Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse asjaolud OÜ S (edaspidi hageja) ja OÜ M (edaspidi kostja) vahel 28.09.2004.a sõlmitud müügilepingu alusel esitatud arvest nr 135376 võlgneb kostja hagejale 69 254,50 krooni, 15.08.2005.a väljastatud müügiarve nr 05153967 alusel 1040,80 krooni ja 29.12.2005.a väljastatud müügiarve nr 05165089

alusel 3964,80 krooni, kokku 74 260,10 krooni. 21.02.2006.a esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni võlakohustuste täitmise nõudes ning pankrotihoiatuse. 03.03.2006.a kostja vastuse kohaselt jättis ta arved tasumata järgmistel asjaoludel: arve nr 05153967 on tasumata, kuna kostjale ei ole saadetud veosaatelehte, arvet nr 05165089 ei ole kostjale esitatud, arve nr 135376 on osaliselt summas 69 254, 50 krooni tasumata põhjusel, et müügilepingu esemeks olnud kaup ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Hageja leiab, et kostja on esitatud arved jätnud tasumata alusetult. Kostja esindaja JR on arve nr 05153967 aluseks oleva veosaatelehe isiklikult 15.08.2005.a alla kirjutanud, vastuväidetest ei nähtu, et ta ei ole arve aluseks olevat kaupa kätte saanud. Kostja väide, et arvet nr 05165089 ei ole esitatud, ei saa olla aluseks saadud kauba eest tasumata jätmisel. Arve aluseks oleva kauba on kostja esindaja 06.12.2005.a. allkirjastatud veosaatelehtede järgi kätte saanud. Vastavalt 24.05.2005.a sõlmitud müügilepingu üldtingimuste punktile 5.6. esitab hageja müüdud kauba eest arve viie päeva jooksul pärast kauba üleandmist. Kui kostja mingil põhjusel arvet kätte ei saanud, on mõistlik eeldada, et ta oleks hagejat sellest teavitanud. 21.02.2006.a edastatud pretensioonile lisas hageja nii arve kui saatelehtede koopiad. Sellele vaatamata ei ole kostja arvet tänaseni tasunud. Arve nr 135376 tasumisega viivitamine ja kostja pretensioonid tarnitud kauba puuduste osas ei ole põhjendatud. Pretensioonid, mis puudutavad ehitustehnilisi probleeme pumplate paigaldamisel, ei kuulu hageja vastutusalasse. Hageja sõlmis kostjaga 28.09.2004.a. pumplaseadmete müügilepingu, mitte töövõtulepingu vastavate seadmete paigaldamiseks. Vaidlusaluste seadmete puhul ei saa olemas olla universaalseid paigaldusjuhiseid, kuivõrd paigalduse ehitustehnilised tingimused on tulenevalt ehitise ja pinnase omadustest erinevad. Pumplate paigaldusjuhendid ei sisaldu hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumises. Samuti ei kuulu sellised juhendid müügieseme juurde kuuluvate dokumentide hulka VÕS § 211 lg 1 mõttes. Müügilepingu esemeks olnud seadmed paigaldatakse vastavalt kehtestatud ehitusstandarditele EN976-2, milles sätestatud nõuetest peab kostja lähtuvalt oma majandustegevusest kahtlusteta teadlik olema. Vastavalt ehitusseadusele eeldab hageja tarnitud seadmete paigaldamine ehitusprojekti olemasolu, mis lähtuvalt heast ehitustavast peaks andma juhised tarnitud seadmete paigaldamiseks. Kostjal, kelle peamiseks majandustegevuseks on reoveepuhastite projekteerimine, ehitamine ja järelvalve on pädevus mitte ainult müügilepingu esemeks olnud pumplate paigaldamisel aga ka selliste seadmete valikul. Seega tuleb müügilepingu esemeks olevad pumplad lugeda komplektsetena üleantuks 24.11.2004.a. Vastavalt võlaõigusseadusele pidi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud kostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul teatama. Müügilepingu esemeks olnud viimased kaks pumplat anti kostjale üle 24.11.2004.a. Seega ei saa 29.04.2005.a ehk enam kui viis kuud hiljem esitatud pretensioonidele kauba puuduste osas tugineda isegi juhul, kui sellised puudused oleksid seadmete ja/või nende juurde kuuluvate dokumentide osas tõepoolest esinenud. Hageja ei sattunud kauba üleandmisel viivitusse, esialgselt kokkulepitust hilisem kauba üleandmine toimus kostja soovil. Hageja palus esialgses avalduses kostjalt välja mõista viivise 82 927,96 krooni 24.05.01 sõlmitud lepingu alusel. 26. jaanuar 2011 esitas hageja viivise arvestuse ja nõudesumma uues vääringus ning korrigeeris 11.05.2006 hagiavalduses ja 10.09.2007 haginõude täpsustuses toodud viivise arvestust kostja kasuks. Täiendatud avalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja 24.05.2005.a sõlmitud lepingu alusel viivist kokku 39 062.01 krooni, mis kehtivas vääringus on 2 496.52 eurot ja põhivõlga, mis kehtivas vääringus on 4746.09 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 7 242,61 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud Vastuväidete ja vastuhagi asjaolude kohaselt ehitas kostja 2004. aasta oktoobris-novembris Salutaguse (Kohila) kanalisatsioonikollektorit, millise koosseisu kuulusid kuus pumplat. Salutaguse pumplate hankimiseks küsis kostja erinevatelt isikutelt hinnapakkumisi, sh. hagejalt

