2-09-51519/27 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 16.12.2008.a. sai hageja puksiiriteenuseid osutava äriühinguna telefoni teel numbrilt xxxxxxxx väljakutse Märjamaa piirkonnast. Helistajaks oli AS-le Jart Konsult kuuluva veoauto IVECO kasutaja M P, kelle juhitud veoauto vajas puksiiriteenust Pärnusse. OÜ Soleil Invest puksiiriauto teostas vastavalt väljakutsele 16.12.2008.a. ajavahemikul 11.30- 14.00 reisi Pärnu- Märjamaa- Pärnu ning transportis AS-le Jart Konsult kuuluva veoauto Iveco Pärnusse. Puksiiriteenuse osutamise osas koostati 16.12.2008.a. ühekordne tellimusleping nr.612. OÜ Soleil Invest väljastas 16.12.2008.a. ASle Jart Konsult arve 612 summas 4554 krooni maksetähtajaga 26.12.2008.a. Teenuse saaja AS Jart Konsult ei ole hagejale esitanud vastuväiteid ega pretensioone. Arve on hagejale tasumata. Hageja on koostanud ja edastanud kostjale ka viivisarved nr.64/12.02.2009.a. summas 1093.15 krooni, arve 338/30.06.2009.a. summas 3142.81 krooni ja arve 551/ 08.10.2009.a. summas 2277.40 krooni. Hageja vähendab viivisenõude põhinõude summani v.o. 4554 kroonini. Korduvad meeldetuletused kostjale ei ole andnud mingeid tulemusi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4554 krooni, viivis 4554 krooni ja edasine viivis 0,5% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 28.jaanuaril 2010.a. helistas kostjale hr Viilver Munga Õigusbüroost ja tutvustas ennast OÜ Soleil Invest advokaadina ning teatas, et nad esitavad kostja vastu kohtule hagi. Kostja palus nõuet täpsustada. 29.jaanuaril 2010.a. saatis OÜ Soleil Invest kostjale arved. Hageja esindaja ei pidanud vajalikuks kostjaga pikemalt asja arutada. Mingeid täiendavaid dokumente ega selgitusi hageja kostjale esitanud ei ole. Kostja ei ole nimetatud teenust tellinud, ega pole ka selleks kedagi volitanud. Samuti ei kuulu väljakutse teinud telefoninumber kostjale. Kostja ei ole näinud varem hagi lisana nr 1 toodud ühekordset tellimuslepingut nr.612. Vastavalt TsÜS §-le 34 loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole hagi lisana esitatud lepingut varem näinud, ega ka heaks kiitnud. Seega on eeltoodud leping õigustühine. Kuna poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole, saaks viiviste arvestamisel lähtuda heal juhul vaid VÕS §-is 94 sätestatud intressimäärast, kuid ka sellisel juhul peab hageja nõue olema põhjendatud. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et hageja on kostjale viivisarved saatnud ja neid saab pidada kirjalikuks meeldetuletuseks kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole arveid aktsepteerimata tagastanud ega vaidlustanud. Hageja töötajad on korduvalt helistanud kostja raamatupidaja telefoninumbril ja kostja Pärnu kontori numbril ja telefonivestluse käigus anti kostja poolt korduvalt lubadusi meeldetuletuse kohustuse täitmiseks edastamiseks asjaomastele isikutele v. konkreetseid lubadusi kohustuse täitmiseks. Ei ole vaidlust selles, et kostja veoauto IVECO vajas 16.12.2008.a. pukseerimist Märjamaalt Pärnusse. Hageja eeldas, et telefoni teel väljakuste teinud isik, kelle valduses oli kostja märkimisväärse väärtusega vara ning kes oli kostja töötaja oli õigustatud kostja nimel tehingut tegema. Asjaolu, et väljakutse teinud telefoninumber ei kuulu kostjale ei oma 2 (5)

vaidluses tähtsust. Ühekordne leping puksiiriteenuse osutamiseks on seaduslik ja hagi kuulub rahuldamisele. Hageja kirjalikus täienduses 01.02.2011.a. selgitas, et sai 16.12.2008.a. väljakutse AS-le Jart Konsult kuuluva veoauto IVECO kasutaja M P poolt , siis hageja teavitas isikut puksiiriteenuse hinnast, mis koosneb ühekordsest väljakutsetasust ja jooksva kilomeetri hinnast telefoni teel. Saades helistajalt aktsepti tingimuste vastuvõtmise osas alustas hagejale kuuluv puksiiriveduk sõitu sündmuskohale Märjamaa piirkonda. Aktsepti mittesaamisel hageja teenust ei oleks osutanud. Puksiiriteenuse jooksva kilomeetri hind kujuneb hageja puksiirveduki läbitud kilomeetritest arvates asukohast x 4, Pärnu linnas sündmuskohani ja tagasi hageja äriühingu asukohta. Hageja puksiiriteenuse hind on kujunenud vabaturul ja fikseeritud hageja juhtorgani poolt kehtestatud hinnakirjas. Hageja leiab, et kostja on tellimuslepingul aktsepteerinud viivisemäära 0,5% ja seega on pooled viivisemääras kokku leppinud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 291.05 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 291.05 eurot ja edasise viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikus seisukohas 25.02.2011.a.hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.M P töötas tõepoolest 16.12.2008.a. kostja autojuhina, kuid tal puudus õigus lepingute sõlmimiseks. Kostja ei ole ka teda volitanud analoogilisi tehinguid sõlmima. Hageja oleks pidanud eelnevalt täpsustama , kas isikul , kellega ta tehingu tegi, olid selleks olemas volitused v. mitte. Ei saa pidada mõistlikuks, et ükskõik milline isik saab kolmandale isikule võtta kohustusi. