Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

12.3.1.1 ning 12.3.3 lähtub pank intressi ja muude tasude arvestamisel 360 päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja tasu määrast. Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust, mistõttu pank ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.04.2009.a. Laenusaajat teavitati eelnevalt laenulepingu ülesütlemisest. Pank saatis 05.03.2009.a laenusaajale tähitud kirjaga laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles esitati laenusaajale nõue tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 01.04.2009.a ning teavitati, et juhul, kui võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasuta, lõpetab pank erakorraliselt laenulepingu alates 02.04.2009.a ning asub võlgnevust sisse nõudma seaduses sätestatud viisil. Laenusaaja võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud käesoleva ajani. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.05.2009.a otsusega kuulutati välja laenusaaja pankrot. Pankrotiteade ilmus 06.05.2009.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. 07.04.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja JR vahel käendusleping . Käenduslepingu punktide 4 ja 5 kohaselt tagab käendaja solidaarselt panga nõudeid laenusaaja vastu, mis tulenevad laenusaaja S OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud laenulepingust . Käenduslepingu punkti 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 1 000 000,00 EEK. Käenduslepingu punkti 4.6 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust tulenevate põhi- kui ka kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti laenulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuste ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustus. 05.03.2009.a. saatis pank käendajale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles märgiti, et juhul, kui käendaja ja/või laenusaaja ei tasu võlgnevust hiljemalt 01.04.2009.a, lõpetab pank laenulepingu erakorraliselt alates 02.04.2009.a. Käendaja ega laenusaaja ei ole võlgnevust tasunud. 04.08.2010.a. esitas pank käendajale nõude käenduslepingu täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud teates esitati käendajale ettepanek käenduslepingu täitmiseks ja paluti tasuda laenusaaja laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 23.08.2010.a käendaja vastutuse maksimumsumma 1 000 000 krooni ulatuses. Kostja oli laenusaaja juhatuse liige kuni pankroti väljakuulutamiseni 05.05.2009.a. S OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 7 848 377.61 EEK, millest laenu põhiosa võlgnevus on 7 398 320.38 krooni, intressivõlgnevus on 308 190.44 krooni, viivisvõlgnevus 134 004.79 krooni ja teenustasude võlgnevus 7 862.00 krooni. Laenusaaja ega käendaja laenulepingust tulenevat tagasimakse kohustust täitnud ei ole. Käenduslepingus on kokku lepitud põhivõlgniku ja käendaja solidaarne vastutus, seega on pank õigustatud nõudma laenulepingujärgse võlgnevuse tasumist laenu käendajalt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on tehing TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, kuna hageja rikkus krediteerimise põhiprintsiipe ja head pangandustava, sest allkirjastas puudustega laenulepingu, pank ei selgitanud tagasimaksete ja intressimaksete tähtpäevaks tasumise tähendust, laenusaaja ei esitanud pangale taotlust, millest nähtuvalt oleks ta suutnud laenu tähtpäevaks tagastada. Käendusleping on käendaja kahjuks tasakaalust väljas, käendussumma on üks miljon krooni. Pank saades 2011 a. aprillis teda laenusaaja finantsprobleemidest oleks võinud laenu restruktureerida, nõustuda mingit liiki järeleandmisega laenu summas, intressimaksetes või tagasimakse graafikus. Laenusaaja oli taotlenud pangalt maksepuhkust, kuid pank otsustas laenulepingu erakorraliselt üles öelda. Pank ei kasutanud võimalust alustada hüpoteegi realiseerimist. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi

