2-10-59199/8 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-59199 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.03.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Aktsiaselts KG(hageja) esitas 25.11.2010 Harju Maakohtule hagi PD’i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 21 000 krooni ja viivise 21 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2006.a suvel hagejalt puurkaevu rajamise (projekteerimine ja puurimine) talle kuuluvale kinnistule asukohaga XXX maaüksus (registriosa nr XXX) hinnaga 31 000 krooni. 06.06.2006 esitas hageja kostjale kirjaliku hinnapakkumise viimase elukoha aadressile. Hinnapakkumise märkuste osa alapunktis f on fikseeritud, et kõik küsimused lahendatakse telefonil XXX (projektijuht JM). 2006.a juuni lõpus helistas kostja hagejale hinnapakkumises toodud kontakttelefonile ning nõustus hinnapakkumises toodud kõigi töödega ja seal toodud hinnaga (31 000 krooni). 14.08.2006 allkirjastas kostja taotluse puurkaevu rajamiseks. Hageja koostas kostjale 2006.a puurkaevu projekti nr 1939, võttis 09.10.2006 puurkaevu puurimisloa nr 18601, puuris 2007.a juulis kaevu ja andis 2007.a juulis valmis töö kostjale isiklikult pretensioonideta üle. Hageja esitas 15.11.2007 kostjale tööde eest arve nr 34/08-07 summas 31 000 krooni maksetähtajaga 29.11.2007. Kostja tasus esitatud arvest tähtaegselt 10 000 krooni, jättes tasumata 21 000 krooni ning lubas võla kustutada osade kaupa. Lepingujärgse viivise määraks oli 0.5 % päevas tasumata summalt ning tasumise tähtajaks oli 29.11.2007. Kostja rahalise kohustuse ajaline viivituse kestvus seisuga 01.11.2010 on 1 067 päeva ning viivise suuruseks on 112 035 krooni. Arvestades head tava, esitab hageja viivisenõude ainult põhinõude suuruses, s.o 21 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Kostja kinnitab, et hinnapakkumist ei ole ta varem näinud ega selle alusel kellegagi midagi kokku leppinud. Kostjale ei ole tööna valmis puurkaevu üle antud. Kostja sai 2007.a sügisel arve ja puurkaevu käis kontrollimas 2008.a kevadel, mil selgus, et kaev on vales kohas. Kostja käis hageja juures, kuid talle ei suudetud pabereid näidata. 05.02.2011 kontrollis kostja kaevu olemasolu projektis nimetatud koordinaatidel ning projektis märgitud kohas ei ole puurkaevu. Seega ei vasta töö kokkulepitud tingimustele.

2-10-59199 Lisaks sellele leiab kostja, et kokkulepitud töö on tegemata. Puurkaevu passist (p V) nähtub, et bakterioloogiline analüüs on tegemata. Samuti vaidlustab kostja kokkulepitud tasu 31 000 krooni ning viivise määra. Viivise määras ei ole kokku lepitud. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhinõude osas täielikult ning viivisenõude osas osaliselt. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping puurkaevu rajamiseks kostja kinnistule asukohaga XXX maaüksus tasuga 31 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tellis hagejalt puurkaevu rajamise, puurkaev on kinnistule rajatud, kuid kaevu asukoht ei ole õige (protokoll, t lk 66). Kuigi kostja eitab 06.06.2006 hinnapakkumise saamist (t lk 8), leiab kohus, et poolte tasukokkulepe 31 000 krooni osas saab lugeda tõendatuks. Hageja on selgitanud, et temal hinnapakkumise originaali esitada ei ole (t lk 57). Asjaolu, et käesolevas asjas pole esitada hinnapakkumise originaali, ei muuda see tõendit ebausaldusväärseks. On loogiline, et hageja tegi hinnapakkumise ning pärast seda, s.o 14.08.2006, esitas kostja taotluse veehaarde puurkaevu projekteerimiseks (t lk 32). Kostja sai 15.11.2007 kuupäevaga arve nr 34/08-07 summas 31 000 krooni ning tasus sellest 10 000 krooni tähtaegselt. Kostja pole tõendanud, et tasu osas oli poolte vahel vaidlus. Samuti pole kostja tõendanud, et neil oli hagejaga teistsuguses suuruses tasukokkulepe. Kohtul tuleb tuvastada, kas töö on vastu võetud või saab lugeda vastuvõetuks. Kostja väidab, et talle pole tööd üle antud. