Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-39254
Otsuse kuupäev ja
15.02 .2011. a, kantselei kaudu
teatavaks tegemise kord
Terviktekst 15.03.2011.a
Harju Maakohtu
Epp Haabsaar
Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi
AS Swedbank hagi AKvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 11 968 600.krooni ehk 764 932.96 eurot. Hageja: AS Swedbank Registrikood: 10060701 Liivalaia 8, Tallinn 15039 Hageja esindaja: Jurist Liina L XXX Kostja: AK Isikukood: XXX XXX Kostja esindaja: Vandeadvokaat Viktor Särgava Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rävala pst 4, Tallinn 10143 Tel: 6 622 640, faks: 6 622 641 E-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Mõista AK hageja kasuks 11 968 600.- krooni ehk 764 932.96 eurot (seitsesada kuuskümmend üheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 96 eurosenti). Menetluskulud jätta kostja kanda. Anda pooltele tähtaeg kuni 22.02.2011. a teatamaks, kas nad soovivad apellatsioonkaebuse esitamisest loobuda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.
Poolte seisukohad: Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Swedbank AS ja põhivõlgnik AS IC laenulimiidilepingu, mida põhivõlgnik vastavalt lepingule ei täitnud, sattudes võlgnevusse. Kostja ning hageja vahel on sõlmitud käendusleping, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga põhivõlgniku kohustused summas kuni 11 968 600.00 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja mõista kostja AK hageja kasuks välja 11 968 600.krooni ehk 764 932.96 eurot (seitsesada kuuskümmend üheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 96 eurosenti). Kostja selgituste kohaselt on põhivõlgnik AS IC pankrotis. Kuivõrd kuni käesoleva hetkeni ei ole pankrotimenetluses veel nõuete kaitsmise koosolekut toimunud, on hageja nõue põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Põhinõude tunnustamine pankrotimenetluses ja käenduse maksmapanek on aga üksteisega lahutamatult seotud ja sõltuvad üksteisest. Juhul, kui nõude tunnustamine põhivõlgniku pankrotimenetluses käenduse maksmapanekut ei takistaks, võib tekkida olukord, kus käendaja täidab kohustuse, kuid hiljem jääb võlausaldaja nõue põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Arvestades, et põhinõue ja käendus on aksessoorsed ehk omavahel tihedasti seotud, on sellise olukorra tekkida laskmine lubamatu. Samuti ei saaks sellisel juhul käendaja enam põhivõlgniku vastu teise järgu nõudena regressnõuet esitada, kuivõrd nõude esitamise tähtajad oleks möödunud. Sellest tulenevalt ei olegi võimalik põhivõlgniku pankroti korral käendusest tulenevat nõuet maksma panna enne, kui võlausaldaja nõue on põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Kohtuotsuse täitmiseks palus kostja jõukohast tähtaega. Hageja arvates ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Kohtuistungil selgus, et nõuete kaitsmise koosolek on toimunud.
Kohtuotsuse põhjendused :
TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ei ole pooled loobunud. Seega annab kohus otsuse tervikteksti. Nähtuvalt AS IC (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekust (toim lk 148) on nõuete kaitsmine toimunud. Kostja vastuväide on muutunud seega alusetuks. Lisanduvalt kohus märgib, et kostjal (käendajal) olnuks võimalik esitada nõue pankrotimenetluses ka tingimusliku nõudena. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Lähtuvalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest vastutama. Oma olemuselt on käendusleping võlaõiguslik leping, millega üks isik (käendaja) võtab endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees teatud kolmanda isiku (põhivõlgniku) poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest võlausaldajale. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Oma sisult on krediidileping selline laenuleping, mis on suunatud tasu (e intressi) eest laenamisele. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimine. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ning kohaselt tõendatud. Dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks ning märgib, et vaidlus oli õiguslik. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab AK hageja kasuks 11 968 600.- krooni ehk 764 932.96 eurot (seitsesada kuuskümmend üheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 96 eurosenti). Jõukohast tähtaega lubas kostja
täpsustada, kuid ei ole seda teinud. Seega asub kohus seisukohale, et jõukohase tähtaja andmise olulisus on ära langenud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.