Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-25131
Tsiviilasi
OÜ JEvõla nõue AEOÜ vastu
Tsiviilasja hind
85 984,34 krooni ehk 5495,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ JE(registrikood XXX, aadress XXX). Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige AS, XXX Kostja: AEOÜ (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
23.02.2011.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslikud esindajad AS, KL Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AEOÜ-lt hageja OÜ JE kasuks välja 170 984 (ükssada seitsekümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni ja 34 senti ehk 10 927 (kümme tuhat üheksasada kakskümmend seitse) eurot ja 89 senti, millest 85 984,34 krooni ehk 5495,40 eurot on põhivõlgnevus ja 85 000 krooni ehk 5432,49 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. Menetluskulude jaotus Jätta kohtukulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.09.2007.a töövõtulepingu nr 03/09/07, mille alusel teostas hageja parkimisplatsi tänavakivide, äärekivide ning rennide paigaldustöid. Lepingu kohaselt lepiti tööde esialgseks maksumuseks kokku 130 095 krooni. Hiljem summat suurendati poolte kokkuleppel 8029,90 krooni võrra enne tööde alustamist ning tööde teostamise ajal lisatööde tegemise tõttu veel 8859,44 krooni võrra. Tööde lõplikuks maksumuseks kujunes 146 984,34 krooni.
2.Lepingulised tööd teostati hageja poolt 21.11.2007.a. Nimetatud päeval esitas hageja tööd kostjale ülevaatamiseks. Hageja esitas kostjale ka arve. Kostja allkirjastas akti pärast tööde ülevaatamist 30.11.2007.a. Kostja allkirjastas arve, millest kostja tasus ajavahemikul 21.12.2007.a kuni 07.02.2008.a vaid 61 000 krooni. Ülejäänud tööde maksumuse summas 85 984,34 krooni jättis kostja tasumata.
3.Hageja märkis hagiavalduses, et kostja väidete kohaselt olid tööd teostatud osaliselt ja ebakvaliteetselt, mille kohta koostati 05.05.2008.a ehitusekspertiis. Kostja on soovinud hagejalt vaegtööde likvideerimist ning ligikaudu 133 000 krooni tasumist hagejale. Hageja kostja vastuväiteid põhjendatuks ei pidanud. Hageja selgitas, et pärast tööde vastuvõtmise kohta esitatud akti allkirjastamist saatis kostja hagejale e-kirjaga pretensiooni tööde kvaliteedi suhtes. Kostja nõudis kõigi vaegtööde likvideerimist hiljemalt 31.05.2008.a. Kostja hindas vaegtöid 10 000 kroonile, millise summa soovis kostja kuni vaegtööde likvideerimiseni tasumata jätta.
4.Hageja pidas kostja pretensioone alusetuteks ja ebamäärasteks, kuid kontrollis tööd üle ja likvideeris ilmnenud puudused. Puuduste kõrvaldamise kohta kostja akti allkirjastada ei soovinud. Hageja leidis, et isegi puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks kostja saanud tasumata jätta vaid 10 000 krooni.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata tööde maksumuse summas 85 984,34 krooni ning viivised summa maksmisega viivitamise eest. Viivise arvestamisel võttis hageja aluseks mitte lepingus märgitud viivise määra 0,5%, vaid arvetes toodud viivise määra 0,25%. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 85 000 krooni. Õiguslikult tugines hageja VÕS § 635 lõikele 1 ning VÕS § 76 lõikele 1.
6.Vastates kostja seisukohtadele tõi hageja oma 19.05.2010.a menetlusdokumendis välja, et hagejal endal puudus tööde üleandmise akt sellises versioonis, kuhu oleksid olnud märgitud kostja pretensioonid. Samas on hagejal olemas kostja e-kiri 30.11.2007.a, milles loetletud puudused kattuvad aktis kirjeldatuga.
7.Hageja rõhutas, et kostja poolt välja toodud puudused ei ole käsitletavad oluliste puudustena. Tegemist on eeskätt puhastustöödega ning mõnede puuduste likvideerimine on toimunud kostja juhiste järgi. Kõigi puuduste kogumaht moodustab lepingulistest töödest vähem kui 5%. Kostja
ise on oma e-kirjas puuduste maksumuseks hinnanud 10 000 kroonile.
8.Hageja leidis, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ning tööd olid suuremas mahus teostatud. Hageja tasunõue muutus vastavalt lepingule sissenõutavaks. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustused olulises osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja oli tasu maksmise kohustust ka täitma asunud, tasudes hagejale kokku 61 000 krooni.
9.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet nagu oleks tööde valmimise tähtaeg olnud 07.10.2007.a. Kostjast tulenevalt alustas hageja mahukamate töödega alles 23.10.2007.a, millest tulenevalt pikendasid pooled tööde tähtaega kuni 15.11.2007.a. Eeltoodud asjaolusid kajastab poolte vahel allkirjastatud tööfrondi üleandmise akti 23.10.2007.a ja kostja enda e-kiri 19.11.207.a, milles kostja viitab tööde üleandmisega viivitamisele 4 päeva võrra.
10.Kostja väiteid leppetrahvi kohta pidas hageja arusaamatuteks. Kostja ei ole hagejat selliste nõudmise olemasolust mõistliku aja jooksul teavitanud ja seega on ta VÕS § 644 lg 1 ja § 159 lg 2 järgi minetanud antud nõudeõiguse hageja vastu. Tööd esitati aktiga kostjale vastuvõtmiseks 21.11.2007.a, kuid esimene leppetrahvi nõue esitati alles 16.05.2008.a ehk 175 kalendripäeva möödumisel pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist. Kostja oleks pidanud leppetrahvi nõude esitama hiljemalt 05.12.2007.a, millal saabus tema jaoks hageja esitatud arve tasumise tähtaeg. Antud juhul on kostja aga lõpetanud alates 07.02.2008.a põhjendusi esitamata tööde eest tasumise ning on teatanud leppetrahvi nõudest alles pärast inkassofirma teatise saamist.
11.Vastuseks kostja vastuväidetele nõude loovutamisega seoses märkis hageja, et nii Julianus Inkasso Agentuur OÜ kui ka Incure Inkasso Agentuur OÜ on nõude hagejale tagasi loovutanud. Kreeditarve esitamist kostjale summas 10 000 krooni hageja kinnitas, kuid jäi oma nõude juurde, kuna hageja on kostja viidatud puudused likvideerinud.
