Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-6057 Tsiviilasi Krausberg Eesti OÜ hagi Riina Štaubi ja Jaan Jalukse vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1577,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krausberg Eesti OÜ, reg.nr 11279028, asukoht Tallinn, Pärnu mnt 14, hageja esindaja Maie Klemmer; kostja Riina Štaub, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-x, kostja Jaan Jalukse, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-x Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Riina Štaubilt 788,70 eurot Krausberg Eesti OÜ kasuks. Välja mõista Jaan Jalukselt 788,70 eurot Krausberg Eesti OÜ kasuks. Menetluskulud jätta Riina Štaubi ja Jaan Jalukse kanda. Välja mõista Riina Štaubilt 159,77 eurot riigilõivu Krausberg Eesti OÜ kasuks. Välja mõista Jaan Jalukselt 159,77 eurot riigilõivu Krausberg Eesti OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Kostjad omavad korteriomandi xxxxxx xxxxx xx-x. 16.01.2009 korteriomanike üldkoosoleku otsusega määrati hageja maja valitsejaks. 01.02.2009 sõlmiti korteriomanike ühisuse ja hageja vahel haldusleping, mille p 4 järgi on hageja kohustuseks hallata kinnistut vastavalt lepingule, korraldada finants- ja üüriarvestust kokkulepitud ulatuses ja korras sh: haldus-, hooldus-, tarbimis-, ja ekspluatatsioonikulude arvestus, kogumine ja tarbimismaksete tasumise korraldamine, saadud arvete ja kulutuste alusel kulude jaotamine tarbijate lõikes vastavalt lepingule ja üldkoosoleku otsusele. Tulenevalt halduslepingu p 4.5 on hageja sõlminud hoone haldamiseks vajalikud tarbimisteenuste ostulepingud ja kohustub teenuste osutajatele tasuma korteriomanikelt arvete alusel saadud vahenditest. Hageja on esitanud korteriomanikele igakuuliselt arved, millest nähtub elamu mõtteliste osade hoolduseks, remondiks ja majandamiseks, sh kommunaalteenuste, kütte, kanalisatsiooni ja vee, prügiveo, hooldustasu ja laenu tagasimakse arvestus kuude lõikes. Kostjatel on tekkinud hageja ees maksevõlgnevused. 2010.a jooksul pole tehtud ühtegi tasumist ja seisuga 25.01.2011 on võla suurus 1577,40 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Klemmer palub Korteriomandiseaduse § 21 lg 1 p 4 alusel kostjatelt välja mõista koguvõlgnevus 1577,40 eurot, riigilõiv. Kostja vastuväited Kostja J. Jalukse võtab hagi õigeks. Kostja R.Štaub kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist.