Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-10-63600 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded, põhjendused ja taotlused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS S. (hageja) ja R. J. ) 12.09.2006. a seadme kasutamise lepingu ning liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-337975, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja nõustus lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,2% päevas laekumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõudis hageja hagiavalduses kostjalt võla – 2342,39 krooni ja viivise – 2341,39 krooni väljamõistmist. Ka nõudis hageja kostjalt viivist 0,2% päevas põhinõudelt – 2342,39 krooni – alates hagi esitamisest kuni selle tasumiseni. Eelistungil hageja esindaja täpsustas esitatud nõudeid ja vähendas ka nõutud viivist, taotledes kostjalt võla – 149,71 euro ja viivise – 112,23 euro väljamõistmist. Kuna kostja ei ole istungile ilmunud ning on istungi toimumisest teadlik, siis taotleb hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 63,91 euro (1000 krooni) ja õigusabikulu – 119,83 euro (1875 krooni), väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtu põhjendused Eelistungile 09.03.2011. a ei ole ilmunud kostja – R. J. . Kohus on saatnud kostjale elukohta (xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx x-x) kohtukutse koos hoiatusega, et kui ta istungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse kostja kahjuks (tl 37).

2 (5)

2-10-63600 Saadetud kohtukutse on kätte toimetatud postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega 28.02.2011. a kostja emale – A. J. , kes elab kostjaga samas eluruumis. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse kohtukutse sellega kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast. Ka ei ole kostja kohtule teatanud oma mitteilmumise põhjust ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 410 ja 413 lg 1 alusel, sest kostja, kes on kohtukutse õigeaegselt kätte saanud oma ema kaudu, on jätnud istungile ilmumata mõjuva põhjuseta ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul ka TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 ning lõikes 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 334 lg 1 esimene lause sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 esimene lause sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 149,71 eurot (2342,39 krooni) võla ning 112,23 eurot (1756,02 krooni) viivise katteks.

3 (5)

2-10-63600 Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 alusel on 149,71 eurot (ehk 2342,39 krooni)). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 4) ja menetluskulude nimekirjas (tl 5) märgitu alusel ning eelistungil tehtud täpsustuse kohaselt taotlenud kostjalt riigilõivu – 63,91 euro (1000 krooni) ja õigusabikulu – 119,83 euro (1875 krooni), väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamiseks on 06.12.2010. a tasutud riigilõivu 1000 krooni (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro (ehk 1000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Julianuse Õigusbüroo OÜ töötajad. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud põhiliselt vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et taotlus õigusabikulude hüvitamise osas tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 95,87 eurot (ehk 1500 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 159,78 (63,91+95,87) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4 (5)

2-10-63600 Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.