24.08.2004. Hageja vastas hinnapakkumisega 28.09.2004, mille kostja samal päeval heaks kiitis. Hinnapakkumise ja sellele eelnenud pumpla joonise kohaselt olid pakutud pumplad nn. iseankurduvad. Tarnitud pumplad osutusid aga olema nn ankurdatavad. Lepingu rikkumine ilmnes alles peale pumplate pinnasesse paigaldamist. Kuna probleemiks osutus asjaolu, et müüdud pumplad ei püsinud pinnases paigal, vaid ronisid välja, siis pidi hageja esitama korrektsed juhised ja arvutused, mis tagavad pumplate püsimise maapinnases kogu nende eeldatava kasutusaja jooksul. Hageja viited ehitusstandardile EN 976-2 ja ehitusprojektile ei ole asjassepuutuvad, kuna küsimus ei ole paigalduses, vaid müüdud pumpla omadustes. Ei vasta tõele hageja väide, et kostja esitas pretensioonid pumplate suhtes alles 29.04.2005, seda tehti kohe kui selgus, et pumplad ei püsi maapinnas. 30.11.2004 vormistati vastav akt omanikujärelevalve teostajaga. Poolte vahel puudub vaidlus, et viimane pumpla tarniti november 2004. Kostja ei ole soovinud pumplate parandamist või asendamist, müüdud pumplaid sai eesmärgipäraselt kasutada, kuid nende omadused olid kokkulepitust erinevad. Kostja ei ole tänaseni pumplate paigaldusjuhendeid saanud. Hageja esitas esmakordselt vastuolulise juhise koos PEAS 04.05.2005 kirjaga. Kostja tunnistas hagi osaliselt, arvete 05153967 ja 05165089 osas, kokku summas 5004,80 krooni. Kostja ei tunnistanud hagi arve 135376 osas summas 69254,50 krooni. Kostja nõustus, et arve 135376 on koostatud müügilepingu alusel, mille alusel kohustus hageja kostjale üle andma kanalisatsioonipumplad. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda müüdav asi ostjale ja ostja kohustus tasuda asja eest raha, on vastastikused kohustused VÕS § 111 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole kostjale üle andnud pumplate paigaldusjuhiseid või stabiilsusarvutusi, mis oleks koostatud spetsiaalselt müüdud pumplate jaoks ja mis tagaks kindluse, et need püsivad maapinnases. Kostja on tasunud arvest 135376 enamuse ning 69254,40 tasu kinnipidamine on põhjendatud arvestades, et hageja poolt müüdud pumplad osutusid kokkulepitule mittevastavateks. Hageja maksenõue muutub sissenõutavaks pärast nõutavate dokumentide esitamist. Kostja kohaldas pumplate paigaldamisel iseankurduvate pumplate paigaldamise meetodeid. Peale viimase pumpla paigaldamist 2004a. novembri lõpus selgus, et pumplad ei püsi maapinnas, vaid üleslükkejõu mõjul „ronivad välja". Nimetatu tähendas vajadust pumplad välja kaevata ja uuesti paigaldada, mida tehtigi detsembris 2004, jaanuaris 2005 ja 01.02.2005. Kostja paigaldas pumplad uuesti rakendades abinõusid, mida need pumplad maa sees „kinni hoidmiseks" (ankurdamiseks) hinnanguliselt vajasid. Kevadel 2005 (märts-aprill) hakkasid pumplad maa alt uuesti „välja ronima". Kostja oli sunnitud pumplad taas välja kaevama ja rakendama täiendavaid abinõusid, et pumplad kolmandat korda liikuma ei hakkaks. Hageja müüdud pumplate korduvaks väljakaevamiseks ja tagasipaigutamiseks oli kostja sunnitud kasutama nii tehnikat, ehitusmaterjale kui ka tööjõudu, kokku 572 386.22 krooni (käibemaksuta). Pumplate ümberpaigaldamisega kaasnenud kulud pidi kostja kandma objekti tellijaga eelnevalt kokkulepitud eelarve piires, so. need ei kuulunud hüvitamisele. Kostja soovib müügilepingu rikkumisest tingitud otsese kahju hüvitamist. Kahju tekkis sellest, et vastupidiselt kokkulepitule, osutusid müüdud pumplad ankurdatavateks, mistõttu nende paigaldamisel kasutatud iseankurduvate pumplate paigaldusmeetodid ei taganud nende pinnases püsimist. Kuna pumplate tehnilisi omadusi (kaal, seinte paksus jm) tunneb ainult pumplate müüja ja/või tootja, siis pidi neile teada olema, et müüdud pumplad, vaatamata sellele, et neid müüakse iseankurduvatena, vajavad paigaldamisel erimeetodeid. Hageja oleks pidanud kostjale pumplatega koos üle andma pumplate paigaldusjuhised või stabiilsusarvestused, mis võimaldanuks neid õigesti paigaldada. Müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta tingitud ebaõiget paigaldamist loetakse VÕS § 217 lg 5 kohaselt võrdseks asja lepingutingimustele mittevastavusega. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik palus jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja küsis 24.08.2004 hinnapakkumisi kuue 2200 mm diameetriga pumpla ostmiseks. Hinnapäringus on märgitud sisse- ja väljavoolutorude andmed ning mõningad nõudmised pumpla sisu ja parameetrite