12.Hageja tõi oma 02.07.2010.a seisukohtades välja, et kostja ei ole talle varasemalt esitanud akti, mille kostja esitas kohtule. Kostja ei teavitanud hagejat ekspertiisi korraldamisest ning poolte vahel puudub vastav kokkulepe. Hageja leidis, et heade tavade kohaselt oleks kostja pidanud lähtuma ehituse töövõtulepingu üldtingimustest, mille punkti 237 järgi oleks kostjal tulnud hagejaga kontrollmõõtmised või katsetused kokku leppima. Kostja ei ole ekspertiisi korraldamisel lähtunud hea usu põhimõttest, kuna hagejale ei ole antud mõistlikku võimalust oma pretensioonidele või nõudmistele vastuväiteid esitada. Sisuliselt pidas hageja ebaõigeks asjatundja väidet nagu oleks kivid paigaldatud otse kasvumulla peale, kuigi aktile lisatud fotodelt on nähu, et pinnasele oli eelnevalt paigutatud killustik. Üllatavaks pidas hageja asjatundja etteheiteid kivide halvast paigutamisest valgustite ümber, kuna valgustite paigaldamine ei olnud hageja lepingujärgseks kohustuseks. Samuti jäi hagejale selgusetuks, millisele standardile toetub arvamusele lisatud paigaldusjuhend. Hageja rõhutas, et majandustegevuse registri kohaselt ei oma arvamuse esitanud isik registreeringut, mis lubaks tal ehitusseadusest tulenevalt ekspertiise teostada. Dokumendile märgitud number tähistab AG AS tegutsemist omanikujärelevalvena.
13.Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungil väitis hageja, et tegelikult viivitati tööde üleandmisega üksnes kuus päeva. Kostja viidatud puudused said enamikus kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamist tõendab muuhulgas teostatud tööde akt 21.11.2007.a., samuti kostja e-kiri 30.11.2007.a, kus on pretensioone juba oluliselt vähem kirjas. Kostja ise oli hinnanud puudusi 10 000 kroonile. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 31.05.2008.a.
14.04.01.2011.a esitas hageja kohtule oma täiendavad seisukohad, millistega koos esitas hageja ka enda poolt 2008.a kevadel tehtud fotod puuduste kõrvaldamise kohta. Fotod tõendavad, et valminud töö oli sihtotstarbeliselt kasutatav ning teostatud piisava kvaliteediga. Puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd moodustasid tööde kogumahust vaid 5%, kuna sellega ei
kaasnenud täiendavat materjalikulu ega kulusid eritehnika jaoks. Hageja esitas ka omapoolse arvestuse selle kohta, millised kulud oleksid kaasnenud puuduste kõrvaldamisega. Hageja arvestuse kohaselt oleks puuduste kõrvaldamiseks kokku kulunud maksimaalselt 6 654 krooni ja 60 senti, millisele summale lisandub käibemaks.
15.Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ta on ise teinud kohtule 04.01.2011.a esitatud fotod 2008.a kevadel. Fotodelt nähtub, et kõik kostja viidatud puudused on kõrvaldatud. Hageja leidis, et kuna pooled lepingus kvaliteedinõudeid kokku ei leppinud, pidid tööd vastama tavapärasele kvaliteedile. Tavapärane kvaliteet tähendab, et plats on sirge, ei ole astmelisusi ja on õiged kalded. Hageja kinnitas, et ta ei vaidlusta kostja e-kirjas viidatud puuduste olemasolu, kuid väidab, et ta on kõik puudused kõrvaldanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja väitis oma 03.05.2010.a vastuses hagile, et hagejale oli teada kostja poolt pretensioonide esitamine tööde kvaliteedi ja nõuetele vastavuse osas. Tegelikult märkis kostja oma pretensioonid juba tööde üleandmise akti nr 211107. Kostjal oli juba tööde esialgsel ülevaatamisel arvukalt pretensioone tööde kvaliteedi osas. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Puuduste tuvastamiseks viidi läbi ehitustehniline ekspertiis, mille kohaselt olid puudused töödes sedavõrd olulised, et kostja oli õigustatud keelduma tööde vastuvõtmisest VÕS § 638 tähenduses. Kuna puudusi kõrvaldatud ei ole, ei ole hageja tasunõue kostja vastu muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks.
17.Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja tööd teostama ja kostjale üle andma hiljemalt 07.10.2007.a. Hageja töid tähtaegselt üle ei andnud. Tööd esitati vastuvõtmiseks alles 21.11.2007.a ehk 44 päeva pärast lepingus toodud tähtaega. Kostja esitas hagejale pretensiooni tööde tähtaja rikkumise ja tööde ebarahuldava kvaliteedi osas juba 19.11.2007.a.
18.Lepingu punkti 7 järgi oli kostjal tellijana õigus nõuda hagejalt tööde mittetähtaegse teostamise korral viivist 0,5% tööde maksumusest iga tööde valmimisega viivitatud päeva eest. Tööde kogumaksumus oli 146 984,34 krooni, millest tulenevalt kohustus hageja tasuma kostjale leppetrahvi viivitamise eest 734,92 krooni päevas. Kui eeldada, et hageja tegi tööd nõuetekohaselt valmis 21.11.2007.a, tuleks tal kostjale leppetrahvina tasuda 32 336,48 krooni. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, on kostjal jätkuvalt õigus arvestada leppetrahvi. Kostja leppetrahvi nõue ületas hageja väidetava tasunõude hiljemalt 01.05.2008.a, millise kuupäeva seisuga oli kostja leppetrahvi nõude suuruseks 150 658,94 krooni. Kostja on kohtueelselt hagejale teatanud, et kuna kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue, puudub hagejal õiguslik alus kostja vastu rahalise nõude esitamiseks.
19.Kostja väitis täiendavalt, et hageja nõude olemasolu kostja vastu on ebaselge, kuna hageja on nõude loovutanud nii AS-le Julianus Inaksso Agentuur kui ka Incure Inkasso Agentuur OÜ-le.
20.Kostja leidis ühtlasi, et hageja nõude rahaline suurus on ebaselge, kuna kohtueelselt nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevusena 75 984,34 krooni tasumist, kuid hagiavalduses on põhinõudena märgitud 85 984,34 krooni. Hageja on kostjale väljastanud ka kreeditarve summas 10 000 krooni.
