Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 3198 krooni ja menetluskulud. 16.02.2011.a istungil hageja muutis nõuet ja palus tekitatud kahju välja mõista osadena järgmiselt: Üxxx Kxxxxxxx 450 krooni ja Mxxxxx Mxxxxxxx 2748 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt esitas hageja 24.05.2010.a politseile avalduse selle kohta, et kaks kuuenda klassi poissi olid tema pojalt Sxxxxx Sxxxxxxxxxx meelitanud kavalusega välja lapse kasutuses olnud telefoni ja sellega tekitati 3198 kroonine telefoni arve: telliti 47 korral SMS-e mängude jaoks, kolmel korral laaditi alla kõneaega a ́200 krooni. Telefoniarve tekitati perioodil 18-20.05.2010.a. Pärast kasutamist kästi Sxxxxxxx telefoni SIM kaart ära visata, et arveid näha ei oleks. Poisteks, kes telefoni välja meelitasid, olid kostjate alaealised pojad Sxxxx Mxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx. Kriminaalasi jäeti alustamata 16.07.2010.a prokuröri määrusega, kuna teo toime pannud poisid oli nooremad kui 14-aastased ja seetõttu nad ei olnud süüvõimelised. Hageja märkis hagis, et kostjad ei ole talle oma laste tekitatud kahju hüvitanud ja kohtuvälised püüded kokku leppida ei ole andnud tulemusi. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja Mxxxxx Mxxxxx on suhtunud kahju hüvitamisse väga ükskõikselt, Üxxx Kxxxxxon olnud nõus tekitatud kahju osaliselt hüvitama, kuid summa suuruses ei ole kokkuleppele saadud. Hageja leidis, et otstarbekam on nõuda hüvitist osavastutuse alusel kummaltki kostjalt. Kostja vastuväited Kostja Üxxx Kxxxxxteatas kirjalikus vastuses kohtule, et on pakkunud hagejale kompromissi korras 450 krooni tasumist ja oli jätkuvalt valmis nimetatud summa tasuma. Pere suurus ei võimalda suuremas summa tasumist. Kohtuistungil jäi kostja kirjalike seisukohtade juurde. Üxxx Kxxxxxpõhjendas oma pakkumist sellega, et tema poeg Sxxxxx Kxxxxxxxx saatis neli sõnumit, ühe sõnumi hind on 55 krooni. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka politsei poolt läbi viidud kriminaalasja eeluurimises. Kõneaega poeg ei laadinud, kuna tal ei ole üldse endal telefoni. Kostja Mxxxxx Mxxxx kohtule kirjalikult ei vastanud. Kostja oli kätte saanud kohtukutse, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kriminaalasja 10260200048 materjalidest nähtub, et hageja esitas 26.05.2010.a politseile avalduse, milles teatas, et kaks kuuenda klassi poissi SxxxxMxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxxx meelitasid kostja pojalt, Sxxxxx Sxxxxxxxxxx kavalusega enda kätte Sxxxxx telefoni. Sxxxxx Sxxxxxxxx andis politseile selgitusi sündmuse kohta, millest selgus, et telefoni andis ta Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx ja Sxxxx Mxxxxxxx kasutada kolmel päeval perioodil 1820.05.2010.a. Poisid tellisid telefoniga internetist varjumeid (nn mäguraha) ja ostsid kõneaega. Telefon oli Sxxxxx Kxxxxxxxxx kasutuses 18.05.2010.a hommikupoolikul ja Sxxxxx enda kinnitusel olevat ta tellinud 4 varjumit. Ülejäänud päevadel kauples Sxxxxx

Sxxxxxxxxxx telefoni välja Sxxxx Mxxxxx. Telefoni SIM kaardi number oli xxxxxxxx. Nimetatud telefoninumbri kõneeristuse väljavõttest nähtub, et 18.05.2010 saadeti telefonilt 9 SMS-i eritariifele numbrile hinnaga a ́51 krooni ja tehti 3 kõnet eritariifsele numbrile hinnaga a ́1.02 krooni, 19.05 saadeti 4 SMS-i eritariifsele numbrile hinnaga a ́ 51 krooni ja tehti 8 kõnet eritariifele numbrile a ́1.02 krooni, 20.05 saadeti 27 SMS-i eritariifele numbrile a ́51 krooni, tehti 5 kõnet eritariifele numbrile a ́1.02 krooni ning laeti kolmel korral kõnekaarti a ́200 krooni. Kokku kasutati telefoni teenuste tellimiseks ja ostmiseks summas 2656.323 