Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.12.2009 laekus Viru Maakohtule AS-ilt Afin Baltica hagiavaldus Ü V``a vastu võlgnevuse summas 187 000 krooni ja lepinguväliselt tekitatud kahju 3150 krooni nõudes,, kokku summas 190 150 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja AS Afin Baltica kui liisinguandja ja OÜ Fiscale kui liisinguvõtja vahel sõlmiti 06.12.2005 liisinguleping nr OAIVEST-008-2005, mis sätestas liisinguesemena veoauto IVECO Stralis AS440SE43 T/P liisimise tingimused. Liisingueseme maksumuseks oli 999 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Liisinguandja omandas veoauto liisinguvõtja ülesandel ja huvides ning andis selle liisinguvõtja kasutusse liisinguperioodiga 4 aastat. Lepingu p 4.1 alusel kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguandjale maksed vastavalt lepingule ja selle lisaks oleva maksegraafikule ning liisinguandja esitatud arvetele. Juhul, kui liisinguvõtja ei tasu makseid kokkulepitud tähtpäevaks, oli ta kohustatud tasuma liisinguandjale viivist 0,1% võlasummalt päevas. 06.12.2005 sõlmiti hageja AS Afin Baltica kui võlausaldaja ja kostja Ü V`a kui käendaja vahel käendusleping, millega käendaja kohustus vastutama AS Afin Baltica ja OÜ Fiscale vahel 06.12.2005 sõlmitud liisingulepingust tulenevate kõigi AS-i Afin Baltica nõuete täieliku täitmise eest, kui kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud ning OÜ Fiscale (põhivõlgnik) on jätnud need osaliselt või täielikult täitmata. Käendaja vastutab koos põhivõlgnikuga AS-i Afin Baltica ees solidaarselt ning vastavalt käenduslepingu p 3.2 on kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 185 000 krooni. Liisinguvõtja ei täitnud täielikult, tähtaegselt ja nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi ning Afin Baltica AS oli sunnitud tekkinud võlgnevuse tõttu lepingu ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma sõiduki tagastamist. Ühtlasi teatas hageja 13.04.2009 kostjale kui käendajale saadetud teatises liisinguvõtjal esinevast võlgnevusest ning nõudis võlgnevuse tasumist 10 kalendripäeva jooksul. Kostja oma kohustusi hageja ees ei ole täitnud. Vastavalt 08.05.2009 Ametlikes Teadaannetes ilmunud pankrotiteatele rahuldas Tartu Maakohus 08.05.2009 kohtumäärusega OÜ Fiscale suhtes pankrotiavalduse ja kuulutas välja OÜ Fiscale pankroti ning nimetas pankrotihalduriks

Ene Ahas`e. AS Afin Baltica esitas PankrS § 93 lg 1 ja 94 lg 1 alusel nõude, teatades võlgniku vastu liisingulepingu rikkumisest tulenevast nõudest summas 624 983.38 krooni. Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustab hageja nõue liisingulepingu alusel tasumata liisingumaksete ja kindlustamiskulude võlgnevusest summas 149 126.83 krooni, võlgnevuselt arvestatud viivisest – 16 065.83 krooni (0,1% võlgnevuselt päevas), sõiduki tagastamise kohustuse rikkumisest tulenevast leppetrahvist 24 422.97 krooni (0,1% sõiduki jääkmaksumuselt päevas) ning kahju hüvitamise nõudest – 435 367.90 krooni, milleks on liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulu ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega või liisingumaksetega, mille liisinguvõtja võlgneb liisinguandjale tähtaegselt tasumata arvete alusel. 16.11.2009 toimunud OÜ Fiscale (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul loeti AS-i Afin Baltica liisingulepingust tulenev nõue kaitstuks summas 624 953.19 krooni, millest 189 585.29 krooni on põhinõue, summas 435 367.90 krooni on tingimuslik nõue. Põhivõlgnik ei ole oma püsiva maksejõuetuse tõttu täitnud endale liisingulepinguga võetud kohustusi õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuivõrd põhivõlgnik ei ole võlasuhtest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, siis on põhivõlgnik sellega toime pannud olulise kohustuse rikkumise VÕS § 100 mõistes. Võlausaldaja võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 101 lg 2 tulenevalt nõuda põhivõlgnikult ning käendajalt igal juhul kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt 187 000 krooni väljamõistmist. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses - vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude eest. Samuti on antud asjaga seoses tehtud hageja poolt eelnevalt kulutusi õigusabile summas 3 150 krooni, millist summat peab hageja VÕS § 127 lg 1 ja 128 lg 2 alusel võlgnevuse sissenõudmisega seotud varaliseks kahjuks. Riigikohus on aktsepteerinud, et isegi kulude hüvitamise nõuet, mille tekkimise aluseks on võlausaldaja pöördumine inkassoga tegeleva äriühingu poole ( RKL 3-2-165-05). Hageja on seega kandnud rahalisi kulutusi ja saanud kahju, mistõttu on seaduslik ja põhjendatud nimetatud kulutuste väljamõistmine kostjalt. Kostja oleks saanud kahju hüvitamise nõuet vältida, kui ta oleks oma kohustused täitnud vabatahtlikult ning täielikult ja nõuetekohaselt vastavalt hageja poolt 13.04.2009 esitatud nõudele. VÕS § 152 lg 1 tulenevalt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle rahuldatud osas võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Hageja tugineb oma nõudes veel Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 70, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 115 lg 1, 142, 145 lg 1, 146 lg 2, 113 lg 1 ja 367 lg 1 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping 06.12.2005, käendusleping 06.12.2005, 13.04.2009 teade käendajale, 19.05.2009 nõudeavaldus, 16.11.2009 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll koos lisadega, Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid arvete koond ja arved; maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 11.12.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx). Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult märkusega: “Ei ela antud aadressil”. Rahvastikuregistris on kostjal registreeritud elukoht endine, kuid politsei andmetel ta seal tegelikult ei ela. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega ning on seoses kostja asukoha kohta andmete puudumisega esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.12.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) eelnimetatud väljaandes.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku asukoha suhtes. Politseil õnnestus kostjaga ühendust võtta telefoni teel ning kostja lubas edaspidi postkontorist kõik tema aadressil saadetud kirjad ära tuua, kuid tegelikult ta kohtust korduvalt väljastatud dokumentidel järel ei ole käinud ja need on kohtule tagastatud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgniku kohustused hageja ees tulenevad hagejaga sõlmitud käenduslepingust, mille alusel on kostja käendajana kohustunud vastutama hageja ja põhivõlgniku – OÜ Fiscale vahel 06.12.2005 sõlmitud liisingulepingust tulenevate nõuete täieliku täitmise eest, kui kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud kohustused osaliselt või täielikult täitmata. Kostja vastutuse rahaliseks piirsummaks käendajana on 187 000 krooni. Eraldi on hageja välja toonud seoses kostja poolt kohustuse täitmisele mitteasumisega ja võla sissenõudmisega tekitatud lepinguvälise kahjuna summa 3 150 krooni. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Järelikult saab hageja õiguskaitsevahendina nõuda põhivõlgnikult ja käendajalt igal juhul kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus nimetatud erisust ei sätesta. Hageja on täitnud VÕS § 146 lg 2 sätestatud teatamiskohustuse, informeerides kostjat põhivõlgniku pankrotimenetlusest ning esitades ka nõudeavalduse põhivõlgniku pankrotimenetluses. VÕS § 367 tulenevalt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas 12 152.80 eurot (190 150 krooni), millest käenduslepingust tulenevalt võlgnevuse katteks hüvitatav summa moodustab 11 951.48 eurot (187 000 krooni) ja tekitatud kahju (võlgnevuse väljanõudmise kulu) katteks 210.32 eurot (3150 krooni).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 11.03.2011 ja lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 1250, 08.12.2009 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 20 000 krooni (1278.23 eurot), millele lisandub 6.39 eurot Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasuna, samuti hageja tehtud kulutused õigusabile hagi esitamisega seoses (koos käibemaksuga) summas 603.96 eurot (arve nr 2911067, 30.11.2009 summas 5040 krooni, ja nr 2912076, 04.01.2010 summas 4410 krooni). Hageja kantud menetluskulu menetluskulud kulud kokku moodustavad moodustavad seega (1278.23 + 6.39 + 603.96) = 1888.58 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 28. aprillil 2011.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.