21.Kostja tõi oma 11.06.2010.a menetlusdokumendis välja, et hageja teostatud töödes esinenud puudused olid olulised ning nende kõrvaldamiseks oli möödapääsmatult vajalik ehitustööde täies ulatuses ringitegemine. Kostja esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et hageja ei valmistanud tänavakivide paigaldamiseks vajalikku aluspinda nõuetekohaselt ette, mistõttu paigaldatud kivid lainetasid. Ekspertiisiaktist tulenevalt oli tööde kvaliteet olematu. Kostja vaidles ka vastu sellele, et ta on tööd vastu võtnud. Poolte vahel 21.11.2007.a allkirjastatud akt nr 211107 oli mõeldud
eelkõige tööde seisu fikseerimiseks nimetatud kuupäeva seisuga ning määratlemaks seda, milliseid töid peab hageja puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt tegema. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. Kostja leidis, et isegi töö vastuvõtmine ei võta talt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele. Puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist on tellijal õigus nõuda ka kahjuhüvitise täitmise asemel. Kostja leidis, et kuna puuduste kõrvaldamiseks tuli tööd sisuliselt ringi teha, on ilmne, et puuduste kõrvaldamise maksumus ületab mitmekordselt hageja nõude.
22.Kostja eitas asjaolu, et pooled pikendasid lepingus fikseeritud tööde valmimise tähtaega. Hagejal puudusid takistused töödega alustamiseks. Kostja pidas ka põhjendamatuks hageja arusaama, mille kohaselt oleks kostja pidanud leppetrahvi nõude esitama juba 05.12.2007.a. Kostja esitas leppetrahvi nõude koheselt, kui selgus, et hageja on asunud oma nõudeid sisse nõudma.
23.Kohtule 14.07.2011.a esitatud vastuväidetes pidas kostja asjasse puutumatuks seda, kas hageja oli teadlik kostja poolt ekspertiisi läbiviimisest või mitte. Hagejal oli alati endal võimalik tulla tööde kvaliteediga tutvuma. ETÜ 2005.a tingimuste näol on tegemist soovitusliku juhendiga, mille rakendamine eeldab pooltevahelist kokkulepet. Kostja pidas hageja kriitikat esitatud asjatundja arvamuse suhtes paljasõnaliseks. Arvamusele lisatud fotodest nähtub, et tänavakivi paigaldamisel on eiratud elementaarseidki nõudeid. Kostja ei ole kohustatud kooskõlastama hagejaga tsiviilasjas esitatavaid tõendeid.
24.Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungil väitis kostja, et üleandmise akt koostati tegelikult 30.11.2007.a ning aktis märgitud puudused jäid kõrvaldamata, mida tõendab kostja 30.11.2007.a e-kiri. 10 000 krooni puuduste kõrvaldamise summana oli kostja poolt välja toodud kompromissina. Tegelik puuduste kõrvaldamise kulu oleks olnud kolm korda suurem, kui kostja oleks tellinud puuduste kõrvaldamise mujalt. Kostja leidis, et tööde kvaliteedi osas tuli lähtuda tavapärastest kvaliteedinõuetest, muuhulgas RYL-st. Töö pidi olema kasutatav sellel eesmärgil, milleks see tehti. 2008.a kevadeks oli plats kasutuskõlbmatu. Kostja märkis, et üleandmisevastuvõtmise akti punktis 1 toodud puudus ühtib asjatundja arvamuse punktis 1 toodud puudusega. Akti punktis 5 toodud puudus ühtib asjatundja arvamuse punktis 2 toodud puudusega. Asjatundja arvamuse punktis 3 toodud puudus vastab üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 8 toodud puudusele. Kostja kinnitas, et hagejal tuli puudused kõrvaldada 2008.a maiks. 2008.a mais esitati hagejale leppetrahvi nõue, mis oli esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei nõustunud sellega, et tööfrondi üleandmise akt tõendas tööde alustamise tähtaja pikendamist. Tööd pidid valmis olema 07.10.2007.a, kuid esitati vastu võtmiseks alles 30.11.2007.a. ning tegelikult töid üle ei antud. Kostja leidis, et tal on õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.
25.Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil jäi kostja varasemate vastuväidete juurde ja leidis, et hageja esitatud fotodelt ei nähtu, kus need on tehtud. Kostja esitatud asjatundja arvamus tõendab, et puudused olid kõrvaldamata. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest, kuid antud juhul töö valmis ei saanud ja kostja oli VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel õigus keelduda tasu maksmisest. Kostja on oma kirjaga teatanud hagejale hinna alandamisest. Hinda on alandatud selle summa ulatuses, mida hageja nõuab.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 1) hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2007.a töövõtulepingu nr 03/09/07, mille alusel teostas
hageja parkimisplatsi tänavakivide, äärekivide ning rennide paigaldustöid; 2) poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli tööde esialgseks maksumuseks 130 095 krooni, kuid hiljem suurendati summat poolte kokkuleppel ja tööde lõplikuks maksumuseks kujunes 146 984,34 krooni; 3) pooled allkirjastasid 30.11.2007.a akti, millele kostja märkis mitmeid pretensioone tööde suhtes; 4) kostja allkirjastas ka talle esitatud arve nr A-21/11/07 summas 146 984,34 krooni, millest kostja tasus erinevate maksetega kokku 61 000 krooni; 5) ülejäänud osas ei ole kostja hagejale tööde eest tasunud.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks, kuna kostja tõi poolte vahel 30.11.2007.a allkirjastatud aktis välja rea puudusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja likvideeris kostja osundatud puudused või mitte ning milline on puuduste kõrvaldamise võimalik maksumus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus esitada hageja vastu tasaarvestuse avaldus leppetrahvi nõude esitamise tõttu või kas kostjal oli õigus esitada hageja suhtes hinna alandamise avaldus. Kostja on ühtlasi käesolevas asjas väitnud, et kuna hageja on oma nõude loovutanud, puudub hagejal õigus esitada käesolevas asjas nõue kostja vastu.
29.Kohus peab vajalikuks esmalt analüüsida, kas kostja võttis hagejalt lepingulised tööd vastu või mitte ning kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Seejärel hindab kohus, millised puudused võisid olla lepingu alusel tehtud töödes, kas nimetatud puudused on likvideeritud või mitte ning milline võis olla puuduste likvideerimise võimalik maksumus. Lõpuks võtab kohus seisukoha selles osas, kas kostjal on õigus keelduda hageja esitatud tasunõude täitmisest või mitte ning kas hagejal on õigus esitada käesolevas asjas nõuet kostja vastu.
30.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui pooled on lepingus ette näinud tööde vastuvõtmise korra, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 26).
31.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et kostja võttis tööd vastu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega 30.11.2007.a. Akt esitati kostjale vastuvõtmiseks juba 21.11.2007.a. Kostja vaidles sellele vastu ning leidis, et kostja ei ole töid vastu võtnud, kuna töödes esinesid olulised puudused. Poolte vahel 21.11.2007.a allkirjastatud akt nr 211107 oli mõeldud eelkõige tööde seisu fikseerimiseks nimetatud kuupäeval ning määratlemaks seda, milliseid töid peab hageja puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt tegema.
