Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Esitatud hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub 26.02.1998.a. välja antud sõiduki reg.tunnistuse alusel sõiduk Jaguar Daimler, mudel Double Six, 1993.a. reg.märgiga XXX XXX. 12.04.2004.a. viis hageja sõiduauto remonti kostjale kuuluvasse autoteenindusse asukohaga Pärnus, Tallinna mnt.89a rooli rikke kontrollimiseks ja parandamiseks. Poolte vahel vormistati töökorraldus 18710. Tulenevalt kostja ja Seesam Rahuvusvahelise Kindlustuse AS vahel sõlmitud kindlustuslepingust nr.7/ 110395 koostati kahju nr. WIN 2004003417 alusel varakindlustuse hüvitisettepanek , millest nähtub, et kostja remontis hagejale kuuluva sõiduauto roolivõimendi süsteemi õlileket. Pärast remonti ja süsteemi kontrolli sõideti autoga töökojast välja parklasse, kus sõiduki kapoti alt hakkas tõusma suitsu. 17.05.2004.a. kostja poolt koostatud remonttööde kalkulatsioon 180 978 krooni ulatuses, kuid reaalne turuhind oli nimetatud sõiduautol kostja enda hinnagul 210 000 krooni. 05.07.2004.a. Seesam Kindlustuse poolt koostatud varakindlustuse hüvitisettepaneku järgi on hagejale kuuluva sõiduauto kahjujuhtumieelne turuhind eksperdi arvates 60 000 krooni. Eksperdi hinnangul taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud, kuna sõiduki tegelik väärtus enne kahjujuhtumit oli alla 50% taastamisväärtusest. Hinnang on antud kindlustusfirma huvides, kostja on hageja andmetel kindlustushüvitise kätte saanud. 13.07.2004.a. saatis kostja Seesam Kindlustusele vastuse varakindlustuse hüvitisettepaneku kohta ning soovis teada , millele tugines eksperdi arvamus hüvitisesumma määramisel. 12.08.2004.a. teatas hageja kirjaga kostjale, et kuna sõiduk oli väga heas tehnilises seisukorras, siis soovib sõiduki taastamist olukorda, mis oli enne põlengut. Eelnevalt s.o. 11.06.2004.a. oli hageja kirjaga kostjale teatanud, et on kaks võimalust s.o. kas kostja teeb auto korda v. hüvitab auto turuhinna summas 210 000 krooni. Hageja on aastatel 20002004 sõidukit regulaarselt hooldanud ja teostanud pisiremonti kostjale kuuluvas teeninduses, mida tõendavad kostja poolt esitatud arved alates 06.04.2000 – 18.03.2004.a. kokku summas 199 798.50 krooni. Ajavahemikul 17.05.2005- 02.05.2006.a. toimus hageja ja kostja vaheline e-posti vahetus sõiduki taastamise osas. Kostja teatel on tellitud kordusekspertiis sõltumatult riiklikult eksperdilt ja kuna hageja auto puhul on tegemist eksklusiivmudeliga , on remont väga komplitseeritud. Kostja viimases e-kirjas teatas, et on leitud Inglismaal sõiduki remondiks vajalikke detaile ja täieliku komplekteerimise korral alustatakse remondiga. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ega hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kostja võttis töökorraldusega 18710 hagejale kuuluva auto enda kätte ja ei ole seda siiani tagastanud. Kostja teada on auto hoitud tingimustes , mis ei ole sobilik autole. Kostja ei ole nimetatud auto hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt nagu tavaliselt rakendab oma asjade hoidmisel. Selle tagajärjel on auto veelgi enam kahjustunud. Vastavalt VÕS § 640 lg.2 töövõtja kannab juhusliku hüvimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 210 000 krooni ja viivis hagi esitamise seisuga summas 57 035 krooni ning edasine viivis 10,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes ei tunnista enda vastu esitatud nõuet. 13.aprillil 2004 tõi hageja esindaja hr K H sõiduauto Jaguar Daimler, mudel Double Six, , ehitusaasta 1993, registreerimismärk XXX XXX (edaspidi sõiduauto) kostja autoteenindusse. Hageja esindaja sõnul oli sõiduauto rooli raske keerata, auto võeti töökorralduse alusel vea selgitamiseks ja parandamiseks. Samal päeval tuvastati sõiduauto viga (roolivõimendi süsteemi õlileke), pärast mida parkis kostja töötaja sõiduauto ettevõtte ees asuvasse avalikku parklasse. Mõne aja

