Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 107,29 eurot (48 618,54 krooni), viivise 99,70 eurot (1 560,40 krooni) ja viivise 0,15% päevas põhinõudelt (2 214,01 eurot (34 641,76)) alates 29.05.2010 kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus toimetas kostjatele menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317 lg 1 p 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 24.01.2011. Kostjad kohustusid kohtule vastama 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjaid teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama § lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,34 eurot, kohtutäituri tasu 26,84 eurot, riigilõiv 6,39 eurot dokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.