32.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku lk 40-41) punkti 4 teine lõik nägi ette, et tasu maksmine toimub töö tegemise järel pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise arve laekumist tellijale. Lepingu punkt 6 nägi ette, et juhul, kui töö vastuvõtmisel on tellijal pretensioone seoses kokkulepitud töö mittevastavusega lepingu tingimustele, määrab ta töövõtjale tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioonid lepingu tingimustele mittevastavuse kohta märgitakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktis. Juhul, kui töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus alandada poolte vahel kokku lepitud töö maksumust või nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töös esinenud puuduste parandamisel oma vahenditega ja/või kasutades kolmandaid isikuid. Kooskõlas lepingu punktiga 9 tuli pooltel töö vastuvõtmisel vormistada töö üleandmise-vastuvõtmise akt, millele kirjutavad alla poolte esindajad.
33.Kohtu hinnangul nähtub ülalviidatud lepingu punktidest, et lepingu kohaselt muutus töövõtja tasunõue tellija vastu sissenõutavaks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ning arve esitamisest alates. Pretensioonide märkimine üleandmise-vastuvõtmise aktil ei tähendanud lepingu kohaselt seda, et töövõtja nõue ei oleks muutunud sissenõutavaks. Pretensioonide aktile märkimise korral oli tellijal õigus nõuda hinna alandamist või vajalike kulutuste hüvitamist.
34.Poolte vahel alla kirjutatud aktist nr 211107 (toimiku lk 58) nähtub, millises mahus loeti vastuvõetuks ettevalmistustööd, UNI-kivide paigaldus, äärekivide paigaldus ning rennide paigaldus. Aktile on märgitud ka tellija pretensioonid, kuid aktist ei nähtu, et tellija oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest või et akt oleks mõeldud koostada üksnes puuduste fikseerimiseks. Hageja poolt esitati kostjale lepingukohane arve (toimiku lk 38), mille kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga 30.11.2007.a. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja tasunõue kostja vastu oli muutunud sissenõutavaks. Tasunõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda aga õiguslikult automaatselt seda, et kogu tasunõue kuulub rahuldamisele (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 31). Ka töö vastuvõtmisel võib keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni mittevastav täitmine on parandatud, kuid VÕS § 111 lg 3 järgi võib tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võis kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste hüvitamiseks (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 31).
35.Poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlust selles, et kostjal oli tööde vastuvõtmisel hageja vastu erinevaid pretensioone. Kostja poolt hagejale 19.11.2007.a saadetud e-kirjas (toimiku lk 59) on kostja loetlenud üles 17 erinevat pretensiooni. Poolte vahel alla kirjutatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on nimetatud 8 pretensiooni. Samuti on kostja hagejale saatnud 30.11.2007.a e-kirja (toimiku lk 74), milles on loetletud 5 pretensiooni, millistest vaid osad ühtivad aktis loetletud puudustega. Nimelt on nii üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 3 kui ka 30.11.2007.a e-kirjas esitatud hagejale nõue puhastada pesula kaev. Samuti on akti pretensioonide punktis 7 märgitud nõue korrigeerida betoonrennid. Sama puudus on välja toodud e-kirjas, kus on märgitud, et tuleb korrektselt paigaldada betoonrenn vihmaveetoru alla. Ülejäänud puudused omavahel ei ühti.
36.Hageja ei ole vastu vaielnud enamikele kostja poolt üleandmise-vastuvõtmise aktis ning ekirjades toodud puudustele, välja arvatud nendele puudustele, mis seostusid valgustite paigaldamisega, kuna viimane ei olnud hageja sõnul tema lepinguliseks tööks. Hageja on käesolevas asjas üksnes väitnud, et ta kõrvaldas kõik kostja poolt viidatud puudused. Puuduste kõrvaldamise kohta kostja akti allkirjastada ei soovinud. Hageja pidas kostja poolt välja toodud puudusi ebaolulisteks ning tõi välja, et kostja ise on võimalike puuduste kõrvaldamise maksumuseks hinnanud 10 000 krooni. Hageja hinnangul oli peamiselt tegemist puhastustöödega, milliste maht ei ületanud lepingu maksumusest 5%. Hageja tõi välja, et kostja 30.11.2007.a e-kirjas on märgitud juba oluliselt vähem puudusi võrreldes varasema 19.11.2007.a e-kirjaga. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 31.05.2008.a
37.Kostja on puuduste kõrvaldamist hageja poolt eitanud. Puuduste tuvastamiseks viidi kostja väidete järgi läbi ehitustehniline ekspertiis, mille kohaselt olid puudused töödes sedavõrd olulised, et kostja oli õigustatud keelduma tööde vastuvõtmisest. Kostja leidis, et töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks tuli tööd täies ulatuses ringi teha. Kostja esitatud ekspertiisiakti kohaselt ei valmistanud hageja tänavakivide paigaldamiseks vajalikku aluspinda nõuetekohaselt ette, mistõttu paigaldatud kivid lainetasid. Ekspertiisiaktist tulenevalt oli tööde kvaliteet kostja sõnul olematu. Kostja leidis, et isegi juhul, kui ta on tööd vastu võtnud, ei võta see talt õigust tugineda töös esinevatele puudustele. Puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist on tellijal õigus nõuda kahjuhüvitise täitmise asemel. Ekspertiisiaktis märgitud puudused ühtivad sisuliselt üleandmise-vastuvõtmise aktis välja toodud puudustega.
38.Hageja vaidles kostja esitatud ekspertiisiaktile vastu ning pidas seda ebakohaseks tõendiks. Hageja väitis, et kostja ei kaasanud teda ekspertiisiakti koostamisele ning ekspertiisiaktist sai hageja teadlikuks alles kohtumenetluse käigus. Sisuliselt pidas hageja ebaõigeks asjatundja väidet nagu oleks kivid paigaldatud otse kasvumulla peale, kuna aktile lisatud fotodelt on näha, et pinnasele oli eelnevalt paigutatud killustik. Üllatavaks pidas hageja asjatundja etteheiteid kivide halvast paigutamisest valgustite ümber, kuna valgustite paigaldamine ei olnud hageja lepingujärgseks kohustuseks. Samuti jäi hagejale selgusetuks, millisele standardile toetub arvamusele lisatud paigaldusjuhend.