2 (8)

pärast avastati, et sõiduauto kapoti alt tõuseb suitsu, kostja töötajad kustutasid tekkinud põlengu. Põlengust teatati hageja esindajale hr K H’le, kes tuli kohale, kuid otsustas sõiduauto jätta kostja valdusesse kuni asjaolude selgumiseni. Sõiduauto hoiustati seejärel kostja valvataval territooriumil, sõiduauto asub tänaseni kostja valvataval territooriumil. 12.juunil 2004 antud autoekspert A L eksperdi arvamuse 04/172 kohaselt: sõiduauto põlengu põhjuseks võib tõenäoliselt pidada ekspluatatsioonilist kütuseleket pihustite rõngastihendite vahelt, mis sattudes süüteküünlale võis süttida sädeme ülelöögist, sest ehituslikult asuvad süüteküünlad pihustite läheduses ja sõiduauto reaalne põlengueelne turuväärtus oli 60 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Sõiduauto põleng ei toimunud kostja territooriumil ega kostja poolt teostatud sõiduauto remondi tõttu. Kostja töötaja poolt tuvastati üksnes sõiduauto roolivõimendi süsteemi õlileke.

3 (8)

valvataval territooriumil (Falck tehniline valve), sõiduauto asub tänaseni kostja valvataval territooriumil. Samasugust hoolt ilmutab kostja ka teiste klientide ning oma autode hoidmisel. Kuna hageja näol oli tegemist kostja pikaajalise kliendiga, siis püüdis kostja igati kaasa aidata hagejale võimalikult soodsa lahendi saamisel. Selleks pöördus kostja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse Aktsiaseltsi poole, kuna Amserv Grupi Aktsiaselts (kuhu kuulub ka aktsiaselts Ascar Pärnu) oli oma tegevuse vastutuse (sealhulgas kahjud, mis tekivad hoolduses, remondis, paigalduses või säilitamisel olevale kliendi autole või selle osale) kindlustanud nimetatud kindlustusseltsis. Pärast läbirääkimisi kindlustusseltsiga nõustus viimane 20.juulil 2005 hüvitama kindlustusjuhtumi puhul kliendile tekkinud varalise kahju summas 60 000 krooni. Vastavalt hageja ja kostja vahel saavutatud kokkuleppele pidi kostja kasutama nimetatud kindlustushüvitist sõiduauto taastamiseks. Kuna sõiduauto näol on tegemist Jaguar Daimleriga, mille modifikatsiooniks on Double Six ja ehitusaastaks 1993, siis selle auto puhul on tegemist üleminekumudeliga ning samaväärseid detaile sellisele autole leida on väga keeruline. Seoses sellega ei saanud kostja lubada hagejale ka konkreetset auto taastamise tähtaega. Hagejal tekkinud kahju suurus ei ole kindlasti hagiavalduses väidetud 210 000 krooni. Ebaõige on hageja poolt väidetu, et sõiduauto reaalne turuhind oli aktsiaseltsi Ascar Pärnu hinnangul 210 000 krooni. Sellist hinnangut ei ole kostja andnud. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et sõiduauto turuväärtus oli enne põlengut 210 000 krooni. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et sõiduauto turuhind enne põlengut oli 60 000 krooni. Seega ei saa hagejal tekkinud varaline kahju olla suurem kui 60 000 krooni. Viivise nõude õiguskaitsevahendina võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlausaldaja esitada rahalise kohustusega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja ja kostja olid kokku leppinud sõiduauto taastamises, siis ei ole kostjal hageja ees rahalist kohustust ning hageja ei saa esitada ka viivise nõuet. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et kostja poolt viidatud ekpertarvamuses märgib autoekspert sõiduauto põlengu põhjuse oletuslikuna s.t. sõiduauto põlengu põhjuseks võib tõenäoliselt pidada ekspluatatsioonilist kütuseleket pihustite rõngastihendite vahelt, mis sattudes süüteküünlale võis süttida sädeme ülelöögist, sest ehituslikult asuvad süüteküünlad pihustite läheduses. Tegemist on autoeksperdi oletusega, mitte tegeliku põhjusega. Ebareaalne on eksperdi hinnang sõiduki põlengueelsele turuväärtusele 60 000 krooni, kui praegugi on sellise aastaarvuga auto turuväärtus 210 000 krooni. Hageja ei nõustu ka sellega, et põleng ei toimunud kostja territooriumil, kuna auto oli paigutatud seisukohta kostja töötaja poolt peale tema poolt teostatud toiminguid. Mida ja kuidas tegi kostja pool autoga ei ole hagejale täpselt teada, kuid on selge, et nende toimingute tagajärjel auto süttis. Hageja kasutuses olles auto ei süttinud. Hagejale ei ole selge, miks kostja nõustus kindlustusfirma poolt pakutud hüvitisega 60 000 krooni, kui tegelikkuses oli selge, et kahju on suurem. Kostja juurde oli sõiduk toimetatud selle remondiks. Töövõtuleping ei sisaldanud tingimust autoga halvasti ümber käia v. sellel süttida võimaldada. Kostja poolt nimetatud ekspert ei ole erapooletu, kuna kostja oli kindlustusfirma klient. Auto hoiutingimused kolme aasta jooksul ei ole hagejat rahuldavad. Sõidukit hoiti väljas ilmastikutingimuste meelevallas. Külma, sooja , kuiva ja märja ilma vaheldumisel on selge, et metallosad roostetavad ja purunenud on rehvid. Auto oleks pidanud olema kinnises ruumis. Kolm aastat roostetanud , siiani kordategemata ja põlengus olnud auto puhul ei ole enam tegemist asjaga, mida kostja soovib tagasi saada. Ilmselt võiks kostja selle endale jätta ja hüvitada kahju täies ulatuses.

