Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. märts 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-26586

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi V P vastu võla ja viivise nõudes summas 470.32 eurot

Tsiviilasja hind

235.19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht A.Weizenbergi, Tallinn, lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja: V P, isikukood, elukoht Pärnu linn

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Krediidikassa (registrikood 11344317) hagi V P (P, isikukood) vastu. Välja mõista V P`lt põhivõlg 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ja 19 (üheksateist) senti ning viivis 235 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 13 (kolmteist) senti AS Krediidikassa kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud täies ulatuses V P kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti ning mõista nimetatud summa V P`lt AS Krediidikassa kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik

Tsiviilasi nr 2-10-26586 vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostjale on hagimaterjalid väljastusteate alusel oma ema T P kaudu 15. veebruaril 2011.a edasiandmisega kätte toimetatud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud hagejaga 26.04.2008.a sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 235.19 eurot ja viivis 235.13 eurot, kokku 470.32 eurot hageja AS Krediidikassa kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja juba hagis sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 58 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 159.78 eurot, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus hulgaliselt) hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale sellistes massiliselt kohtule esitatavates võlanõuetes on kohtu hinnangul maksimaalselt 25% põhivõla nõude suurusest. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.