Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 11. märtsil 2011 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-6517
Tsiviilasi
AS hagi JIOÜ vastu kohustuse suuruse tuvastamiseks
60 377.29 eurot (944 699.32 Eesti krooni) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (isikukood: XXX, elukoht: XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gennadi Kull (epost: [email protected]) Kostja: JIOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Silver E (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2011 Tallinnas ja koht Resolutsioon
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt allkirjastas hageja 28.11.2005 dokumendi nimetusega „käendus“, mille kohaselt ta käendab isiklikult osaühing SK kohustuste täitmise eest MSEOsaühingu (kehtiv ärinimi S OÜ, edaspidi S OÜ) ees, summa suuruses ei ole kokku lepitud. Hageja ei valda piisavalt eesti keelt saamaks aru, mille ta allkirjastas. Osaühing SK ja S OÜ vahel on sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt ei tohi krediidimäär olla suurem kui 100 000 Eesti krooni. Võlgnevuse suuruseks on 944 699.32 Eesti krooni. S OÜ ei ole osaühingule SK teatanud krediidimäära tõstmisest. Hageja leiab, et tema käendus piirdub 100 000 Eesti krooniga. Hageja selgitab, et OÜ S väljastas kaupa isikutele, kellele ei tohtinuks seda väljastada. Hageja palub tuvastada, et tema kohustuse suurus ei ole mitte 944 699.32 Eesti krooni, vaid piirdub osaühing SK ja S OÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingus nr 3450 (ekslikult märgitud mh nr 34350) kokkulepitud 100 000 Eesti krooniga, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et võlausaldajal oli õigus muuta esialgset krediidimäära, kuna hageja tagas käendusega kohustuste täitmise. Kostja selgitab, et esimesed üheksa kuud toimus koostöö osaühing SKja S OÜ vahel probleemideta, mistõttu OÜ S juhataja ainuisikuliselt otsustas krediidilimiidi sisuliselt vabaks lasta ja seda just hageja antud käenduse tõttu. Kõik kauba saanud isikud on käinud kaupluses koos osaühing SKjuhatuse liikmega, seega nad võtsid kauba vastu õiguspäraselt. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - Osaühing SKja S OÜ vahel on sõlmitud 03.02.2005 ostu-müügileping nr 3450 (I kd tl 2425, 11-12, 21), - 28.11.2005 allkirjastas hageja dokumendi nimetusega „käendus“, mille kohaselt ta käendab isiklikult osaühing SKkohustuste täitmise eest S OÜ ees, summa suuruses ei ole kokku lepitud (I kd tl 23), - S OÜ on nõude loovutanud kostjale (I kd tl 13-20, 22). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab kostja ees 100 000 Eesti krooni ulatuses või kogu võlgnevuse, s.o 944 699.32 Eesti krooni, ulatuses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Osaühing SKja S OÜ vahel on sõlmitud 03.02.2005 ostu-müügilepingu nr 3450 kohaselt oli krediidimääraks 100 000 Eesti krooni ja maksetähtajaks 30 päeva (I kd tl 25). Poolte vahel puudub vaidlus, et kaupa on väljastatud ja arveid on esitatud suuremas määras. Hageja on vaidlustanud kostja väite, et krediidimäära on lepingupoolte kokkuleppel suurendatud. Ostu-müügilepingu üldtingimiste p 5.7 kohaselt ei tohtinud tasumisele kuuluvate arvete kogusumma ületada kokkulepitud krediidimäära ning S OÜ-l oli õigus ühepoolselt osaühingu SK müügikäibe suuruse ja arvelduste õigeaegsuse, samuti osaühingu SK poolt esitatud lepinguliste