4 (8)

Kohtuistungil hageja esindaja vähendas hagihinda ja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 12680.07 eurot (s.o. 198 400 krooni) ning loobus viivise nõudest. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kohtuistungil kostja esindaja vaidles hagile vastu , kuna leidis, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kui kohus hagi rahuldab ei saa summa olla suurem kui 70 000 krooni, kuna arvestada tuleb ka eksperdi poolt hinnatud auto jääkväärtust 40 000 krooni. Kuna kostja pakkus menetluses kompromissina 60 000 krooni ja see on lähedane kahju summale, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja AS Ascar Pärnu, reg.kood 10082588 on ühineneud AS-ga Ascar Auto (tl.125-127). Seega on asjas kostjaks AS Ascar Auto. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale AS Tennet kuulub sõiduk Jaguar Daimler mudel Double Six, reg.märgiga XXX XXX, ehitusaasta 1993 (tl.12). Hageja viis sõiduki 12.04.2004.a. remonti kostjale kuuluvasse remonditöökotta, mille kohta on koostatud töökorraldus milles on märgitud „auto rooli raske keerata, toodud vea selgitamiseks ja parandamiseks“. Töökorralduse on allkirjastanud ka hageja esindaja (tl.9). Sõiduk jäi kostja juurde töökotta. Kostja väitel 13.04.2004.a. tuvastati sõidukil roolivõimendi süsteemi õlileke peale mida sõiduk pargiti kostja töötaja poolt ettevõtte ees asuvasse parklasse ning mõne aja pärast avastati , et kapoti alt tõuseb suitsu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping vastavalt VÕS § 635 lg.1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v. muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja jättis sõiduki töö teostamiseks kostja juurde ning sõiduk läks kostja valduses olles ja enne sõiduki üleandmist hagejale põlema. VÕS § 640 lg.2 järgi töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine v. kui see on tavaline , kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni v. vastuvõetuks lugemiseni. Seega peab kostja kandma pärast lepingu sõlmimist toimunud töövõtulepingu objekti juhusliku kahjustumisega seotud kahjulikud tagajärjed. Antud paragrahvi kohaldamise eeldus on see, et tehtud töö kahjustumine v. hävimine on toimunud juhuslikult, kummastki lepingupoolest sõltumatu asjaolu tagajärjel. Hageja ei ole antud asjas esitanud ühtegi tõendit , et kostja on süüdi sõiduki süttimises. Kindlustuse kahjukäsitlustoimikus on akt nr.1/17.05.2004.a. mille on koostanud R P (AS Ascar Pärnu hooldusjuht), M E (AS Ascar Pärnu tehnik) ja H V (Seesam Kindlustuse AS kahjukäsitleja) ning millega on kindlaks tehtud , et sõiduki Jaguar Daimler , riikl. reg.märgiga XXX XXX süttimise põhjuseks oli tõenäoliselt kütuse leke pihustite rõngastihendite vahel, mille tulemusena kütus sattus mootori jagajakaane peale ja saanud viimaselt ülelöögisädeme süttis (tl.192). A L poolt kindlustusele antud ekspertarvamuse kohaselt sõiduki põlengu põhjuseks võib tõenõoliselt pidada ekspluatatsioonilist kütuseleket pihustite rõngastihendite vahelt, mis sattudes süüteküünlale võis süttida sädeme ülelöögist (tl.13-14).

