Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 34-37), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 04.jaanuaril 2011 (tl 47). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 05.09.2003 kliendileping, mille p. 2 kohaselt oli kostjal võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks vastavate tehniliste tingimuste olemasolul. Kliendilepingu p. 3 kohaselt kohustavad pooled järgima lepingulistes suhetes mh Elioni Üldtingimusi. Kostjaga vormistati 05.09.2003 tooteleping digitaaltelefonijaama telefoni kasutamiseks ning 20.12.2004 tooteleping toote Kodulahendus tarbimiseks. 06.07.2007 sõlmis kostja järelmaksuga müügilepingu, mille alusel ostis hagejalt sülearvuti maksumusega 13 990 krooni ja sülearvuti koti maksumusega 590 krooni. Hageja ütles

2 (4)

kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles 30.06.2008. Kostja võlgnevus hagejale on 5 336, 55 krooni, mis sisaldab 1) võlgnevust tasumata teenuste eest, sh järelmaksu osamakseid, intresse summas 4133.05 krooni; 2) viivist summas 663.55 krooni järelmaksu lepingu kohaselt, viivist summas 66.95 krooni teenuste osas. Järelmaksu müügilepingu p. 3 kohaselt oli makse mittetähtaegse tasumise korral viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Elioni Üldtingimuste p. 6.11 kohaselt on viivis 0,15% päevas tasumata summalt; 3) lepinguline tasu, milleks on võla sissenõudmiskulu 463 krooni vastavalt hinnakirja p. 2.8.2. Neil asjaoludel esitas Elion Ettevõtted AS hagi A. A. vastu välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS §-dele 3; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel 5 336, 55 krooni, millest põhivõlgnevus (teenuste eest ning järelmaksu võlg ja lepingulise tasu 473 krooni) on summas 4 606.05 krooni ja viivis 730.50 krooni. VÕS § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandavata asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1 113 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustus rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 336.55 krooni, so 341.07 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ( tl 5, 6,). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv 1000 krooni, so 63.91 eurot.

3 (4)

Hageja on taotlenud välja mõista ka kostjalt kulud 250 krooni, so riigilõiv mida hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Nõude aluseks on poolte vahel kehtiva kliendilepingu p.3 ning Elioni Üldtingimuste p. 6.10, mille kohaselt on klient hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Tartu Maakohtu 22.01.2010 määrusega on jäetud rahuldatama TsMS § 483 lg 2 p 3; lg 5 alusel Elion Ettevõtted AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus A. A. 5 336, 55 krooni nõudes. Hageja on esitanud samas nõudes kohtusse hagi 15.09.2010. Seega on hagi esitatud kohtusse hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kiirmenetluse lõppu, mistõttu jätab kohus rahuldamata arvestades TsMS § 144 p 7 sätestatud hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, so 15.98 eurot. Kohus märgib hagejale, et hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250 krooni väljamõistmiseks kostjalt ei kuulu rahuldamisele ka arvestades kliendilepingu p. 3 ja Elioni Üldtingimuste p 6.10, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud. Elion Ettevõtted AS lõppkasutajate hinnakirja (tl 31) kohaselt on võla kohtumenetluse sissenõudmiskulu 473 krooni/kord. Kohus on käesolevas hagis rahuldanud hageja nõude võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks summas 473 krooni, so summas, mis vastavalt hinnakirjale kuulub kostjal hüvitamisele võla kohtumenetluse sissenõudmiskuluna. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt 250 krooni täiendava kohtumenetluse sissenõudmiskuluna. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt Ain Arusoolt välja mõista Elion Ettevõtted AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 63. 91 eurot.

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.