kohta. Kostja ei avaldanud, et soovib osta kindla paigaldusviisiga pumplaid. Hageja tegi 28.09.2004 hinnapakkumise, millele kostja andis oma nõustumuse samal päeval. Sellega oli poolte vahel 28.09.2004 sõlmitud müügileping hageja müügipakkumises toodud tingimustel. Kostja väide, et hageja pakkumine viitab iseankurduvale pumplale, on ebaõige. Pumplad anti kostjale üle ühe kaupa oktoobris - november 2004 ning kostja võttis need ilma ühegi pretensioonita vastu. VÕS § 76 lg 4 tulenevalt vastasid pumplad eelduslikult tellitule. Kostja ei ole tõendanud, et pumplad ei vastanud tellitule. Kostja paigaldas pumplad maasse oktoobris-novembris 2004 küsimata paigaldamise kohta selgitusi, esimene pretensioon esitati 29.04.2005. Kostja sai paigaldusjuhendi oktoobris 2004.a. Väide, et ta küsis paigaldusjuhiseid korduvalt, on paljasõnaline. Pumpla ankurdamise vajaduse ja tehnoloogia määrab projekteerija või ehitaja, kelleks oli kostja. Paigaldusjuhend saab anda vaid üldiseid soovitusi selle kohta, mida paigaldamisel arvestada. Pumpla ankurdamisvajadus sõltub ennekõike pinnasevee olemasolust, selle maksimaalsest tasemest, pumplat ümbritseva tagasitäitematerjali omadustest ja tagasitäite tegemise kvaliteedist ehk mitmetest kohaspetsiifilistest asjaoludest. Hageja pakkumises toodud pumpla ei olnud pirnikujuline, vaid silindriline. Seega ei saanud kostjal tekkida arvamust, et tegemist on pumplaga, mida on vaja vähem ankurdada. Pinnaserõhule ja vibratsioonile vastupidav põhi ei tähenda ega viita, et tegemist oleks ankurdamist mittevajava pumplaga. Pinnaserõhk ja vibratsioon ei põhjusta üleslükkejõudu, mille vastu pumplaid ankurdatakse. Üleslükkejõudu põhjustab pinnase vee tase. Kostja on reoveepuhastite ehituse ja projekteerimisega ja tegelev ettevõte, mis on tegutsenud nimetatud alal juba 1997. aastast, muuhulgas on kostja tegelenud ehitusjärelevalvega. Kostja poolt esitatud juhendid, kirjad ja seisukohad tõendavad, et kostja omas ülevaadet erinevatest paigaldamismeetoditest ning nende valiku kriteeriumitest. Kostja ostis pumplad majandus- ja kutsetegevuses, professionaalina sai ta aru, et hageja pakutud pumpla on silindriline, mille ankurdamisvajadust peab projekteerija ja ehitaja hindama. Korduvad paigalduskulud olid tingitud pumplate ebaõigest paigaldusest ehk kostja tegevusest. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks pumpla ankurdamisvajadust temalt kui professionaalilt eeldatava hoolsuse ja asjatundlikkusega hinnanud ning hinnangust lähtudes õigesti paigaldanud. VÕS § 219 lg 1 kohaselt on ostja kohustatud ostetud asja viivitamatult üle vaatama. Asjaolu, kas tegemist on iseankurduva või ankurdatavata pumplaga või kas pumplal on kaasas paigaldusjuhend, pidi kostja märkama pumplate vastuvõtmisel. Kahtluse korral ei oleks tohtinud töid jätkata. Kui seda tehti, siis on see ehitaja enda risk. Müüja ei vastuta selle eest, kuidas ostetud toodet paigaldatakse. Ostetud toote kasutamise eest pärast ostmist vastutab ehitaja kui toote professionaalne kasutaja. Nimetatust tuleneb, et müüja vastutus pumplate väidetava lepingutingimustele mittevastavuse eest lõppes hiljemalt pumplate paigaldamisega. Kuivõrd kogu nõutava kahju on põhjustatud kostja raskelt hooletu tegevus, ei saa ta selle hüvitamist nõuda hagejalt. Kostja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu paigaldusjuhendi väidetava puudumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja väide, et iseankurduvad pumplad ei oleks pinnases liikunud ja kahju ei oleks seega tekkinud, on paljasõnaline oletus. Ka lisandunud paigalduskulude seos paigaldusjuhendi puudumisega, on tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et kostja paigaldas pumplaid kolm korda tõendab, et põhjuseks oli ebakvaliteetne töö. Kostja paigaldas juba detsembris 2004 pumplatele betoonist aluse, kui põhjuseks oleks olnud paigaldusjuhendi puudumine, oleks ehitaja pumpla teisel korral õigesti paigaldatud, kuid pumplad tõusid siiski üles. Töö ebakvaliteetsusele viitab ka ehitustööde päevik. Kui kostja katsetas võimalikke alternatiivseid variante, siis on tegemist tema enda riskiga. Kostja on nõudeõiguse VÕS § 221 lg 1 tulenevalt minetanud, kuna ta ei teatanud väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul ega ole puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostjale tekkinud kahju suurus on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et hageja nõue kostja vastu põhineb 28.09.2004.a hageja hinnapakkumisel, mida pooled peavad nende vahel sõlmitud müügilepinguks ning, et kostja on müüdud kauba - kuus kanalisatsioonipumplat koos lisatoodetega, kätte saanud 2004 aasta oktoobris – novembris.

Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi arvete 05153967 ja 05165089 osas, kokku summas 5004,80 krooni. Kostja omaksvõtu tõttu ei vaja esitatud hagi arvete 05153967 ja 05165089 osas, kokku summas 5004,80 krooni, täiendavat tõendamist. Hageja nõuab kostjalt müügilepinguga määratud ostuhinna tasumist, mis on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus hageja kohustusega anda müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand. Ostjal on VÕS § 111 lg 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Kostja ei tunnista hagi arve nr 135376 osas, summas 69 254,50 krooni ja esitatud viivise nõuet olles seisukohal, et tegemist on vastastikuse kohustusega ja hageja tasunõue muutub tervikuna sissenõutavaks, kui ta on täitnud oma kohustuse anda kostjale üle ehitustoote kohta käiv informatsioon. Asja lepingutingimustele mittevastavuseks peab kostja VÕS § 217 lg 5 järgi paigaldusjuhendite ja stabiilsusarvutuste puudumist. Teiseks lepingutingimusele mittevastavuseks peab kostja 20.10.06 hagiavalduse vastuses märgitud asjaolu, et 28.09.04 müügilepingu järgi pidi hageja talle müüma iseankurduvad pumplad, kuid müüs ankurdatavad pumplad, millest kostja juhiste ja kinnitusvahendite puudumise tõttu aru ei saanud. Seejuures viitas kostja pumplate valele tüübile alles kaks aastat pärast pumplate vastuvõtmist ja maasse paigaldamist ning tema vastu põhihagi esitamist, pumplate kvaliteedi osas ei ole kostja kunagi pretensioone esitanud. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt tegi kostja 24.08.2004 hagejale hinnapäringu kuue 2200 mm diameetriga pumpla ostmiseks. Hinnapäringusse on märgitud üldised nõuded pumplatele ning paigaldus- ja hooldusjuhendi ja pumplate jooniste vajadus. Hinnapäringus ei küsinud kostja hinnapakkumist kindlal viisil kinnitatavatele pumplatele, nn. ankurdatavatele või iseankurduvatele, samuti ei küsinud ta pumplatele kinnitus- ega ankurdusvahendeid. Hinnapäringus ei ole märgitud andmeid pinnase koostise ja pinnasevete esinemise kohta pumplate paigaldamise asukohas ega stabiilsusarvutuste nõuet. Kostja poolt hagejale saadetud hinnapäringut saab pidada lepingueelseks läbirääkimiseks VÕS § 14 mõttes. Hageja tegi 28.09.2004 kostjale kirjaliku hinnapakkumise, millega kostja esindaja JR nõustus, tehes pakkumisele vastava märke. Hinnapakkumist saab pidada pakkumuseks VÕS § 16 järgi. Hinnapakkumises puuduvad viited tarnitavate pumplate kinnitus- ja ankurdusvahenditele, paigaldamisjuhenditele ja stabiilsusarvutustele. Hagile lisatud arvest nr 135376 24.11.04 nähtuvalt müüdi kostjale viimased kaks pumplat 24.11.04, arve maksetähtaeg oli 08.01.05. Kostja ei esitanud pumplate vastuvõtmisel ega nende maasse paigaldamisel oktoobris-novembris 2004 hagejale ega kolmandale isikule ühtegi pretensiooni. Kostja kirjadega on tõendatud, et ta hakkas hagejale kauba osas pretensioone esitama viis kuud hiljem - 29.04.05. Eelnimetatud kirjast nähtub, et tal olid hagejale pretensioonid pumplate tarne tähtaegade ja paigaldusjuhendite osas; 30.12.05 kirjast nähtub, et pumplate paigaldusjuhendid sai kostja 2005 aasta maikuus, kuid soovitud stabiilsusarvutusi ei ole ta hagejalt saanud; 03.03.2006.a kostja vastusest hageja 21.02.06 pretensioonile nähtuvalt põhjendas kostja arve nr 135376 osaliselt summas 69 254, 50 krooni tasumata jätmist pumplate paigaldusjuhendite esitamata jätmisega. Vaidlust ei ole, et nii hageja kui ka kostja tegutsesid müügilepingu sõlmimisel oma majandustegevuses. Kostja on seda rõhutanud nii 29.04.05, 30.12.05 pretensioonides hagejale kui ka vastuses hagile ja vastuhagis. Seega on tema kui ostja suhtes kõrgendatud nõuded. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega vastasid pumplad eelduslikult tellitule ja kostjal tuleb vastupidist tõendada. Eelpool käsitletud hinnapäringu ja hinnapakkumisega on tõendatud, et lepingueelsetel läbirääkimistel ei küsinud kostja hinnapakkumist kindlal viisil kinnitatavatele pumplatele. Ka 28.09.2004 poolte vahel kirjalikult sõlmitud müügilepingust ei saa järeldada, et pakutavate pumplate puhul oleks tegemist nn. iseankurduvate ehk ankurdamist mittevajavate pumplatega.