5 (8)

VÕS § 636 lg.1 kohaselt töövõtja peab tööna valminud asja tellijale üle andma. Antud juhul peaks kostja vastavalt töökorraldusele remonditud sõiduki kostjale tagastama, mida kostja ei ole aastate jooksul teinud. Esialgselt pooltel selline kokkulepe oli, kuid kuna kostja sõidukit mitme aasta jooksul remontida ei suutnud pöördus hageja 10.04.2007.a. kohtusse kahju hüvitamise nõudega (tl.37-44). Tellija saab nõuda töö kahjustumise korral selle parandamist v. hävimise korral (mis toob kaasa lepingu täitmata jätmise) saab esitada VÕS § -st 108 tuleneva lepingu täitmise nõude. VÕS § 108 lg.2 p.1 ja 2 järgi kui võlgnik rikub kohustust , mis ei seisne raha maksmises , võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda , kui kohustuse täitmine on võimatu v. kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav v. kulukas. Kohus leiab, et seoses sõiduki põlenguga ongi kohustuse täitmine s.o. sõiduki tagastamine põlengueelses seisukorras ja töökorralduse järgi remonditult, kostjale ebamõistlikult koormav ja kulukas, mida kostja ei ole ka aastate jooksul suutnud teha. VÕS § 108 lg.6 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist v. muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib mõistlikult oodata. Seega hagejal on õigus esitada ka kahju hüvitamise nõue. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 108 lg.7 järgi sõiduki kindlustamisest saadud hüvitist ja kahju , mida hüvitis ei kata. Lg. 8 järgi võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist , kui talle on kohustuse täitmise asemel tema nõudel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. VÕS § 132 lg.1 järgi asja hävimisest v. kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõislikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise v. kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega , oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Lg. 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. Kindlustus hüvitas kostjale kahjujuhtumist tekkinud kahju summas 60 000 krooni (tl.156). Sõiduki taastamisremont ei ole põhjendatud , kuna sõiduki parandamine on sõiduki väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, mis on tõendatud Seesam Kindlustuse poolt võetud hinnapakkumisega 17.05.2004.a. sõiduki taastamiseks, mille kohaselt remonttööd lähevad maksma 180 978 krooni (tl.196). Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud kohtule analoogsete sõidukite müügipakkumiste hinnad Saksamaal vahemikus 111 000- 273 000 krooni (tl.83) ja hulgaliselt arveid tõendamaks, et vaidlusalust sõidukit on regulaarselt hooldatud ja teostatud remonti alates 2000 – 2004.a. kokku summas 199 798.50 krooni (tl.4,17-36). Samuti on hageja esitanud kohtule spetsialist T P arvamuse, mille kohaselt vaidlusaluse sõiduki avariieelne maksumus on 188 000 krooni (tl.98). Antud spetsialisti arvamus on lühike ja sellest ei ole võimalik aru saada, kas spetsialist sõiduki üldse üle vaatas ning kuidas ta antud järeldusele jõudis. Kindlustuse kahjukäsitlustoimikus on 2 ekspertiisiakti. Ühe ekspertiisi on teostanud A L , kellel on kõrgem tehniline haridus ja erialane staaž autoeksperdina 13 aastat, tema arvamuse kohaselt oli vaidlusaluse sõiduki maksumus enne põlengut 60 000 krooni ja avariilise sõiduki maksumus turustatuna tervikuna 30 000 krooni (tl.162- 163). Samuti on kindlustus tellinud sõiduki hindamise ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert R M`ilt, kellel on