vastutavad põhivõlgnik ja käendajad võlausaldaja ees solidaarselt. Hageja nõue tuleneb 07.04.2006.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingu punktide 4 ja 5 kohaselt tagab käendaja solidaarselt panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad laenusaaja S OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud laenulepingust . Käenduslepingu punkti 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 1 000 000 EEK/63 911.65 eurot. Kohtule esitatud kirjalike tõendiga, laenulepinguga 2006008203, käenduslepinguga 2006008208, laenumaksete aruannetega, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega, väljavõttega Ametlikest Teadaannetest, teatega käendajale laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, käendajale esitatud nõudega võlgnevuse tasumiseks, viiviste arvestamise aruandega, on hagiavalduse asjaolud tõendatud. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole enam õigustatud esitama vastuväiteid S OÜ (pankrotis) laenulepingule . Asjas esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.05.2009.a otsusega kuulutati välja põhivõlgniku S OÜ pankrot. 29.09.2009.a toimus S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, mille kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2009.a. S OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati täies ulatuses hageja nõue summas 7 848 377.61 EEK/ 501 602.75 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena. Nõudele ei esitanud vastuväiteid põhivõlgnik, S OÜ (pankrotis), ega ka kostja käendajana. PankrS § 105 kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlusta välja arvatud juhul kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust (PankrS § 106 lg 2). Nimetatud aluseid, mis tooks kaasa võimaluse pankrotimenetluses juba kaitstud ja tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada ei esine, seega ei ole kostjal võimalik esitada vastuväiteid laenulepingule ja sellest tulenevate nõuetele. Käendajal oli võimalus esitada vastuväiteid laenulepingust tuleneva nõude kohta hiljemalt põhivõlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Seda käendaja ei ole teinud. Käenduskohustus on muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja vastu tekkinud käenduslepingust tulenev nõudeõigus. PankrS § 42 kohaselt loatakse pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Vastavalt käenduslepingu punktile 4.7. on hagejal õigus esitada käenduslepingu alusel käendaja vastu nõue, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Põhivõlgnik ei ole kohustusi kohaselt täitnud. Vastavalt VÕS § 146 lg 1 on võlausaldaja kohustatud teavitama käendajat viimase nõudel põhivõlgniku kohustuse täitmisest. Nimetatud teavitamiskohustust on hageja täitnud. Käendajale saadetud teatistes on toodud välja S OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus, määratud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja muud informatsioon üldiste laenulepingu andmete kohta. Kostja ei ole hagejale esitanud mingeid täiendavaid endapoolseid kirjalikke taotlusi saamaks täiendavat teavet S OÜ laenulepingu kohta või selle täitmise kohta. Vastavalt käenduslepingu punkti 4.7 teisele lausele, kui käenduslepinguga tagatav laenuleping on lisaks käendusele tagatud ka pandiga ja panditud vara väärtus on väiksem laenulepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada hagi kohtusse ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. Pandiese, hüpoteegiga koormatud kinnisasi asukohaga Põhjaranna tee 17, Maardu Harjumaa (reg osa nr 4950802), on pankrotimenetluse käigus müümata. Kinnistu müügiks 19.11.2010.a toimunud enampakkumine, alghinnaga 1 100 000 krooni, nurjus. Seega ei ole hageja nõudeid põhivõlgniku pankrotimenetluses pankrotivara (pandieseme) müügi arvelt rahuldatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduskohustuse täitmist käenduslepingu alusel. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus on seisukohal, et käenduslepingu tühisuse aluseid vastavalt TsÜS §-ile 86 ei esine. Käenduslepingu eesmärgiks on tagada põhivõlgniku kohustuste täitmist võlausaldaja ees. Käendusleping ei ole vastastikune leping, mille alusel pooltele tekiks mõlemapoolne soorituskohustus. Põhivõlgniku majanduslik olukord või krediidivõimelisus laenu väljastamisel ega ka maksevõime muutumine laenulepingu kehtivuse kestel ei mõjuta käenduslepingu kehtivust. Käenduslepingu sõlmimisega võtab käendaja kohustuse täita võlausaldaja ees põhilepingust tulenev kohustus käendatava summa ulatuses. Nimetatud kohustuse võtmises endas sisaldub risk arvestada asjaoluga, et põhivõlgniku maksevõime võib ajas muutuda. Käenduslepingu sõlmimisel tegutses kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud käendusleping tarbijakäendusleping VÕS § 143 tähenduses. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 1 000 000 EEK/63 911.65 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.