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing on tühine. Kostja ei ole hagi lisana esitatud lepingut varem näinud ega tehingut heaks kiitnud. Samuti ei ole tõendatud, et puksiiriteenuse on üldse tellinud M P kuna tellimuse esitaja isik jäi tuvastamata, lepingul ei ole kirjas mitte ühtegi isikut tõendava dokumendi numbrit. Teenuse hind on ebamõistlikult suur. Arvel toodud hind ei ole eelnevalt ega ka pärast kooskõlastatud, kuna selle osa lepingust on täitnud hageja töötaja hiljem ning isik, kes lepingu allkirjastas ei ole seda näinud. Põhjendamatult suur on kilomeetri eest küsitav tasu ning arvel märgitud kilomeetrid. Pärnust Märjamaale on 65 km ning edasi- tagasi seega 130 km, mitte 160 km. Mõistlikuks kilomeetri hinnaks peab kostja 10 krooni/km. VÕS § 637 lg.2 kohaselt töövõtja ei või nõuda tasu eelarve koostamise eest. Analoogselt eeltoodule ei saa eeldada , et töövõtja võib nõuda tasu töö tellimise eest Sellest tulenevalt on põhjendamata väljakutse tasu 500 krooni. Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud , siis viivisenõue on alusetu. Kostjale laekusid esmakordselt arved alles 29.01.2010.a. Hageja ei ole saatnud kostjale meeldetuletusi ega arveid ega pidanud telefonivestlusi. Kuna poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole , saaks viivise arvestamisel lähtuda heal juhul vaid VÕS § 94 sätestatud intressimäärast, kuid ka sellisel juhul peab hageja nõue olema põhjendatud. Viivise määr 0,5% on ebamõistlikult suur. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse vastavalt TsMS § 404 lg.1 ja andis pooltele tähtaja kõikide tõendite , taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Pooled esitasid kirjalikult omapoolsed seisukohad kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hagejalt OÜ Soleil Invest telliti 16.12.2008.a.telefoni teel puksiiriteenust Märjamaalt Pärnusse. Puksiiriteenust vajas kostjale AS Jart Konsult kuuluv veoauto IVECO, ja teenuse tellis kostja autojuht M P. Kostja on õigeks võtnud, et M P töötas sel ajal tõepoolset AS-is Jart Konsult autojuhina. M P`ga allkirjastati ka leping , milles on märgitud, et 16.12.2008.a., juhtumi asukoht on Märjamaal 74 km kaugusel Pärnust ja sõiduk IVECO vajab puksiiriteenust Pärnusse, teenuse eest tasub AS Jart Konsult ning arve mitteõigeaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest, teenuse osutamise aeg 11.30-14.00 (tl. 23 ). Kostjale esitati teenuse eest arve summas 291,10 eurot (s.o. 4554,80 krooni ) (tl.24). VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule v. seadusele. Antud juhul on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 järgi. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja ) valmistama või muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagejalt telliti puksiiriteenust , hageja teenuse osutas ja nõuab teenuse eest kostjalt kokkulepitud tasu. Kostja väitel tellis teenuse isik, kes ei saanud kostja nimel tehingut sõlmida, kuna tal puudus selleks vastav volitus. TsÜS § 117 lg.1 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Lg.2 järgi esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) v. see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kostja on juriidiline isik, keda võib seadusjärgselt esindada juhatuse liige. TsÜS § 116 lg.1 kohaselt esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- v. kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja v. muu isik, kelle eest majandus- v. kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- v. kutsetegevusega, siis eeldatakse , et tehing on tehtud majandus- v. kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Antud juhul kostja autojuht jäädes tema kasutusse antud autoga tööpäeval (teisipäev) s.o. 16.12.2008.a. kella 11.30 ajal teele Märjamaale tellis autole puksiiriteenuse Pärnusse. Kostja autojuht avaldas oma nime ja avaldas ka seda, et teenuse tellija ja maksja on AS Jart Konsult ning vaidlusalune sõiduk kuulub samuti AS-le Jart Konsult. Kohus leiab, et tegemist on AS Jart Konsult huvides tehtud tehinguga, sest vastasel juhul oleks kostjale kuuluv sõiduk jäänud teele. On põhjendatud, et autojuht, kui autol tekib teel rike ei jäta autot maanteele , vaid korraldab auto toimetamise kas tagasi omanikule v. remonditöökotta, et vältida kolmandate isikute poolt kahju tekitamist järelvalveta jäänud sõidukile. Samuti tegutseb ka auto mõistlik omanik. Vastavalt TsÜS § 116 lg.1 tuleb eeldada , et tehing tehtud AS Jart Konsult nimel ja kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega hagi puksiiriteenuse eest tasu nõudmises on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tasunõue hageja poolt on arvestatud järgnevalt s.o. väljakutsetasu 500 krooni + (läbisõit 160 km x 21 krooni/ km = )3360 krooni =3860 krooni + 18% =4554.80 krooni. Hageja leiab, et tasunõue on ebamõislikult suur. Pooled on tasu suuruses kokku leppinud, tasu suuruse kohta on märge lepingul (tl.23). Lepingul on samuti kirjas, et juhtumi asukoht on 74 km kaugusel Pärnust, millega on nõustunud ka kostja esindaja M P. Kui linna piirist on 74 km siis lisaks sellele tuleb arvestada ka sõitu Pärnu linnas s.o. hageja asukohast sündmuskohale ja tagasi Pärnu ja hageja asukohta. Kui puksiiriteenuse tellinud kostja esindaja poleks tasu suurusega nõus olnud, oleks ta saanud teenusest loobuda ja kasutada mõne teise firma teenuseid. Seega pole põhjendatud kostja väited tasu suuruse kohta.