Tunnistaja OO ütluste kohaselt tootis kolmas isik silindrilisi ankurdatavaid pumplaid, mille alusäärele sai paigaldaja vastavalt vajadusele puurida augud kinnituste jaoks. Kostja saates hagejale üldise hinnapäringu pumplatele, ehitusprojekti ega andmeid pinnasevee taseme kohta kaasa ei andnud. Tunnistaja RP ütlustega on tõendatud, et lisaks kostja kirjalikult esitatud hinnapäringule arutasid nad kostja esindaja JR tihti suuliselt nii pumplate komplekteerimist puudutavate detailide kui ka pumplate ankurdamise viiside üle. Tunnistaja väitel kostja neilt paigaldamiseks abi ei palunud, JR väljendas, et tema on projekti autor ja teab paigaldamisest kõike. Projekti tunnistajale ega hagejale ei näidatud, Salutaguse pinnase veetaset ette ei antud ning pumplate valmistamisel ei olnud see oluline. Tunnistaja RP andis hinnapakkumise tegemise ajal JR üle pumplate joonised (t/l 55, 59, 202), millele oli pumpla alla joonestatud betoonplaat ning rääkis talle vajadusest kinnitada betoonplaat pumpla alla. Seega ei saanud kostja lepingueelsete läbirääkimiste ega sõlmitud lepingu põhjal eeldada, et hageja teeb hinnapakkumise nn. iseankurduvatele pumplatele, mis ei vaja maas püsimiseks täiendavat ankurdamist. Tunnistaja JR, kes oli lepingu sõlmimisel kostja lepinguliseks esindajaks, ütlustest nähtuvalt tegi ta järelduse, et pumplad on iseankurdavad hinnapakkumises märgitud lausest, mille kohaselt oli pumpla põhi pinnase survele vastupidav ja joonisest (t/l 59) millelt nähtus, et pumpla põhja all oli killustiku märgis. Sama arvamust jagas tunnistaja SK, kes oli kanalisatsioonikollektori tellija SP järelvalve esindaja. Tunnistajale SK e jäi hinnapakkumisest ja joonisest mulje, et antud pumplaid saab paigaldada pinnasesse ilma alusplaadita, kuna nad püsivad pinnases pumpla pudelikujulise ehituse tõttu neile peale pandud täitepinnase mõjul. Et tunnistajate JR ja SK järeldused pumplate iseankurduvuse kohta olid ebaõiged, on tõendatud E OÜ eksperdi L.S 15.06.10 kirjaliku arvamusega, mille järgi märge „pinnaserõhule ja vibratsioonile vastupidav põhi“ tähendab, et pumpla korpus ei vaja paigaldamisel korpuse põhja tugevdamiseks põhja alla betoonplaati, kuid ei tähenda seda, et tegemist on pinnasevees ankurdamist mittevajava pumplaga, sest ankurdamise vajadus tuleneb pinnasevee tasemest. Pumpla ankurdamisvajaduse ulatuse arvutab välja ja määrab üldjuhul projekteerija pumpla paigalduseks koostatavas sidumisprojektis. Käsitletud pumpla korpuste all ääres oli ringääris („kõrv“), kust sai ankrupoldid läbi panna, seega võis kostja hageja müüdud pumplaid pinnaseveega pinnastesse vajadusel ankurdada või paigaldada kuiva pinnasesse ilma ankurdamiseta. Eksperdi arvamusest nähtub ka, et 28.09.04 hinnapakkumise ja pumpla jooniste (t/l 59 ja 202 I kd) põhjal ei saanud kostjal tekkida veendumust, et selline pumpla ei vaja pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks lisaabinõusid. Vastuhagis on kostja märkinud, et ta küsis Salutaguse pumplate hankimiseks hinnapakkumisi erinevatelt isikutelt ning esitas kohtule tõenditena AS-i V hinnapakkumise, pumpla joonise ja pumplate paigaldusjuhendid, samuti AS-i F pumplate paigaldusjuhendid ja väljavõtte 2000.aastal kehtestatud standarditest. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et kaevudele või ka pumplatele annab iseankurduvuse nende pirnikujulisus, mis tagab kaevule mõjuvate maapinnast tulenevate jõudude – maapinna raskus, kaldpinnale mõjuv raskusjõud ja kaevu seinte ja pinnase vaheline hõõrdejõud, vähemalt 1,45 kordse põhjavee poolt avaldatava üleslükkejõu ületamise. Paigaldusjuhendite kohaselt tehakse iseankurduvaid kaeve maksimaalses läbimõõdus 1500 mm ja kuni 4 meetrit. Silindrilised kaevud on paigaldusjuhendite kohaselt ankurdamist vajavad ning ühe ankurdusviisina on ette nähtud betoonist alusplaadi kinnitamist kaevu põhja alla. ASV pumpla hinnapakkumisest ja joonisest nähtuvalt oli mahult ja pumpla väliskujult sarnane kolmanda isiku tootega ning selles oli selgelt esile toodud ankurdamise vajadus raudbetoonist ankurdusplaadiga. Plastist vertikaalsete mahutite paigaldamist reguleerivas 2000. aastast kehtivas standardis EN 9762 on antud üksikasjalikud juhised, kuidas neutraliseerida pinnasevee üleslükkejõudu ja ankurdada