39.Kostja omakorda leidis, et asjaolu, kas hageja oli või ei olnud teadlik ekspertiisiakti koostamisest, ei ole asjasse puutuv. Hagejal oli alati endal võimalik tulla tööde kvaliteediga tutvuma. Kostja tõi ka välja, et hageja esitas kostjale kreeditarve summas 10 000 krooni, kuigi antud summa oli kostja poolt välja toodud üksnes kompromissina. Tegelik puuduste kõrvaldamise kulu oleks olnud kolm korda suurem, kui kostja oleks tellinud puuduste kõrvaldamise mujalt
40.Kohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping 03/09/07 ei sisaldanud kvaliteedi- või muid nõudeid, millistele tööd oleksid pidanud vastama. Lepingule lisatud hinnapakkumisest (toimiku lk 42) nähtub, et hageja pidi teostama ettevalmistustööd, milliste hulgas olid asfaldi lõhkumise, pinnase eemaldamine, killustikupadja paigaldamine ning liivapadja tegemine. Samuti pidi hageja teostama kivide paigaldustööd, milliste hulgas tuli hagejal paigaldada UNI-kivid, äärekivid ja rennid. Lepingust ega sellele lisatud hinnapakkumisest ei nähtu, et hageja lepinguliseks üleandeks oleksid olnud valgustitega seotud tööd.
41.Hageja leidis, et kuna pooled lepingus kvaliteedinõudeid kokku ei leppinud, pidid tööd vastama tavapärasele kvaliteedile. Tavapärane kvaliteet tähendab hageja sõnul seda, et plats on sirge, ei ole astmelisusi ja on õiged kalded. Kostja väitis, et töö pidi vastama samuti tavapärastele kvaliteedinõuetele, kuid viitas samas, et oleks tulnud lähtuda RYLL-st. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada ja välja tuua, millistele konkreetsetele kvaliteedinõuetele kostja hinnangul tööd vastama pidid (Harju Maakohtu 01.12.2010.a eelistungi protokoll, lk 143 ja lk 143 pöördel), kuid kostja ei esitanud kohtule mistahes täiendavaid selgitusi ega tõendeid. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda VÕS § 641 lg punktist 2, mille kohaselt pidi töö vastama selleks otstarbeks, milleks tellija seda vajas. Seega pidi plats olema kohtu hinnangul kasutatav sellel otstarbel, milleks tavaliselt tänavakividega kaetud platsi kasutatakse ehk olema sobilik liikumiseks sõidukitele ja jalakäijatele ning vastupidav ilmastikutingimustes.
42.Poolte vahel alla kirjutatud üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 211107 (toimiku lk 58) nähtub, et kostja on vastu võtnud töödena ettevalmistustööd, UNI-kivide paigalduse, äärekivide paigalduse ja rennide paigalduse. Aktile märgitud pretensioonidest puudutavad nr 1 ja nr 7 rennide paigaldamist ja nr 5 lõigatud kive. Pretensioon nr 2 puudutab valgustite paigaldamist, milline ei olnud hageja lepinguline töö. Ülejäänud puudused puudutavad erinevaid koristus- ja puhastustöid. Pretensiooni punktis 8 on märgitud, et „kivide astmelisus häirib silma“, kuid välja ei ole toodud, kus ja millises ulatuses astmelisus esineb. Kostja 30.11.2007.a e-kirjas on täiendavalt kostja soovinud vuukide täitmist liivaga, seguga määritud kivide puhastamist ning hoovipoolse ukse ees äärekividena paigutatud kivide väljavõtmist. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja esitatud pretensioonid olid kohati ebamäärased ning selgusetuks jääb, miks ei märkinud kostja kõiki oma pretensioone üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid pidas vajalikuks saata samal päeval ka e-kirja. Kohus nõustub hageja seisukohtadega selles osas, et valdavalt puudutasid pretensioonid siiski erinevaid koristus- ja puhastustöid. Kostja ei toonud ei üleandmise-vastuvõtmise aktis ega oma 30.11.2007.a e-kirjas välja, et puudused oleksid olnud sedavõrd märkimisväärsed, et nende kõrvaldamiseks oleks tulnud kõik tööd ümber teha. Vastupidi, kostja on oma 30.11.2007.a kirjas välja toonud, et jätab puuduste kõrvaldamise
tagatiseks endale 10 000 krooni, millise summa ta tasub pärast puuduste kõrvaldamist. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, mille järgi hindas kostja ise 2007.a novembris viidatud puudusi ebaolulisteks. Ebaoluliste puuduste tõttu võttis kostja tööd hagejalt vastu ning puuduste ebaolulisuse tõttu puudus kostjal ka õigus jätta tööd tervikuna vastu võtmata.
43.Kostja andis oma 30.11.2007.a e-kirjas (toimiku lk 74) hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 31.05.2008.a, mille osas poolte vahel vaidlus puudub. Kohus ei pea vajalikuks arvestada kostja viidatud puuduste puhul varasemat kostja e-kirja 19.11.2007.a, kuna viidatud ekiri on hagejale saadetud enne tööde üleandmist. Kostja hilisemas e-kirjas ega üleandmisevastuvõtmise aktis enamikku 19.11.2007. a e-kirjas välja toodud puudusi (toimiku lk 59) enam kajastatud ei ole. Seega võttis kostja kohtu hinnangul üle antud tööd vastu ning teavitas hagejat oma pretensioonidest, kuid enamik pretensioone puudutasid koristustöid ning kostja ei hinnanud ise puudusi märkimisväärselt suurteks ega mahukateks. Kostja ei ole keeldunud puuduste tõttu tööde vastuvõtmisest ega nõudnud hagejalt tööde vastuvõtmisel kõigi tööde ümbertegemist.