kohustuste täitmise tagatise järgi muuta krediidimäära, teatades sellest ostjale. Hageja oli osaühing SK osanik ning juhatuse liige (12.01.1998-19.12.2006), s.o nii ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kui ka võlgnevuse tekkimise ajal (I kd tl 5-10). Üldtingimuste p 5.7 alusel oli S OÜ-l õigus krediidimäära tõsta hageja käenduse andmise järgselt. Kohus leiab, et S OÜ-l puudus täiendav vajadus hagejat krediidimäära suurendamisest teavitada, kuna hageja ise, olles osaühingu SK juhatuse liige, allkirjastas dokumendi, millega ta käendab ka tulevikus tekkivaid nõudeid. Samas leppisid S OÜ ja osaühing SK ostu-müügilepingu üldtingimuste p-s 7.6 kokku, et lepingus tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult, millele kirjutavad alla mõlema lepingupoole volitatud esindajad. Hageja väitel kirjalikult lepingutingimuste muutmist ei ole vormistatud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Paljasõnalised on kostja väited, et lepingutingimuse suuline muutmine oli lepingupoolte vahel tavapärane, vaikimisi aktsepteeritav tegevus. Seega ei ole 03.02.2005 ostu-müügilepingus nr 3450 sätestatud krediidimäära lepingupooled hiljem suurendanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kui osaühingu SK juhatuse liige ajavahemikul 12.01.1998-19.12.2006 allkirjastas 28.11.2005 dateeritud dokumendi, millega ta käendab isiklikult osaühing SKtänasel päeval ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise täies ulatuses S OÜ ees ning juhul kui osaühing SKoma kohustusi ei täida, kohustub neid ise täitma. Käendus on antud tähtajatult. Hageja, olles täisealine teovõimeline isik, tegeledes aastaid majandustegevusega Eestis, olles äriühingu juhatuse liige, pidi aru saama, et dokumendile alla kirjutades võtab ta endale kohustuse. Paljasõnalised on hageja väited, et ta allkirjastas dokumendi selle sisust aru saamata. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. VÕS § 145 lg 4 kohaselt ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist käendaja kohustust. Samas annab VÕS § 145 lg 2 2. lause aluse võlausaldaja ja käendaja kokkuleppeks, millega käendus laieneb ka tulevastele nõuetele, mis tekivad võlausaldaja ja põhivõlgniku vaheliste kokkulepete tagajärjel, millega muudetakse algselt käendatud nõuet. Kohus tuvastas eelnevalt, et osaühing SK ja S OÜ ei ole 03.02.2005 ostu-müügilepingus nr 3450 krediidimäära suurendanud, siis sai hageja eeldada, et ta vastutab käenduse andmisega ostu-müügilepingus oleva krediidimäära ulatuses, s.o 100 000 Eesti krooni ulatuses. Hageja väide, justkui oleks käendus kvalifitseeritav tarbijakäendusena, kuna kostja tegutses käenduse andmisel füüsilise isikuna, ei ole põhjendatud. Hageja oli kauaaegne osaühingu SK juhatuse liige ja osanik, mistõttu oli tal äriühinguga tugev isiklik suhe. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse pidada tarbijakäenduseks olukorda, kus äriühingu juhatuse liige ja osanik annab lepingupartnerile isikliku käenduse juhuks, kui äriühing ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja on nõus, et tema käenduse suuruseks on 100 000 Eesti krooni. Hageja on kinnitanud, et osaühingu SK võlgnevus kostja ees 03.02.2005 ostu-müügilepingu nr 3450 alusel on 123 334.50 Eesti krooni (I kd tl 27-33, II kd 33-36). Kuna kohus tuvastas, et ostumüügilepingu pooled ei ole krediidimäära suurendanud, siis kohus ei hinda, kas S OÜ väljastas kaupa krediidimäära 100 000 Eesti krooni ületavas osas volitatud isikutele ostu-müügilepingu lisa 1 mõttes ning kas osaühing SK sai kauba ja esitatud arved kätte (I kd tl 66-344). Kohus ei anna hinnangut hageja esitatud asjakohatule tõendile: ostu-müügilepingu üldtingimustele seisuga 01.03.2001 (I kd tl 26), kuna lepingu sõlmimise ajal nimetatud üldtingimused enam ei kehtinud. Samuti ei arvesta kohus menetluses osalenud, kuid 06.01.2011 määrusega menetlusest kõrvaldatud, kolmandate isikute PV, J O , A G seisukohti.
Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et AS hagi JIOÜ vastu kohustuse suuruse tuvastamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja kohustuse suurus piirdub 100 000 Eesti krooniga (6391.16 eurot) 28.11.2005 käenduslepingu alusel. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.