Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

AVALDAJATE NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajad L. P. ja V. M. xx.xx.xxxx surnud A. P. vara seadusjärgsed pärijad võrdsetes mõttelistes osades. Avaldajad taotlevad välja kuulutada A. P. pärandvara pankrot, kuna pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse on põhjustanud pärandaja laenukohustused. Täitmata rahalisi kohustusi on seisuga 14.09.2010 summas 17 944, 88 krooni. Pärandajal oli ainult auto AUDI 80, mille väärtus hinnanguliselt 8 000 krooni ei kata võlgnevusi. Andmed pärandaja võlgade kohta on saadud pärandvara inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirjast ning notari poolt antud andmetest. Neil asjaoludel taotlevad avaldajad välja kuulutada A. P. pärandvara pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on vastavalt notari poolt väljastatud pärimistunnistusele A. P. vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades tema tütred L. P. ja V. M. . Pärandi inventuur on tehtud ja seega on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. A. P. pärandvara suurus ei ületa 575,05 EUR (~ 9 000 krooni), ajutisele haldurile ei ole teada kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada tehinguid, mida kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara suurendada. A. P. võlakohustused võivad ulatuda 3 633,84 EUR (56 857,24 kroonini). Kuna A. P. on surnud, ei ole isikult endalt mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta enam võimalik võtta. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka täpselt formuleerida maksejõuetuse tekkimise põhjust. A. P. on võtnud endale laenukohustusi, samuti käenduskohustusi. Võetud rahalised kohustused ei ole ülemäära suured, mida regulaarset sissetulekut saav inimene tavaolukorras mõistliku perioodi jooksul täita ei suudaks. A. P. maksejõuetuse on tinginud asjade loomulik kulg - isik on surnud, seega on lakanud ka ajatatud võlakohustuste täitmist võimaldanud senised regulaarsed laekumised (palgatulu, pension), isiku pärandvaras puudub materiaalne vara, mille arvelt kõiki olemasolevaid kohustusi täita. Samas on ajutine haldur seisukohal, et juhul kui A. P. isegi tahtlikult põhjustas enda maksejõuetuse, ei oleks sellel enam tähendust, sest seoses isiku surmaga ei too see asjaolu endaga kaasa enam mingeid õiguslikke tagajärgi. Võttes arvesse võlgniku olemasoleva pärandvara väärtust, on selge, et see ei kata isegi ajutise pankrotimenetluse kulusid. Samuti ei ole käesoleval hetkel andmeid

2 (5)

pärandvara suurendamise võimaluste kohta vara tagasivõitmise või sissenõudmise teel. Juhul kui kohus kuulutaks välja võlgniku pärandvara pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad kohe paratamatult rahalised väljaminekud. Ei ole kuidagi garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara ka tegelikult niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on pärandvara pankroti väljakuulutamisel mõtet üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks ning antud asjas ei saa viidata sellistele kindlatele vara suurendamise allikatele, siis esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. PärS § 142 lg 6 kohaselt, kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 141 lg 1 p 1,2 nimetatud nõuete rahuldamiseks, on inventuuri tegija või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärimistunnistuse koopiaga (tl 6) on tõendatud, et L. P. ja V. M. on xx.xx.xxxx.a. surnud A. P. vara pärijad. Kohtuistungil jäävad avaldajad esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovivad A. P. pärandvara pankroti väljakuulutamist (tl 64). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 4.jaanuari 2011.a. määrusega A. P. pankrotihalduri (tl 15).

pärandvara suhtes ajutise

Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 23-61) ning A. P. pärandvara inventuuri aktist (tl 8-9) nähtub, et A. P. teadaolevad kohustused on vähemalt 3 633,84 EUR ja võlgnikul on vara mitte enam kui 575,05 EUR. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige asjaolu, et isiku surmaga on lakanud ajatatud võlakohustuste täitmist võimaldanud senised regulaarsed laekumised (palgatulu, pension); isiku pärandvaras puudub materiaalne vara, mille arvelt kõiki olemasolevaid kohustusi täita. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldajatel puuduvad vahendid pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 64).

3 (5)

PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 280 eurot ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 65, 67). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks; võlgnik on surnud; võimalike vara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; pankrotiavalduse esitajad ega võlausaldajad ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada A. P. pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna A. P. on surnud, ei ole isikult endalt mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta enam võimalik võtta. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt A. P. pärandvaras puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Samas avaldajatelt nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust PankrS kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku pärijate pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohaselt sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse,

4 (5)

mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 425,29 eurot ja kulutusteks 167,15 eurot (tl 6263). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 425,29 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 167,15 eurot (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni, s.o. 383, 47 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 167,15 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 216,32 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Kohus arvestab asjaoluga, et võlgniku pärandvarasse kuulub ajutise halduri aruande kohaselt sõiduauto Audi 80 (tl 28). Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 208, 97 eurot tuleb välja mõista A. P. pärandvara arvelt Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.