Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-51017 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 142 lg 1). Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast TsMS § 448 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, hageja nõue Swedbank AS (edaspidi Hageja) ja OÜ C. Cafe & Coffee Baltic (edaspidi Kostja 1) sõlmisid 13.09.2007.a. laenulepingu nr. 07-163836-JI (edaspidi Laenuleping), mille punkti 2.1. alusel Hageja võimaldas Kostjale 1 laenulimiidi summas 9 586,74 eurot (lisa 1). Laenulepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus Kostja 1 tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et Hageja saaks debiteerida Laenulepingust tulenevaid makseid. Laenulepingu punkti 7.1. järgi kohustus Kostja 1 tasuma Hagejale igakuiselt intressi Laenulepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt Laenulepingu punktile 2.7 on intressimäär euro 6 kuu Euribor + 5,000 % aastas. Vastavalt Laenulepingu punktile 7.4. kohustus Kostja 1 omama tähtaegselt oma kontol intressi tasumiseks piisavat summat. Vastavalt Laenulepingu punktidele 2.15 ja 10 kohustus Kostja 1 tasuma kohustuse täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt viivist 0,15 % päevas. Seoses asjaoluga, et Kostja 1 ei täitnud Laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed, lõpetas Hageja Laenulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt 23.10.2009.a (Lisa 2). Laenulepingust tulenev Kostja 1 võlgnevus Hageja ees on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 119 540,53 krooni (Lisa 3): Põhiosa: 4 733,14 eurot (74 184,87 Eesti krooni); Viivis põhiosalt: 2 743,19 eurot (42 995,39 Eesti krooni); Intress: 150,59 eurot (2 360,27 Eesti krooni); Kokku: 119 540,53 krooni

2-10-51017 Võlgnevuste arvestamisel Eesti kroonideks on aluseks võetud kurss 1 EUR = 15,6735. 26.10.2009.a saatis Hageja saatis Kostjale 1 teatise (Lisa 4), milles Hageja teavitas Kostjat 1 Laenulepingust tulenevast võlgnevusest ning palus Kostjal 1 tasuda võlgnevus hiljemalt 10.11.2009.a. Hageja hoiatas Kostjat 1, et võlgnevuse tasumata jätmise korral pöördub Hageja kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Käendusleping Hageja ja P-E K (edaspidi Kostja 2) sõlmisid 13.09.2007.a. käenduslepingu nr. 07-163836KÄ (lisa 5), mille punkti 1 alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse vastutada Laenulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate Kostja 1 kohustuste kohase täitmise eest Hageja ees solidaarselt Kostjaga 1 kuni summas 158 000,00 krooni. 26.10.2009.a saatis Hageja Kostjale

teatise (lisa 6), milles Hageja teavitas Kostjat

Laenulepingust tulenevast võlgnevusest ning palus Kostjal 2 tasuda võlgnevus hiljemalt 10.11.2009.a. Hageja hoiatas Kostjat 2, et võlgnevuse tasumata jätmise korral pöördub Hageja kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus Kuna Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi hoolimata hageja meeldetuletustest, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostja 1 ja Kostja 2 vastu. 08.09.2010 tegi kohus määruse, millega jättis Hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud Kostjatele kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 16.09.2010. Maksekäsu kiirmenetluses kandis Hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 2 225,55 Eesti krooni (Lisa 7). II. Õiguslik põhistus TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisopatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude

2-10-51017 hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. TsMS § 367 kohasel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd 08.09.2010 tegi kohus määruse maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise kohta TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning mille hageja sai kätte 16.09.2010, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda TsMS § 144 p 7 alusel kohtuväliseks kuluks. III. Kohtumenetluslikud sätted. Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Eeltoodust lähtudes palub hageja: 1) mõista OÜ C. Cafe & Coffee Baltic ja P-E K ilt solidaarselt Swedbank AS kasuks välja 119 540,53 Eesti krooni; 2) mõista OÜ C. Cafe & Coffee Baltic ja P-E K ilt solidaarselt Swedbank AS kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (74 184,87 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni Lepingu punktis 2.15 sätestatud määras, 0,150 % päevas; 3) kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõivud) jätta solidaarselt OÜ C. Cafe & Coffee Baltic ja P-E K i kanda; 4) lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hagimaterjalid kostjatele kättetoimetatud 23.12.2010.a. ning kostjad ei ole hagile vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja põhjendava osa TsMS § 444 lg 4 alusel.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.