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 3187.58 krooni. Telefonioperaator Elisa Eesti AS on esitanud telefoni nr 56921830 osas arve 2010.a maikuu eest kokku summas 3304.97 krooni. Telefoni number on registreeritud hageja nimele. Politsei on üle kuulanud ka Sxxxxx Kxxxxxxxxx, kes kinnitas Sxxxxx Sxxxxxxxx telefoni kasutamist 4 korral SMS saatmiseks ning nägi järgmisel päeval telefoni Sxxxx Mxxxxx käes. Üle kuulatud Sxxxx Mxxxxx kinnitas, et küsis mitmel päeval Sxxxxxxxx telefoni, et tellida varjumeid ja ühel korral laadis ka kõneaega 200 krooni. Kahel korral tellis telefonilt kõneaega ka Hxxxx Sxxxx kelle ema aga andis selle summa 400 krooni Mxxxxx Mxxxxxxx, et see annaks raha Sxxxxx emale. Mõlemad poisid rääkisid, et pidid Sxxxxx Sxxxxxxxxxxxtelefoni korduvalt küsima. Eelpool toodu alusel on tõendatud, et Sxxxx Mxxxxx ja SxxxxxxKxxxxxxxx kasutasid hageja tahte vastaselt tema nimel registreeritud telefoni, et osta endale kõneaega, tellida nn mänguraha ja teha kõnesid eritariifsetele numbritele. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesolevalt on hagejale tekitatud kahju, sest lepingulise suhte tõttu teenusepakkujaga, esitati telefoniarve kogusummas 3304.97 krooni hagejale, kes selle ka tasus. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et Sxxxx Mxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx on oma käitumisega rikkunud hageja omandiõigust ning seetõttu on nende tegu õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad, sõltumata oma süüst, alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest tema vanemad või eestkostja. Sxxxx Mxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a ja seega oli ta mais 2010.a xx aastane. Sxxxxx Kxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxja mais 2010.a oli ta seega xxaastane. Kuna Sxxxx Mxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx olid kahju tekitamise ajal alla 14-aastased, vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest nende vanemad- kostjad. Hageja muutis oma nõuet ja palus kummaltki kostjalt välja mõista tekitatud kahju kindlas summas. VÕS § 63 lg 1 sätestab, et juhul kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Käesolevalt on võimalik kindlaks määrata kummagi kostja osa suurus kahjus. Politsei poolt kogutud tõendite kohaselt kasutas Sxxxxx Kxxxxxxxx hageja telefoni 18.05.2010.a 4 SMS-i saatmiseks, kogusummas 244.80 krooni. Kostja Üxxx Kxxxxxvõttis omaks kahju summas 450 krooni. Ülejäänud aja s.o 18.05.-20.05.2010 kasutas hageja telefoni Sxxxx Mxxxxx, mistõttu tuleb ülejäänud kahju summa välja mõista Mxxxxx Mxxxxxxx. Politsei materjalidest nähtus ka, et veel kolmas isik, Hxxxx Sxxx, kasutas telefoni, kuid tema vanemad on kahju hüvitamiseks andnud Mxxxxx Mxxxxxxx 400 krooni, mida viimane ei ole hagejale edastanud.

Kohus leiab, et kogu hageja nõutud summas ei ole hagi võimalik rahuldada, kuna kõne eristustest ei tulene, et tekitatud kahju oleks just 3198 krooni. Kohtu eelpool tuvastas kahju summas 3187.58 krooni, millest 450 krooni tuleb välja mõista ÜxxxKxxxxxxx ja 2737.58 krooni Mxxxxx Mxxxxxxx. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni. Muude menetluskulude osas pooled kohtule andmeid esitanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad juhul kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kostjad vastutavad tekitatud kahju eest oluliselt erinevas summas, siis tuleb nende kanda jäävad menetluskulud jagada nimetatud proportsiooni järgides. Kohus leiab, et Üxxx Kxxxxx kanda tuleb jätta 15% menetluskuludest, Mxxxx Mxxxxx kanda 85% menetluskuludest. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.