2-10-34969/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

AS DnB NORD Liising (edaspidi Hageja) ja OÜ TE(edaspidi Kostja) vahel sõlmiti liisinguleping , mille esemeks oli SADULVEOK Volvo FH 12. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus Hageja omandama Kostja soovil eelnimetatud vara ning andma vara liisingulepingu kehtivuse perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja jättis eelnimetatud maksed tasumata, mistõttu Hageja saatis Kostjale 09.03.2010.a liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles Hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga oli Kostja liisingumaksete võlgnevus Hageja ees kokku 52 536,08 Eesti krooni, sellest tähtajaks tasumata osamaksed summas 45 312,86 Eesti krooni; tähtajaks tasumata intressimaksed summas 2 730,33 Eesti krooni; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 4 492,89 Eesti krooni. Kostja andis Hagejale üle vara valduse, pärast seda asus Hageja vara realiseerima. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma 254 999,99 Eesti krooni ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust 301 464,76 Eesti krooni on Kostjal kohustus Hagejale tasuda 46 464,77 Eesti krooni. Hageja kandis vara müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 7 650,00 Eesti krooni. Ülaltoodust tulenevalt on Kostjate põhivõlgnevus Hageja ees kokku 106 650,85 Eesti krooni. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasuma hakanud. Hageja palub Kostjalt lisaks eeltoodud põhivõlgnevusele mõista välja viivis, arvutatuna 99 427,63 Eesti krooni suuruselt võlasummalt alates 19.05.2010.a määras 0,25%. Hageja esitas 31.01.2011 hagiavalduse täpsustuse eurodes. Hagi summas 6816,23 eurot koosneb: tähtajaks tasumata liisingumaksetest summas 3357,67 eurot (tähtajaks tasumata osamaksed summas 2896,02 eurot, tähtajaks tasumata intress summas 174,50 eurot ning tähtajaks osamaksetelt arvestatud viivis summas 287,15 eurot); vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused summas 2969,64 eurot; vara müügiprotsessis tehtud kulud summas 488,92 eurot. Hagiavalduse täpsustamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4082,82 eurot arvestatud ilma intressita põhisummalt 6354,58 eurot alates 19.05.2010-31.01.2011.a). Hageja palub Kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 6816,23 eurot, hagiavalduse täpsustamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 4082,82 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,25% arvestatuna intressi ja viiviseta nõude summalt 6354,58 alates 01.02.2011.a kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palub Hageja jätta Kostja kanda. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud põhjusel, et hageja ei võimaldanud tal sõidukit müüa tema pakutud hinnaga 292 666 Eesti krooni. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise, lepingu lõpetamise ega võlgnevuse suuruse üle. Kostja vaidlustas sõiduki müügihinna väites, et ta oleks suutnud realiseerida sõiduki parema hinnaga. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale liisingulepinguga seonduvaid makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja täitis maksegraafikut kuni 2009 aasta detsembrini.

VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tasumata liisinguarvetega on tõendatud, et kostja jättis tähtajaks tasumata liisingumaksed 3357,67 eurot, sellest tähtajaks tasumata osamaksed on 2896,02 eurot, tähtajaks tasumata intress 174,50 eurot ning tähtajaks osamaksetelt arvestatud viivis on 287,15 eurot. Üldtingimuste punkti 10.1.3. ja 10.2. järgi oli Hagejal õigus liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna Kostja oli jätnud tasumata maksegraafiku järgse liisingumakse ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt kohustus Kostja andma liisingulepingu ülesütlemise korral Hagejale viivitamatult üle Vara valduse. Vaidlust ei ole, et kostja andis hagejale vara valduse üle. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu ülesütlemisel kuulus vara üldtingimuste punkti 10.5 järgi võõrandamisele. Üldtingimuste punkt 10.7. sätestab, et kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. Üldtingimuste punkti 10.9. järgi peab Kostja hüvitama Hagejale ka liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. Vara müügiprotsessiga seonduvate tõenditega ja vara müügiarvega on tõendatud, et vara omandamiseks tehti kulutusi summas 2969,64 eurot, vara realiseeriti hinnaga 16 297,47 eurot ning müügiprotsessis tehti kulutusi summas 488,92 eurot. Kohus on seisukohal, et vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste mõttes. Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Kostja ei ole tõendanud hagile esitatud vastuväidet, et ta oleks võõrandanud vara hinnaga 18704,77 eurot. Kohus asub seisukohale, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda üksnes vara pakkumise hinnast, vaid vara müügiprotsessi käigus kujunenud hinnast. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses müüja ja ostja vahelistel läbirääkimistel kujunenud müügihind ning, et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 6816,23 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui Kostja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et hagiavalduse täpsustamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 4082,82 eurot. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista võlg 6816,23 eurot, viivis 4082,82 eurot ja viivis 0,25% päevas alates 01.02.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.