kostja laenulepingu nr L060052424 lisa nr 1 (lisa 2), milles Hageja võimaldas Kostjale laenusumma põhiosa tagastamisel maksepuhkust perioodil 10.09.2009 kuni 10.02.2009.a. (kaasa arvatud). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu p-s 4.1 lepiti intressimääraks kokku 16% aastas. Kostja on tasunud Hagejale kokku 46 207.92 krooni laenu tagasimaksetena ja 26 116.05 krooni intressina. Alates 10.06.2010 ei ole Kostja üldse makseid tasunud, mis nähtub laenukonto liikumisest (lisa 3). VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja saatis 10.08.2010 Kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, andes Kostjale võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 01.09.2010 (lisa 4). Hageja saatis eelnimetatud ülesütlemise teate Kostjale posti teel tavalise ja tähitud kirjaga. Kostja teates antud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena ütles Hageja 02.09.2010 lepingu erakorraliselt üles vastavalt lepingu punktile 20.1.A. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad Hagejale õiguse nõuda Kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu punkt 15.5 järgi on Hagejal õigus nõuda Kostjalt laenu tagasimaksete või muude maksete (v.a. intressi ja viivise maksed) mittetähtaegsel tasumisel viivist ning viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o. 16% aastas. Viivise arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastav tabel (lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on Hageja nõue Kostja vastu 08.12.2010 seisuga 34 221.13 krooni, millest 28 792.08 krooni on tagastamata laenujääk, 3 377.57 krooni tasumata intress ja 2 051.48 krooni viivis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

2-10-42871 VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu punkt 15.5 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagasimaksete või muude maksete (v.a. intressi ja viivise maksed) mittetähtaegsel tasumisel viivist ning viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o. 16% aastas. Viivise arvestamise kohta on hageja esitanud vastava tabeli, mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu 08.12.2010 seisuga 34 221.13 krooni, millest 28 792.08 krooni on tagastamata laenujääk, 3 377.57 krooni tasumata intress ja 2 051.48 krooni viivis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 14.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni määraga 16% aastas tasumata põhinõudest. Eeltoodud põhjendustel on hageja kõiki oma nõudeid kohtu hinnangul piisavalt tõendanud ning hagi tuleb rahuldada.