2-09-19393
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-09-19393
Tsiviilasi
P. T. M. R. 123 440 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
9. märts 2011. a
Menetlustoiming
Kompromissi tagastamine
kinnitamine
ja
riigilõivu
osaline
Resolutsioon
2-09-19393
(p
3)
osas
saata
täitmiseks
Kohtute
Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 09.03.2011. a kell 16. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud Kohtule on esitatud kirjalik kompromissileping, mille on sõlminud hageja seaduslik esindaja P. U. kostja M. R. lepingus taotletakse menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb hageja tasutud riigilõivust (8500 krooni) poole tagastamist P. T. nr xxxxxxxxxx S. AS-is seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.
Kohtu põhjendus TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissilepingu kohaselt on pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on
2(3)
2-09-19393 lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on P. T. kokku 8500 krooni riigilõivu (sealhulgas 28.04.2009. a 2084,10 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx 2900072369 – tl 4-5, ning 29.09.2009. a 6415,90 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx 2900072699, - tl 17. Kuna P. T. M. R. sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 271,62 eurot (ehk 4250 krooni) tagastada hageja esindaja poolt näidatud arvelduskontole. TsMS § 168 lg 3 ja § 1741 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kompromissilepingus märgitud riigilõivu osa - 135,81 eurot (2125 krooni). Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Kompromissis märgitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS §-de 64 lg 2 ja 661 lg 4 alusel.
Lembit Käis Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.