Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kahju 222 872,50 krooni hüvitamise nõudes, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PH, OÜ SME ja IE25.11.2005 broneerimislepingu nr 055, mille lepingu esemeks oli kinnistu aadressil XXXjagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on korter 2 koos mõttelise osaga kinnistust ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast. Vastavalt lepingu p.5.1 võttis OÜ SMEendale kohustuse püstitada ehitis aadressil XXXning sama lepingu p 5.9 järgi vastutab ehitaja tööde vastavuse eest kehtivatele normidele ja lepinguobjekti õigeaegse valmimise eest ning kõigi tema poolt teostatud tööde, sh alltöövõtjate ja lepingupartnerite tööde, kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise eest. Vastavalt lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kõigi ehitustööde range vastavuse Eesti Vabariigi tunnustatud kvaliteedinormidele ning heale ehitustavale. Korteriomandi müügileping sõlmiti 04.07.2006. Peale korteriomandi üleminekut ostjale PHile avastas hageja Ehitusekspertiisibüroo OÜ abiga ehitusvead. Hageja pöördus kostja poole, et viimane parandaks leitud vead. Kostja nõustus osaliselt puuduste parandamisega, kuid ei ole seda teinud. Hageja tellis DEOÜ-lt hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks, mille järgi kulub selleks 222 872,50 krooni. Hageja on oma 13.12.2010 menetlusdokumendis esitanud nõude 59 199 krooni hüvitamiseks. Hageja on teinud kulutusi ekspertiisi teostamiseks tsiviilasjas, gaasikatlamaja remondiks summas 24 000 krooni ja ekspertiisikulud enne hagi esitamist 05.01.2007.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Lepingu p 3.10 järgi on pooled andnud vaidluse lahendamiseks ad hoc vahekohtu pädevusse, leppinud kokku vahekohtu valimise korras ja menetluskorras. Kostja ei ole keeldunud puuduste kõrvaldamisest vaid hageja ei ole võimaldanud kostjal puudusi kõrvaldada. See asjaolu kohta soovis kostja kuulata üle tunnistaja, kuid loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest menetluse käigus 31.03.2010 kohtuistungil. Kostja informeeris hagejat, milliste puuduste kõrvaldamisega ta nõustub ja millistega mitte. Hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist üksnes siis, kui ta on andnud kostjale mõistliku võimaluse töö parandada. Hageja saaks nõuda kulutuste hüvitamist pärast nende tegemist. Kostja ei nõustu hinnapakkumise suurusega, see sisaldab töid, mida hageja ekspertiisis puudusena ei nimeta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt võtab kohus seisukoha kohtualluvuse suhtes. Tegemist ei ole vahekohtu kokkuleppega, sest selles ei ole nimetatud sõnaselgelt, et asi lahendatakse vahekohtus. Kohtu arvates ei võta lepingu p 3.10 sõnastust pooltelt võimalust pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustuseks on kõrvaldada ehitusvead. See kohustus tuleneb kostjale VÕS § 641 lg 1 ja § 642 lg 1 järgi. Pooled vaidlevad vigade ulatuse ja nende kõrvaldamise maksumuse üle. Kohus leiab, et kostjal on kohustus vead kõrvaldada ja kui kostja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitist ja puudused ise kõrvaldada. Asjas ei ole

kohtu arvates oluline, kas kulutused on juba kantud või mitte. Oluline on puuduste olemasolu. VÕS § 646 lg 6 ei piira hagejat selliselt, et ta saab esitada vaid juba tehtud kulutuste nõude. Kohus leiab, et puuduste olemasolust teada saamisest kuni hagi esitamiseni oli kostjal piisavalt aega, et puudused omal initsiatiivil kõrvaldada. Töövõtulepingu puhul peab puuduste kõrvaldamise algatus tulema töövõtjalt mitte tellijalt. Ka hagi esitamisest möödunud kolm aastat on olnud piisav aega, et kostja oleks saanud oma kohustuse hageja ees täita. Kohtu poolt asjas määratud ekspertiis tuvastas ehitusvigade ulatuse ja nende kõrvaldamise maksumuse. Kohus peab kohtu poolt määratud ekspertiisi kõige usaldusväärsemaks tõendiks. Kohtule on teada eksperdi isik ja kvalifikatsioon ning ta on kinnitanud oma sõltumatust pooltest. Küsimused on eksperdile esitatud kohtu poolt ja kohtule on teada, millistele andmetele ekspert oma arvamuse rajas. Hageja esitatud hinnapakkumine ja asjatundja arvamus ehitusvigade kohta ei ole kohtu jaoks niivõrd usaldusväärne. Tegemist on ajaliselt varasemate tõenditega, ehitustööde maksumus on ajas muutuv. Kohtule ei ole teada millistele andmetele on arvamuse koostaja oma arvamuse koostamisel tuginenud. Kohtu nimetatud ekspert on ehitusvigadena nimetanud järgmisi asjaolusid: elamu välisvärv on laiguline ja vajab ülevärvimist; rõdu kandev post on paigaldatud kiivas teiste konstruktsioonide suhtes; terrassi põrandalauad peaukse ees ja rõdul on rikutud; välisuksel on all servas tihend puudu; katlamaja ukse piit ja ukse ääred on rikutud; üksikud kipsplaadist ehitatud vaheseinad on kõverad; esimese korruse avapealse kipsplaadist vooderdus on kiivas ja ava küljed ei ole sirged; viimistlustöödel seinte ja lae ühenduskohtade servad on kõverad; seina ja laeliistu vahed on lahti ja laeliistude nurgad on silikoonitamata; teise korruse koridoris on seineks kõveralt ja voltidega kleebitud, esimesel korrusel on seinakapi nurk täis ehitatud, projekt seda ette ei näe; tualeti uks on kiivas ette pandud, piida ja ukselehe vahel on lai pragu; plaatseina ja uksepiida vahe on silikoonimata; sauna uksepiida alumises otsas on väljalõiked ja praod; ukse piirliistu serv on plaatseina suhtes kiivas; mõnel aknaraamil on vigastused; trepi kohal on lae nurgaliistu kinnitus vahedega, kiivas ja halvasti viimistletud; trepi ja seina liitekohad on ebaühtlaselt silikoonitud, kohati lahti; teise korruse magamistoa ukse all on nurgaliist puudu; esimese korruse WC põranda plaadil on defekt; kamina moodulkorsten pole paigaldatud projektikohaselt nurka; põrandaküttele ei ole paigaldatud projektikohaseid andureid, puudub projektikohane automaatne reguleerimine esimese korruse neljal kontuuril. Eksperdi arvamuse

kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumuseks 178 600 krooni. Hageja 13.12.2010 menetlusdokumendis esitatud 59 199 krooni hüvitamise nõude osas leiab kohus, et tsiviilasjas ekspertiisi teostamiseks tehtud kulutused on menetluskulud. Samuti on menetluskuluna so tõendi hankimise kuluna käsitletav 05.01.2007 tasutud ekspertiisikulu 5310 krooni. Gaasikatlamaja remondikulu ei ole käsitletav ehitusveana, sest ekspert ei ole seda sellisena märkinud. Ka ei ole hageja seda oma esialgses hagis välja toonud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele eksperdi määratud summa ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS õ 101 lg 1 p 3 alusel välja mõista 11414,62 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et kostja kanda jääb 80 % hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja 80 % hageja poolt kohtumenetluses tasutud ekspertiisitasust, sest hagi rahuldati 80 % ulatuses. Muud menetluskulud sh tõendite saamise kulud ja õigusabikulud jätta poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus esitada maakohtule 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.