mahutid tagamaks nende kindlat kohalpüsimist. JR kohtus antud ütlustest nähtuvalt oli ta kehtivast standardist teadlik ja sellest oma töös juhindunud. Seega pidi kostjale kui professionaalile olema kehtiva standardi ning erinevate toodete võrdluse ja paigaldusjuhendite põhjal selge, et hageja müüdud pumplad, mis olid silindrikujulised ja mõõtmetelt oluliselt suuremad kui näitena toodud iseankurduvad pumplad, ei ole iseankurduvad ning vajavad pinnasevee olemasolu korral ankurdamist. Kahtluse korral pidi kostja aga erinevate pumplate kohta ulatuslikku teavet omades tundma projekteerijalt või tootjalt huvi pumplate ankurdamise vajaduse ja viiside kohta. Asjaolu, et müügileping ei sisaldanud kinnitus- ega ankurdusvahendeid on seletatav sellega, et kostja neid hagejalt 24.08.04 hinnapäringus ei ole küsinud. Järelikult on kostja väited, et hageja hinnapakkumise ja pumpla joonise järgi oli tal alust arvata, et tegemist on iseankurduvate pumplatega, vastuolus kogutud tõenditega ja seega paljasõnalised. Kostja väidab kirjalikus vastuses muuhulgas, et hageja oli kauba üleandmisel viivitusse. Hageja vastuväidet, et esialgselt kokkulepitust hilisem kauba üleandmine toimus kostja soovil, tõendab märge "Nõutud tarnetähtpäev 24.11.2004" saatelehel, millega kostjale kaup üle anti. VÕS § 211 lg 1 tulenevalt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas ja ajal. Lepingu sõlmimise ajal kehtis EhS § 6 lg 3 redaktsioonis mis sätestas, et ehitustoote tootja, tema volitatud esindaja või tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses peab varustama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses turule lastava ehitustoote informatsiooniga selle omaduste ja kasutusala kohta. Tunnistaja JR väitel sai ta pumplate kohta käiva joonise (t/l 59) koos hinnapakkumisega ja teised dokumendid alles 2005 aasta maikuus. Tunnistaja SK ütlustest nähtuvalt nägi ta 2004 aasta septembris, kui algas pumplate paigaldamine 28.09.04 hinnapakkumist ja nii t/l 59 kui ka t/l 202 jooniseid. Tunnistaja FK ütlustest nähtub, et ta abistas kostjat pumplate alla betoonplaatide paigaldamisel 2004 aasta novembris-detsembris, kusjuures betoonplaadid kinnitas ta kiilankrutega pumplate all servas oleva pumplast suurema mõõduga plastmassäärise külge. Tunnistajale projektdokumentatsiooni kasutada ei antud, juhised tööks sai ta JR , tunnistaja nägi ühte faksiga saadetud pumpla joonist. JR ja SK poolt 30.11.2004 allkirjastatud aktist nähtuvalt paigaldas kostja pumplad vastavalt 28.09.04 hinnapakkumisele ja pumpla joonisele. Seoses pumplate maast üles kerkimisega viitasid nad uute paigaldusjuhendite nõudmise vajadusele. Kostja väited, aktis märgitu ja tunnistaja JR ütlused selle kohta, et pumplate tarnimisel ei esitatud paigaldamisjuhendeid, on ümber lükatud tunnistajate OO ja RP ütlustega. OO ütlustega on tõendatud, et pumplate tarnimisel anti kostjale pumpla ja materjali iseloomustus, üldine paigaldusjuhis, joonised ning tehniline pass. Tunnistaja oli esimese pumpla tarne juures ning kostjal pretensioone ei olnud. Pumplate ankurduse viisi, kaalu ja suuruse pidi määrama projekteerija, mitte tootja. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt küsis ta kostjalt korduvalt projekti, kuid seda ei esitatud. Suuliselt soovitas tunnistaja kostjal pumplaid ankurdada. Tunnistaja koostatud oli ka 25.10.04 kuupäevaga kiri, mis sisaldas pumplate tehnilisi andmeid ja üldist paigaldusjuhendit. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta edastas selle kostjale faxi või ekirja teel koos tehnilise passiga. Pumplate maast väljakerkimisega seoses andis ta kostjale 2005 ja 2006 aastal üle lisadokumente. Tunnistaja RP ütlustega on tõendatud, et kostjale anti üle pumplaid puudutav dokumentatsioon (t/l 207-208, 238-254) 2004 aasta sügisel. Ka teadis tunnistaja, et OO andis 2004 aasta sügisel JR üle pumplate tehnilise passi ning et pumplaid ei oleks saanudki ilma andmeteta paigaldada, kuna andmeid oli vaja selleks, et pumplate väljundid ja sisendid ühtiks. Tunnistaja RP ütlustest nähtuvalt käis ta Salutaguse objektil ning JR rääkis talle, et paigaldas betoonplaadi raskuseks pumpla peale, mitte alla. Kuni pumplate maa seest üleskerkimiseni JR tunnistajale mingeid pretensioone ei

esitanud, pärast seda küsis ta tunnistajalt paigaldamise kohta nõu. Tunnistaja väitel taheti tööd teha ülikiiresti ja kulusid kokku hoides. Pumpla joonis t/l 59, mis on esitatud kohtule ka hiljem t/l 214 jooniselt nähtub hageja faxi kuupäev 08.09.2004. Pumpla jooniselt t/l 202 nähtub kolmanda isiku kirjalike märkmete tegemise aeg 14.09.2004. JR ütlused teeb ebausaldusväärseks asjaolu, et ta kogu menetluse vältel eitas hagejalt ja kolmandalt isikult muude jooniste kui t/l 59 asuva joonise saamist, samas kinnitas tunnistaja SK kohtuistungil, et ta nägi 2004 aasta septembrikuus nii t/l 59 (214) kui ka t/l 202 pumpla joonist. Kuna tunnistajad SK ja FK ei olnud kostja esindajateks, siis on võimalik, et nad ei olnud teadlikud kõigist JR valduses olevatest pumplate juurde kuuluvatest dokumentidest. Seega ei saa kohus pumplate dokumentatsiooni puudutavas osas nende tunnistajate antud ütlustele omistada lepinguosaliste ütlustest suuremat kaalu. Järelikult on kostja väited, et pumplate tarnimisel ei antud talle üle paigaldusjuhendeid vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja seetõttu mitteusaldusväärsed. Ekspert LS kirjaliku arvamusega on tõendatud, et pumplate skemaatilised joonised ja tehnilised näitajad (t/l 55, 56, 59, 202, 207, 208, 215, 238-254) on