6 (8)

kõrgharidus, diplomeeritud mehhaanikainsener autotranspordi erialal, staaž eksperdina 27 aastat. Tema poolt koostatud ekspertiisiakti nr.5-36/03.06.2005.a. kohaselt on vaidlusaluse sõiduki kahjujuhtumieelne harilik väärtus 110 000 krooni ja kahjujuhtumijärgne jääkmaksumus 40 000 krooni (tl.221-247). Kohus määras asjas sõiduki kahjujuhtumieelse väärtuse hindamiseks ekspertiisi ja eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi R M , kuid kuna antud ekspert oli eelnevalt kindlustusele ekspertiisi teostanud siis hageja loobus ekspertiisist ja pooled olid nõus aluseks võtma ekspert R M poolt kindlustusele esitatud ekspertarvamuse (tl.257,258,261,262).Antud arvamuses on kirjeldatud täpselt sõiduki õnnetusjuhtumi eelne olukord , mille kohaselt auto on ülevärvitud ja metallik värvkate heas korras, ühtlase paksusega , pahteldusi ja eelnevaid avariilisi vigastusi kerel ei esine. Auto põhjal ja pakiluugi liistul korrosioonikolded, vasakpoolse esiukse tagaserval värvikahjustus, tagakaitseraua parempoolne ots deformeerunud, kroomdetailidel üksikud pinnakatte defektid, hele nahkpolster mustunud ja kulunud, kuid vigastusteta. Esiklaas defektne s.t. kivitäke ja hallitus alaservas. Auto on hooldatud ja omab igapäevasele tarbesõidukile omast kaubandusliku välimust , kuid mitte luksusklassi kuuluva sõiduki laitmatut välimust. Sõiduki kahjujuhtumieelse väärtuse määramisel on arvestatud auto kompleksust, õnnetusjuhtumieelset seisundit ja uuritud põhjalikult sõidukite hindasid Eesti ning Saksamaa autoturgudel. Ekspert on sõiduki kahjujuhtumijärgse väärtuse määramisel arvestanud , et sõidukil on säilinud terveid detaile ja sõlmi, nõudlust nende järele ja nende tõenäolist müügihinda, lammutuskodade ja ostjate pakkumisi, aga ka käsitööndusliku taastamise võimalusi (tl.221-223). TsMS § 233 lg.1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnetu kindlaks teha v. selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskuste v. ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga , otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Antud juhul on täpselt raske määrata hüvitist , mis vastab täpselt samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Tegemist on käesolevaks ajaks 18 aastat vana sõidukiga. On üldteada asjaolu, et sõiduki väärtus iga aastaga väheneb, mitte ei suurene. Arvestades vaidlusaluse sõiduki kahjujuhtumieelset väärtust 7030.28EUR (s.o. 110 000 krooni) ja kahjujuhtumijärgset väärtust 2004 aastal 2556,47 EUR (s.o.40 000 krooni) ja seda , et käesolevaks ajaks (möödunud 6 aastat) on sõiduki väärtus ilmselt veel vähenenud 1⁄2 võrra, tuleb kahjuhüvitise suuruseks määrata 5752.05 EUR (s.o. 90 000 krooni), mis on kohtu arvates mõistlik ja õiglane hüvitis. Sellega on arvestatud , et kahjustatud sõiduki väärtus käesoleval ajal on 1278,23 EUR (s.o. 20 000 krooni) ja kahjustatud sõiduk on registreeritud hageja nimele ja jääb hagejale. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 5752.05 eurot (s.o. 90 000 krooni). Hageja esindaja kohtuistungil loobus ühest haginõudest s.o. viivise nõudest. Kostja ei vaielnud nõudest loobumisele vastu. Viivisenõudest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja selles nõudes kuulub menetlus lõpetamisele. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud , ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega viivisenõuet ei saa hageja enam esitada.

Menetluskulude jaotus

7 (8)

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis vastavalt TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagihind 12 680.07 EUR (s.o. 198 400 krooni), millest kuulub rahuldamisele 5752.05 EUR (s.o.90 000 krooni), mis on hagihinnast 45,45 % s.o. peaaegu pool.

Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.