44.Kohus ei nõustu käesolevas vaidluse kostja väidetega, mille kohaselt tõendab töödel täieliku kvaliteedi puudumist kostja esitatud ekspertarvamus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et antud dokument on koostatud ilma hageja osaluseta ning hageja sai viidatud eksperthinnangust teadlikuks alles kohtumenetluse käigus. Kostja väidab, et eksperthinnangus (toimiku lk 93-96) välja toodud puudus nr 1 ühtib üleandmise-vastuvõtmise akti pretensiooni punktiga 1; puudus nr 2 ühtib üleandmise-vastuvõtmise akti punktiga 5 ning puudus nr 3 ühtib akti punktiga 8. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 1 on märgitud: „rennid ei või olla kõrgemal kui kivi, peab olema natukene alla poole (kuna kivi aja jooksul vajub alla)“. Eksperthinnangu punktis 1 on aga märgitud: „vihmavee äravoolurennid on paigaldatud valesti ja ebakvaliteetselt, mille tulemusena jookseb vihmavesi rennist maha otse maja seina äärde ning seetõttu imbub ka keldrisse.“ Üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 5 on märgitud: „lõigatud kivid osaliselt vahetada“. Eksperthinnangu punktis 2 on märgitud: „Lõigatud kivi välja vahetada, kuna kivi kuju ja mõõdud ei sobi paigaldatud kohtadesse. Eriti halvasti on paigaldatud valgustite ümbruse lõigatud tänavakivid.“. Üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 8 on märgitud: „kivide astmelisus häirib silma“. Eksperthinnangu punktis 3 on toodud: „Paigaldatud tänavakivide kalded on valed. Kalded on hoonete suunas, kuhu koguneb vihmavesi, mitte aga drenaažkaevu suunas. Sellega on põhjustatud juba suuri kahjustusi hoone fassaadikrohvile. Kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega ja arhitektuurimälestisega, peaks viivitamatult töö kvaliteedinormidega vastavusse viima ja vihmavee hoonest eemale suunama, et vähendada kahjusid majale.“ Ühtlasi on ekspertiisiakti punktis 2.2. peetud tänavakivi paigaldusnormide jämedaks rikkumiseks kivi paigaldamist kasvumulla peale. Lõppkokkuvõttes on hinnangu koostaja leidnud, et töö ei vasta normidele ning ainus võimalus see normidega vastavusse viia on töö üles võtta ja täies mahus uuesti paigaldada.
45.Kohus leiab, et kostja esitatud ekspertiisaktist ei selgu ühelgi moel, millistele normidele vastavust on ekspert hinnanud ja millest lähtuvalt on näiteks äravoolurennid paigaldatud „valesti“ ning tänavakivide kalded on „valed“. Kohus tegi kostjale ettepaneku selgitada ja tõendada, millistele kvaliteedinõuetele vastavust on ekspert hinnanud (Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungi protokoll, toimiku lk 143), kuid kostja ei ole esitanud antud asjaolu kohta ei selgitusi ega tõendeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2008.a määrusega nr 28 (millele on viidatud eksperthinnangu punktis 2.1.1.) kinnitatud „Ehitise ekspertiisi korra“ § 2 näeb ette, et ekspertiisi tegemisel tuleb lähtuda muuhulgas ehitusprojektist, ehitamise tehnilistest dokumentidest ning ehitise kohta käivatest standarditest. Kuivõrd käesolevas asjas ei leppinud pooled omavahelises lepingus kokku, millistele standarditele pidid tööd vastama, on selgusetu, millistele nõuetele vastavust on asjatundja hinnanud ning kuidas ta on oma järeldusteni jõudnud. Asjatundja arvamusele on lisatud „tänavakivide paigaldusjuhend“ (toimiku lk 105), kuid ei asjatundja arvamusest ega antud juhendist endast ei nähtu, millise dokumendiga täpselt tegemist on (kes on juhendi koostanud jne) ning kuidas see kohaldus poolte vahel sõlmitud
töövõtulepingu suhtes, kus mistahes viited vastavale juhendile puudusid. Kohus nõustub ka hageja väitega, mille kohaselt ei ühti asjatundja arvamuses toodu järeldus selle kohta, et tänavakivi on paigaldatud otse kasvumulla peale, arvamusele lisatud fotodega. Arvamusele lisatud fotodest (toimiku lk 98, 99) nähtub, et tänavakive ei paigaldatud otse kasvumulla peale. Seega ei ole asjatundja arvamuses toodud järelduste õigsus sisuliselt kontrollitav.
46.Kohus leiab, et isegi juhul, kui asjatundja arvamuses toodud järeldused oleksid kontrollitavad ning vastavuses poolte vahel sõlmitud lepinguga, ei ole kostjal õigus viidatud puudustele tugineda, kuivõrd ta esitas puudusi kajastava asjatundja arvamuse hagejale alles kohtumenetluse käigus. Kohus on käesolevas asjas kindlaks teinud, et kostja esitatud asjatundja arvamuses viidatud puudused ei ühti varasemalt kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud puudustega ega kostja 30.11.2007.a e-kirjas viidatud puudustega, vaid tegemist on oluliselt tõsisemate ja ulatuslikumate etteheidetega hageja poolt teostatud töödele, millistest varem hagejat teavitatud ei olnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja esitatud asjatundja arvamuses toodud puudustest kostja hagejat ei teavitanud ega nõudnud ka enne kohtuvaidluse algust nende puuduste kõrvaldamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei teatanud tööde vastuvõtmisel hagejale nendest puudustest, mis on toodud asjatundja arvamuses (toimiku lk 93-105). Isegi juhul, kui asjatundja arvamuses toodud puudusi saaks lugeda kaudselt sarnasteks nende puudustega, millised olid märgitud kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis või kostja 30.11.2007.a e-kirjas, ei olnud viimastes kahes dokumendis puudusi kirjeldatud sellisel viisil, nagu nad on kirjeldatud asjatundja arvamuses. Seega ei kirjeldanud kostja tööde vastuvõtmisel hagejale töödes esinenud puudusi sellise viisil ega sellise täpsusega nagu nad on toodud asjatundja arvamuses. Kohus tegi kostjale Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungil ettepaneku tõendada, millal ja kuidas teavitati hagejat töös esinenud puudustest (toimiku lk 143, pöördel), kuid kostja ei esitanud kohtule mistahes täiendavaid tõendeid ega selgitusi. Kohus leiab, et antud juhul kohaldub VÕS § 644 lg 3, mis näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis vaidlusaluse töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohus leiab, et asjatundja arvamuses toodud puudustest ei teavitanud kostja hagejat õigeaegselt ning kostja ei kirjeldanud ka oma varasemates pretensioonides puudusi sellisel viisil, nagu nad on kirjas asjatundja arvamuses, mistõttu ei ole kostjal käesoleva vaidluse lahendamisel õigust tugineda nendele väidetavatele puudustele, mis on arvamuses märgitud.
47.Kostja on käesolevas asjas märkinud, et hageja ei kõrvaldanud töödes esinenud puudusi. Hageja on väitnud, et ta kõrvaldas kostja poolt 2007.a viidatud puudused. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise tõendamiseks fotod ning leidis, et puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd moodustasid tööde kogumahust vaid 5%, kuna sellega ei kaasnenud täiendavat materjalikulu ega kulusid eritehnika jaoks. Hageja enda arvestuse kohaselt oleks puuduste kõrvaldamiseks kokku kulunud maksimaalselt 6 654 krooni ja 60 senti, millisele summale lisandub käibemaks. Kostja vaidles hageja esitatud fotodele vastu ning leidis, et need puuduste kõrvaldamist ei tõenda.
