Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vara tagastamist ja võlgnevuse tasumist summas 16 698,56 krooni. Kostja ei ole sõiduautot hagejale tagastanud. Hageja nõuab kostjalt jääkväärtuse 52 026,99 krooni ja tasumata lepingumaksete 16 698,56 krooni, kokku 68 725,55 krooni tasumist. Kohus on hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 03.07.2008 sõlmitud liisingulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja nõuab kostjalt liisingueseme jääkväärtuse 52 026,99 krooni ja tasumata lepingumaksete 16 698,56 krooni, kokku 68 725,55 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 68 725,55 krooni ehk 4 392,36 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 8 500 krooni tuginedes kuni 14.10.2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-le 1 ja lisale 1 ning TsMS § 143 p 4 kohaselt kohtutäituritasu summas 240 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 8 740 krooni ehk 558,59 eurot. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest 25.10.2010 kohtu deposiitkontole 420 krooni. Kohtutäituri 08.11.2010 tasu väljamõistmise otsuse nr H 3859 kohaselt kuulus kohtutäiturile tasumisele 240 krooni. Eeltoodust lähtudes kuulub TsMS § 8 lg 2 ja § 150 lg 1 p 1 järgi hagejale kohtu deposiitkontolt tagastamisele 180 (420 – 240) krooni ehk 11,50 eurot. Hagimaterjalid on käesolevas tsiviilasjas kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, teade on avaldatud 09.12.2010. Toimingu tegemise hetkel kehtinud RLS § 82 järgi tuli teate avaldamise eest tasuda riigilõivu 100 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nimetatud riigilõiv tasumata. Kohus leiab, et TsMS § 179 lg 1 järgi tuleb kostjalt

välja mõista riigilõiv 100 krooni ehk 6,39 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nimetatud summalt tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni summa tasumiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank AS-is (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.