pumplaid üldiselt iseloomustavad ja piisavad, et koostada pinnaseveetasemega pinnastes pumplate sidumisprojektid. Eksperdi arvates ei pea pumplakomplekti paigaldusjuhend sisaldama juhist, kuidas pinnaseveega pinnastes arvutada välja pumplakomplekti paigalduseks vajaliku sidumisprojekti pinnasevee tõstejõudu, kuna seda tehakse sidumisprojektiga. Ekspert LS arvamusega ja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et kostja eiras pumplate paigaldamisel pumplate asukohas pinnasevete olemasolu, mistõttu kerkisid pumplate komplektid pinnasevee hüdrostaatilisel survel alustelt üles. Selleks, et ankurdada ja määrata konkreetse pumpla ankurdamisvajadus peavad teada olema pumpla paigalduse asukohas maksimaalse pinnasevee taseme andmed. Ehitusprojekt oli puudustega, kuna selles ei olnud andmeid pinnasevee taseme kohta. Pinnasevee tase selgitatakse välja insenergeoloogiliste ja hüdroloogiliste uurimiste tulemustena, mis olid läbi viimata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväited tarnitud kauba puuduste osas ja arvete tasumisega viivitamine ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostjale tarnitud pumplad vastasid müügilepingus kokkulepitule, kostjale anti 2004 aasta sügisel üle EhS § 6 lg 3 vastav informatsioon pumplate omaduste, materjali ja kasutusala kohta ning üldised paigaldusjuhendid. Kohus leiab, et kostja nõutud pumplate stabiilsusarvutused ei ole ehitustoote informatsiooniks EhS § 6 lg 3 järgi ega kuulu müügieseme dokumentide hulka VÕS § 211 lg 1 mõttes ning need eeldanuks poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist. Nii hinnapakkumise, müügilepingu kui ka tunnistajate OO ja RP ütlustega on tõendatud, et kostja ei tellinud hagejalt stabiilsusarvutusi ei lepingueelsetel läbirääkimistel, müügilepingu sõlmimisel ega pumplate paigaldamisel. Tunnistajate ütluste kohaselt eeldanuks see andmeid veetaseme kohta pumplate paigaldamise asukohas. Eksperdi ütlustest saab järeldada, et tegelikult ei olnudki kostjal hüdroloogiliste uuringute tegemata jätmise ja pinnasevee taseme andmete puudumise tõttu võimalik müüjalt ega kolmandalt isikult pumplate stabiilsusarvutusi nõuda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg on sätestatud, et juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelnevast tulenevalt on hageja ostuhinna tasumise nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub täies ulatuses summas 74 260.10 krooni/ 4 746.09 eurot rahuldamisele. Kostjal ei ole VÕS § 111 lg 1 ja lg 3 põhinevat õigust keelduda ostuhinna tasumisest. Kuna eelpool on tuvastatud, et hageja lepingut ei rikkunud, st tarnis kostjale sellised pumplad nagu pooled kokku leppisid, ei oma VÕS § 220 lg 1 sätestatud nõuded puudustest teatamise kohta tähendust. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Pooled leppisid 24.05.2005.a sõlmitud lepingus kokku viivisemäära 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 26. jaanuar 2011 esitas hageja viivise arvestuse ja nõudesumma uues vääringus ning korrigeeris 11.05.2006 hagiavalduses ja 10.09.2007 haginõude täpsustuses toodud viivise arvestust kostja kasuks. Lepinguline viivise määr kohaldub arvete 26.08.2005 nr 05153967 summas 1040,80 krooni ja 29.12.2005 nr 05165089 summas 3169,86 tasumisega viivitamisele, kuna arved on väljastatud peale raamlepingu sõlmimist. 24 novembri 2004 arvele nr 135376 (tasumata jääk 69 254,50 krooni) ei rakendu hageja poolt varasemalt esile toodud viivise määr 0,15% tasumata summalt päevas poolte vahel 24.05.2005 sõlmitud ostu-müügi raamlepingu nr. 4111 üldtingimuste p 5.9 järgi, kuna leping on sõlmitud arve väljastamisest hiljem. 24.11.2004 arve nr 135376 maksetähtaeg oli 8.01.2005, 26.08.2005 arve nr 05153967 maksetähtaeg oli 25.09.2005 ja 29.12.2005 arve nr 05165089 maksetähtaeg oli 28.01.2006. Hageja pikendas kahe esimese arve tasumise tähtaega kuni 17.10.2005. Ülaltoodust tulenevalt arvestas hageja viivist alljärgnevalt: arve nr 135376 perioodil 18.10.2005 kuni 08.11.2005 9,25% aastas summalt 138 509.(1385,09*9,25/365*21) = 737,13 krooni; perioodil 09.11.2005 kuni 31.12.2005 9,25% aastas summalt 69 254.- (692,54*9,25/365*52)= 912,63 krooni; perioodil 01.01.2006 kuni 30.06.2006 9,75 % aastas summalt 69 254.- (692,54*9,75/365*181)=3348,38 krooni; perioodil 01.07.2006 kuni 31.12.2006 10,5% aastas summalt 69 254.- (692,54*10,5/365*184)=3665,72 krooni; perioodil 01.01.2007 kuni 30.06.2008 11% aastas summalt 69 254.- (692,54*11/365*546)=11395,60 krooni; perioodil 01.07.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas summalt 69 254.(692,54*9,5/365*184)=3316,60 krooni; alates 01.01.2009 kuni käesoleva arvestuse kuupäevani 8% aastas summalt 69 254.- (692,54*8/365*756)= 11475,29 krooni. Kokku on seadusjärgset viivist arvelt nr 135376 arvestatud 34 851 krooni ja 35 senti. Arve nr 05153967 summalt 1040,80 krooni on arvestatud viivist alates maksetähtaja möödumisest 26.09.2005.a. lepingus sätestatud määras 0,15% mis on 1,5612 krooni päevas. 