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna mõlema poole väited on vastuolulised töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta, siis kohtu hinnangul on tõendamata, et hageja andis rajatud puurkaevu kostjale isiklikult üle JM poolt juulis 2007.a. Samas aga tuleb arvestada, et puurkaev rajati kostja kinnistule ning kostja sai teostatud tööga tutvuda. Kohtu hinnangul võttis kostja endale ise riski, et ei kontrollinud hageja poolt teostatud töid kuni 2008.a kevadeni. Töö võib põhimõtteliselt valminuks lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent ei vasta (teatud osas) lepingu tingimustele (vt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, lk 51, kommentaari autor P.Varul). Puurkaevu puurimine leidis aset 17.07.-18.07.2007 (t lk 43) ning esitatud dokumentidest nähtub, et kokkulepitud töö saab lugeda valminuks (kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks, t lk 33, ehitise 220311828 andmed, t lk 34, puurkaevu rajamise tingimused ja kooskõlastused, t lk 35-40, puurkaevu puurimisluba nr 18601, t lk 41, puurkaevu pass nr 1939, t lk 42-45). Kostja tasus osaliselt arves märgitud tasu, kuna oli puurkaevu tellinud ja hageja väitis, et töö on tehtud (t lk 66). Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 12. veebruari 2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb

2-10-59199 tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kostja on töö vastu võtnud ning mõistlikuks tähtajaks töö vastuvõtmiseks tuleb lugeda vähemalt arve esitamise aeg, s.o november 2007.a. Kostja väidab, et töö ei vasta lepingutingimustele, kuna rajatud puurkaev asub vales kohas. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on tunnistajana üle kuulatud KD, kelle ütluste kohaselt mõõtis ta 2011.a veebruari alguses GPS seadmega projektis märgitud puurkaevu kohta ja puurkaevu selles kohas ei olnud. Puurkaev on õigetest koordinaatidest 14 meetrit eemal (t lk 68). Hageja kinnitab, et on rajanud puurkaevu õigesse kohta projekti järgi, kostja on need vastuväited välja toonud 3.a hiljem ja pärast seda, kui on arve alusel maksnud 10 000 krooni. Hageja väidab, et kostja ei ole kunagi hagejat teavitanud, et arve on vale või puurkaev on vales kohas (t lk 67). Kostja väidab, et pooltevaheline suhtlus oli suuline ja kostja käis hageja kontoris asjaolusid välja selgitamas (t lk 67). VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Selleks, et töö lepingutingimustele mittevastavusele saaks tugineda, peab olema täidetud VÕS § 644 lg 1 eeldus. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on väitnud, et teavitas hagejat sellest, et puurkaev on vales kohas (t lk 68). Hageja vaidleb nimetatud asjaolule vastu. Kohtu hinnangul on kostja väide lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohta tõendamata. Ükski teine tõend käesolevas asjas ei haaku kostja seletusega. Tunnistaja ütluste kohaselt kontrolliti puurkaevu koordinaate veebruaris 2011.a ning tunnistaja ei tea, kas varem oli puurkaevu asukoha osas vaidlus või mitte (t lk 68). Kostjal oli võimalus valmis tööga koheselt tutvuda, mistõttu ei ole teatamata jätmine mõistlikult vabandatav. Kostja on ise kinnitanud, et puurkaevu ebaõige asukoht oli kohaselt arusaadav (t lk 68), seega ei vabanda hilisemat teavitamist ka see, et kostja sai puurkaevu koordinaadid väidetavalt alles käesolevas kohtumenetluses. Seega ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja väidab, et töö on lõpetamata, kuna tegemata on bakterioloogiline analüüs (puurkaevu passi V punkt, t lk 45). Kuna hageja ise tugineb 06.06.2006 hinnapakkumisele, siis saab eeldada, et tasu sisse kuulus veeanalüüside maksumus ja puurkaevu passi vormistamine ja arvestuskaartide väljastamine nõutud asutustele (t lk 8). Hageja väidab, et analüüsid on kindlasti tehtud, sest muidu ei kanta puurkaevu riiklikku registrisse. Hageja väidab, et puurkaevu passi ja teisi dokumente ei saa enne üle anda, kui arve on lõplikult tasutud. Nimetatud väidet ei ole kostja vaidlustanud. Arvestades käesoleva töö mahtu, siis kohtu hinnangul on asjaolu, et puurkaevu passi V punkt on täitmata selline ebaoluline puudus, mis ei anna õigust kostjale keelduda töö eest tasumisest. Rajatud puurkaev on kantud registrisse, mis annab õiguse selle kasutamiseks (t lk 33-34).