Kohtuasja number
2-09-46989
Otsuse kuupäev
18.märts 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
JS hagi JKvastu kahju nõudes
Hagihind
115,04 eurot (1 800 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JS(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: advokaat Meelis Krautmann (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post: meelis [email protected]); Kostja: JK(isikukood XXX, XXX); 08.veebruar 2011
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja JS, hageja esindaja adv. Meelis Krautmann ja kostja JK
Istungil osalenud isikud
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista JKlt JS kasuks 115,04 eurot (1 800 krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja JK kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 27.aprillil 2009 kella 20.00 paiku viskas JK laps SJ kiviga vastu hagejale kuuluvat sõiduautot Audi A4 (registrinumber XXX), tekitades sellega auto värvkattele kahjustusi. Kahju tekkimise momendil oli laps JK isa AK hoole ja järelevalve all. Hagejale tundus, et vanaisa lubas lapsel kiviga mängida, seda isegi nähes, et kõrvale on pargitud kolmandate isikute sõiduautod. Juhtumisi kahjustas kostja laps hagejale kuuluvat sõidukit. Hageja pakkus AK võimalust kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Hageja palub kostjalt välja mõista temale tekitatud kahju 1 800 krooni, so remonttööde teostamise katteks kuluv summa. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hageja sõidukit kahjustanud. Hagis märgitud ajal asus kostja isa koos lapselapsega umbes 1,5-2 meetri kaugusel hageja sõidukist. Kaheaastane S koos vanaisaga seisid seljaga auto tagaluugi poole, kui laps leidis väikese kivi ja võttis selle enda kätte. Nähes seda, kostja isa ütles lapselapsele, et ta kivi maha viskaks. Laps viskas kivi maha, mitte hageja auto poole. Hageja seisis auto kõrval ja kõike seda nähes suundus ta lapse ja vanaisa juurde ning hakkas autot detailselt üle vaatama. Hiljem teatas hageja kostja isale, et kiviga viskamise teel tekitas laps hageja auto tagaluugi värvikahjustused ja näitas kolme väikest värvikahjustust pagasiluugil. Kostja leiab, et antud asjas ei ole tõendatud kahju olemasolu, kahju suurus, kahju ja kostja tegevuse vahel olev põhjuslik seos ning kostja süü. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, kuulanud ära tunnistajate A Š , I K ja AK ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. lg 1 kohaselt alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamise õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Väidetavalt tekkis hagejal kahju seetõttu, et kostja alaealine laps, visates kivi hagejale kuuluva sõiduki pihta, rikkus sõidukit, mis tingis hagejal kahju tekkimise. Kahju seisneb sõiduki värviparanduseks vajalike kulutuste tegemises. Tuginedes tunnistajate A Š ja I K ütlustele leiab kohus, et tõendatud on kostja lapse poolt kivi viskamine hageja sõiduki pihta 27.04.2009. Tunnistaja A Š väitis, et ta nägi kuidas laps mängis koos vanaisaga kiviga ning viskas kivi vastu hageja autot. Tunnistaja kuulis löögi häält ning hiljem nägi mõlki auto tagaluugi peal. Samuti kinnitab tunnistaja IK, et nägi kuidas laps viskas kivi hageja sõiduki pihta ning autol oli väike mõlk ja kahjustatud oli autovärv. Tunnistaja AK möönis, et laps viskas kiviga auto suunas, kuid ta ei näinud seda, et auto oleks kiviga pihta saanud.
Seega ei välista ka tunnistaja AK otseselt asjaolu, et lapse poolt visatud kivi siiski võis tabada hageja sõidukit. Samuti kinnitab STL Auto OÜ kahjukäsitluse meister, et visuaalsest vaatlusest nähtub vaidlusaluse sõiduki tagaluugi kahjustuse võimalikuks tekkepõhjuseks on horisontaalsuunas lennanud kivi (t. lk 84). Tulenevalt tunnistajate A Š ja I K ütlustest ning Põhja Prefektuuri poolt kohtule esitatud fotodest (t. lk 73-74) saab järeldada, et hageja sõidukit oli rikutud ning rikkumine toimus alaealise S J tegevuse tulemusena. Fotodelt on näha sõiduki värvikahjustused. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Sõiduki parandamise kulud 1 800 krooni on tõendatud OÜ K hinnakalkulatsiooniga (t.lk 10). Eelnevast lähtudes on leidnud tõendamist, et kostja alaealine laps pani toime hageja poolt väidetava teo ja hagejal tekkis hüvitamisele kuuluv kahju summas 1 800 krooni, ehk 115,04 eurot ning kostja lapse teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Tuleb eeldada, et kahju tekitaja tegu, mis toob kaasa kahjuliku tagajärje tekkimise kannatanul, on õigusvastane. Tulenevalt VÕS § 1053 lg 1 vastutavad alla 14 aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vanemad, sõltumata süüst. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.