48.VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja viitas tööde vastuvõtmisel 30.11.2007.a puudustele ning nõudis nende kõrvaldamist hiljemalt 31.05.2008.a, tegi kohus Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungil hagejale ettepaneku tõendada, et
ta on kõrvaldanud kostja pretensioonides viidatud puudused ning et puuduste kõrvaldamise maksumus ei ületanud 5% tööde mahust (toimiku lk 142, pöördel). Kohus tegi samal istungil ka kostjale ettepaneku tõendada, milline oleks olnud 30.11.2007.a üleandmise-vastuvõtmise aktis viidatud puuduste kõrvaldamise maksumus (toimiku lk 143). Hageja esitas kohtule täiendavate tõenditena fotod. Kostja kohtule mistahes täiendavaid tõendeid ei esitanud.
49.Kohus leiab, et hageja esitatud fotod (toimiku lk 150-152) ei tõenda üheselt kostja poolt 30.11.2007.a viidatud puuduste kõrvaldamist hageja poolt. Kuigi esitatud fotod on tõenäoliselt tehtud lepingualusest objektist (fotodel kujutatud plats ja hooned on samad, mis kostja asjatundja arvamusele lisatud fotodel, toimiku lk 97-104), ei saa ainuüksi fotodelt järeldada, kas kõik kostja pretensioonides toodud puudused olid kogu platsi ulatuses kõrvaldatud, kes need puudused kõrvaldas ning milline oli puuduste kõrvaldamise maksumus. Samas ei ole võimalike puuduste kõrvaldamise maksumust tõendanud ka kostja ning kostja ei ole esitanud hageja vastu tasaarvestuslikku nõuet seoses puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamisega.
50.Kostja on käesolevas vaidluses leidnud, et tal puudub tervikuna kohustus tasuda hagejale töövõtulepingus viidatud tasu. Riigikohus on leidnud, et kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab tasunõudega. Lisaks võib ta keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 alusel, hinna alandamise võrra (RK TKo 28.20.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 32). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, milline oleks kostja poolt hageja vastu esitatav võimalik rahaline kahju hüvitamise või puuduste kõrvaldamise tasunõude suurus, mida kostja saaks tasaarvestada hageja tasunõudega, kuna kostja ei ole tõendanud võimalikku puuduste kõrvaldamiseks kuluvat summat ning kostja ei ole ka esitanud hageja vastu vastavat tasaarvestuse avaldust ei enne kohtumenetluse algust ega kohtumenetluse käigus.
51.VÕS § 111 lg 1 alusel võib vastastikuste kohustuste puhul üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine pool on oma lepingulise kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul tõendatud (muuhulgas üle-andmise vastuvõtmise aktiga, toimiku lk 58 ja kostja e-kirjaga 30.11.2007, toimiku lk 74), et hageja täitis oma lepingulised kohustused suuremas ulatuses ning kostja poolt 30.11.2007.a aktis ning sama kuupäeva kandvas e-kirjas toodud puudused olid lepingu mahuga võrreldes ebaolulised. Seega ei saanud kostja keelduda tervikuna oma lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel.
52.Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil (toimiku lk 157, pöördel) leidis kostja esindaja, et kostjal on muuhulgas õigus keelduda hagejale tasu maksmisest seetõttu, et kostja on esitanud hagejale hinna alandamise avalduse. Kostja esindaja sõnade kohaselt on hinda alandatud kogu selle summa ulatuses, mida hageja nõuab.
53.VÕS § 112 lg 1 näeb ette, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmisega väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Suhet kohase ja mittekohase väärtuse vahel peab tõendama hinda alandada sooviv pool ning kui kohus leiab, et poolel oli õigus hinda alandada, tuleb tõendada kohase ja mittekohase täitmise väärtused (RK TKo 27.04.2010.a nr 3-2-1-29-10, p 12). Hinna alandamise avalduse võib teha kohtumenetluse käigus. Hinda ei ole VÕS 112 lg 2 järgi alandatud enne, kui vastaspool saab teada hinna alandamisest (RK TKo 10.06.2009.a nr 3-2-1-55-09, p 12). Seega võib hinna alandamise
avalduse teha ka kohtumenetluse käigus, kuid sellest avaldusest peab nähtuma, millise summa võrra on hinda alandatud. Hinna alandamise avalduses märgitud alandatava hinna summat peab tõendama isik, kes hinna alandamise avalduse esitas.
54.Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas hinna alandamise avaldust esitanud. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud avaldust, millest nähtuks selgelt kostja tahe alandada hinda ning millest nähtuks see summa, mille võrra kostja sooviks hinda alandada. Kostja esindaja poolt istungil esitatud väidete kohaselt on hinna alandamise avalduseks kostja poolt Julianus Inkasso Agentuur AS-le 16.05.2008.a saadetud kiri „nõude vaidlustamine“ (toimiku lk 62-64). Kohus ei nõustu kostja käsitlusega selle kohta, et antud tõendit võiks lugeda kostja hinna alandamise avalduseks. Kostja 16.05.2008.a kirjast ei nähtu hinna alandamise tahet. Esitatud kirjast nähtub, et kostja on soovinud tasaarvestada hageja tasunõuet kostja viivise nõudega summas 152 047,80 krooni, millele on kostja lisanud kahju nõudena õiguste kaitse kulud summas 22 430 krooni. Esitatud kirjast ei nähtu, et kostja oleks soovinud alandada töövõtulepingu kohast hinda puuduste parandamiseks kuluva summa võrra. Seega ei ole kostja käesolevas menetluses hinna alandamise avaldust esitanud.
55.Kostja on esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestusavalduse tulenevalt kostja lepeptrahvi nõudest hageja vastu. Kostja leidis, et lepingu kohaselt oli hageja kohustatud tööd kostjale üle andma hiljemalt 07.10.2007.a, kuid hageja esitas tööd vastuvõtmiseks 21.11.2007.a ehk 44 päeva pärast lepingus toodud tähtaega. Kostja tõi välja, et lepingu punkti 7 järgi oli kostjal tellijana õigus nõuda hagejalt tööde mittetähtaegse teostamise korral leppetrahvi 0,5% tööde maksumusest iga tööde valmimisega viivitatud päeva eest. Tööde kogumaksumus oli 146 984,34 krooni, millest tulenevalt kohustus hageja tasuma kostjale leppetrahvi viivitamise eest 734,92 krooni päevas. Kostja leidis, et isegi juhul, kui tööd saaks vastuvõetuks lugeda alates 21.11.2007.a, tuleks hagejal kostjale leppetrahvina tasuda 32 336,48 krooni. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, oli kostjal jätkuvalt õigus arvestada leppetrahvi. Kostja leppetrahvi nõue ületas hageja väidetava tasunõude hiljemalt 01.05.2008.a, millise kuupäeva seisuga oli kostja leppetrahvi nõude suuruseks 150 658,94 krooni. Kostja on kohtueelselt hagejale teatanud, et kuna kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue, puudub hagejal õiguslik alus kostja vastu rahalise nõude esitamiseks.