667 päeva möödudes arve maksetähtajast (s.o. 25.07.2007.a.) täitus viivisesumma, mis on võrdne arve summaga. Arve nr 05165089 summalt 3169,86 krooni on arvestatud viivist alates maksetähtaja möödumisest 29.01.2006.a. lepingus sätestatud määras 0,15% mis on 4,75 krooni päevas. 667 päeva möödudes arve maksetähtajast (s.o. 27.11.2007.a.) täitus viivisesumma, mis on võrdne arve summaga. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista viivistena 39 062.01 krooni ehk 2 496.52 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivise arvestus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 242,61 eurot. Kostja on vastuhagis leidnud, et temale tekkinud kahju eest vastutab hageja. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Eelpool tuvastas kohus, et kostjale tarnitud pumplad vastasid müügilepingus kokkulepitule ja hageja andis 2004 sügisel üle ka EhS § 6 lg 3 vastava informatsiooni pumplate omaduste, materjali ja kasutusala kohta ning üldised paigaldusjuhendid. Kohus asus ka seisukohale, et pumplate stabiilsusarvutused ei ole ehitustoote informatsiooniks EhS § 6 lg 3 järgi ega kuulu müügieseme dokumentide hulka VÕS § 211 lg 1 mõttes ning tuvastas, et kostja hagejalt ega kolmandalt isikult ei tellinud. EhS § 2 lg 1 tulenevalt on ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi ning ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Lõike 4 kohaselt on projekteerimine ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine, ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. EhS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Vastavalt EhS § 49, mis sätestab projekteerija kohustused on projekteerimisettevõtja kohustatud: koostama nõuetele vastava ehitusprojekti; tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele; koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti. Eelnevast tulenevalt pidi kostja ehitajana ja peatöövõtjana taotlema projekteerijalt OÜ-lt M kõigi kuue pumpla sidumisprojekti koostamist või litsenseeritud ehitajana sidumisprojektid ise koostama. Vastuhagist nähtuvalt oli Salutaguse kanalisatsioonikollektori projekteerijaks OÜ M ning ehitajaks kostja, registrikaardi andmetel tegeles kostja muuhulgas veevarustuse ja kanalisatsiooni tööjooniste koostamisega. Tunnistaja JR ütluste kohaselt ei näinud ehitusprojekt pumplate paigaldamist ette, pumplad paigaldas ta joonise järgi. Tunnistaja SK ütlustest nähtub, et pumplate paigaldamisel oli kõige suurem viga, et ei arvestatud veepinna tasemega. Salutaguse alal oli kõrge veepinna tase, pumplate paigaldamisel töötasid kogu aeg pumbad. Viis pumplat kuuest kerkisid 40-50 cm maapinnast kõrgemale, mõned pumplad paigaldati maasse korduvalt, seejuures pidasid pumplad üleskerkimisele hästi vastu, väljakerkimine neid ära ei lõhkunud, probleemid olid põhjaplaadi massiga seotud. Kohtule esitatud ehituspäevikutest näit. 1.12.04, 2.12.04, 6.12.04, 7.12.04, 9.12.04, 17.12.04, 20.12.04, 21.12.04 jt. nähtub, et pumplate süvendites oli palju pinnavett, töid takistas veega küllastunud pinnas ja tegeleti pideva veetõrjega, mistõttu oleks kostja professionaalse ehitajana pidanud pumplate paigaldamisel pinnasevee olemasolule ja tasemele tähelepanu pöörama. Ehituspäevikute märkmetest nähtub ka asjaolu, et pumplad olid terved, purunenud oli ühendustorustik. Juba eelpool märkis kohus, et eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja eiras pumplate paigaldamisel pumplate asukohas pinnasevete olemasolu, mistõttu kerkisid pumplate komplektid pinnasevee hüdrostaatilisel survel alustelt üles. Ehitusprojekt oli puudustega, kuna selles ei olnud andmeid pinnasevee taseme kohta. Pinnasevee tase oleks selgunud insenergeoloogiliste ja hüdroloogiliste uurimiste tulemustena, mis olid jäetud läbi viimata. Eelnevatest tõenditest saab kohus järeldada, et pumplate üleskerkimisest ja uuesti maasse paigutamisest tingitud kahju põhjustas nende ebaõige paigaldamine, mitte müüdud pumplate omadused, mistõttu oli kahju põhjustajaks kostja kui ehitaja või projekteerija OÜ M , sõltuvalt nendevahelisest projekteerimisega seotud tööülesannete jaotamisest. Kuna hageja tegevuse ja kostjale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos, siis ei vastuta hageja VÕS § 127 lg 4 järgi ja kohtul puudub vajadus analüüsida tekkinud kahju suurust. Seega jätab kohus tõendid, mis on esitatud kahju suuruse tõendamiseks tähelepanuta. Kohus jätab tähelepanuta asjasse mittepuutuvad veosaatelehed 15.08.05 nr. 8189, 8190, 3849 ja 3889. Kostja vastuhagi kahju hüvitamise nõudes tuleb täielikult rahuldamata jätta.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 167 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuleb nii hageja kui ka hageja poolel oleva kolmanda isiku menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.