56.Kostja eitas asjaolu, et pooled oleksid pikendanud lepingus fikseeritud tööde valmimise tähtaega. Hagejal puudusid kostja hinnangul takistused töödega alustamiseks. Kostja pidas ka põhjendamatuks hageja arusaama, mille kohaselt oleks kostja pidanud leppetrahvi nõude esitama juba 05.12.2007.a. Kostja esitas leppetrahvi nõude koheselt, kui selgus, et hageja on asunud oma nõudeid sisse nõudma. Kostja esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul.
57.Hageja vaidles kostja leppetrahvi nõudele vastu ja tõi välja, et kostjalt tulenevalt alustas hageja töödega alles 23.10.2007.a, millest tulenevalt pikendasid pooled tööde tähtaega kuni 15.11.2007.a. Eeltoodud asjaolusid kajastab hageja sõnul poolte vahel allkirjastatud tööfrondi üleandmise akti 23.10.2007.a ja kostja enda e-kiri 19.11.207.a, milles kostja viitab tööde üleandmisega viivitamisele 4 päeva võrra. Hageja leidis, et kostja ei teavitanud teda oma leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, mistõttu on kostja selle nõude VÕS § 644 lg 1 ja § 159 lg 2 järgi minetanud. Tööd esitati aktiga kostjale vastuvõtmiseks 21.11.2007.a, kuid esimene leppetrahvi nõue esitati alles 16.05.2008.a ehk 175 kalendripäeva möödumisel pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist. Hageja leidis, et kostja oleks pidanud leppetrahvi nõude esitama hiljemalt 05.12.2007.a, millal saabus tema jaoks hageja esitatud arve tasumise tähtaeg. Harju Maakohtu 01.12.2010.a istungil väitis hageja, et tegelikult viivitati tööde üleandmisega üksnes kuus päeva.
58.Kohus nõustub hageja seisukohtadega selles osas, et lepingus kokku lepitud tööde hilisem üleandmine hageja poolt oli poolte vahel kokku lepitud. Poolte vahel alla kirjutatud tööfrondi
üleandmise aktist 23.10.2007.a (toimiku lk 76) nähtub, et ehitusplats anti kostja poolt hagejale üle alles 23.10.2007.a. Akti kohaselt oli nimetatud kuupäevaks plats ette valmistatud tänavakivide, äärekivide ja rennide paigaldamiseks. Kostja 19.11.2007.a e-kirjast hagejale (toimiku lk 59) aga nähtub, et nimetatud kuupäevaks oli hageja kostja hinnangul hilinenud tööde üleandmisega alles 4 päeva. Seega olid pooled tulenevalt tööfrondi üleandmise aktist pikendanud tööde valmimise tähtaega ning kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud vastupidist.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale oma 30.11.2007.a e-kirjaga (toimiku lk 74) aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.05.2008.a. Mõlemad pooled on antud asjaolu kinnitanud. Vaatamata sellele, et kostja poolt hagejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg möödus alles 31.05.2008.a, on kostja juba 16.05.2008.a (toimiku lk 62-64) saadetud kirjas nõudnud hagejalt leppetrahvi tasumist ajavahemiku eest alates 07.10.2007.a kuni 16.05.2008.a. Kohus leiab, et 16.05.2008.a leppetrahvi nõude esitamiseks hageja vastu ning sellest tulenevalt tasaarvestuse avalduse esitamiseks puudus kostjal õiguslik alus. VÕS § 159 lg 2 näeb ette, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on käesolevas asjas leidnud, et kostja ei esitanud tema vastu leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul ning oleks pidanud leppetrahvi nõude esitama ajal, mil saabus kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg. Kostja on omakorda leidnud, et esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul ehk siis, kui oli näha, et hageja oma kohustusi ei täida.
60.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas mõistliku aja jooksul esitanud leppetrahvi nõuet, kuna kostja esitas selle nõude enne, kui saabus hagejale antud täiendav tähtaeg. Mõistlikku tähtaega nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. Kui pooled on pikendanud kohustuse täitmise tähtaega, tuleb kohtu hinnangul mõistlikku aega hakata lugema alates uue tähtaja möödumisest. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi aja eest, mille võrra lepingu täitmine oli pikendatud (RK TKo 20.03.2008.a nr 3-2-1-15-08, p 11; RK TKo 15.10.2008.a nr 3-2-1-69-08, p 22). Seega ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ajavahemiku 07.10.2007.a kuni 16.05.2008.a eest isegi siis, kui tööde üleandmise tähtajaks oleks olnud endiselt 07.10.2008.a. Kuivõrd kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, ei ole kostjal õigust keelduda hageja tasunõude täitmisest.
61.Täiendavalt on kostja käesolevas asjas leidnud, et hagejal puudus õigus esitada kostja vastu hagiavaldust, kuna hageja oli oma nõude kostja vastu loovutanud nii AS-le Julianus Inkasso Agentuur kui ka Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Hageja omakorda väitis, et AS Julianus Inkasso Agentuur ja Incure Inkasso Agentuur OÜ on nõuded hagejale tagasi loovutanud. Kohus nõustub hageja seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditest (toimiku lk 77 ja 78) nähtub, et nõue kostja vastu loovutati hagejale tagasi enne seda, kui hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus. Seega oli hagejal olemas nõue kostja vastu ning tal oli õigus esitada kohtusse kostja vastu hagiavaldus.
62.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja hagiavaldus kostja vastu kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjal puuduvad alused keelduda täielikult hageja kui töövõtja tasunõude tasumisest. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus keelduda töövõtja tasunõude täitmisest ka osaliselt. Hageja põhinõude arvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestusele (toimiku lk 153). Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 170 984 (ükssada seitsekümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni 34 senti ehk 10 927 (kümme tuhat üheksasada kakskümmend seitse) eurot ja 89 senti, millest 85 984,34 krooni ehk 5495,40 eurot on põhivõlgnevus ja 85 000 krooni ehk 5432,49 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised.
63.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb
ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.