Tsiviilasja number
2-09-20171
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
AS Logman Invest hagi OÜ Refonda vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
22 552,74 eurot (352 873,74 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Refonda apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Logman Invest (registrikood 10361696), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja OÜ Refonda (registrikood 10331749), esindaja Olesja Polehhina
Jätta Harju Maakohtu 25.08.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-20171 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Asjaolud 18.01.2006 oli poolte vahel sõlmitud tööettevõtuleping, mille objektiks oli määratud Marati 12a kinnistul asuvate tootmishoone ja keemilise poleerimise hoone lammutamine,
kaasa arvatud vundamendid, betooni eelpurustamine ning kivi ja betoonjäätmete ladustamine territooriumile, samuti metallkonstruktsioonide tükeldamine ja utiliseerimine.. Töövõtja pidi alustama tööde teostamist hiljemalt 01.02.2006 ja teostatud tööd tellijale üle andma hiljemalt 17.04.2006. 05.05.2006 allkirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja on kostjale tasunud 685 000 krooni (43 779,48 eurot), millele lisandus käibemaks. AS Logman Invest esitas 05.05.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ Refonda vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt ilmnes 2008.a. maikuus, et tööd on teostatud oluliste puudustega, kuivõrd kivi- ja betoonijäätmete kuhilate alt paljastusid tegemata lammutustööd. 05.12.2008 saatis hageja kostjale pretensiooni töövõtulepingu täitmise nõudes, milles palus 12.12.2008 allkirjastada võlatunnistuse ja hiljemalt 30.01.2009 anda üle lepingujärgsed tööd koos täitedokumentatsiooniga. 17.12.2008 saatis hageja kostjale korduva pretensiooni töövõtulepingu täitmise nõudes, milles palus võlatunnistuse tagastada hiljemalt 23.12.2008 ja teavitas kostjat veelkordselt võimalusest, et võimalik on lepingujärgsete tööde lõpetamine kolmanda isiku poolt kostja kulul. Kuivõrd kostja ei vastanud hageja korduvatele pretensioonidele, küsis hageja kolmelt ettevõtjalt pakkumised puuduste kõrvaldamiseks lepingujärgsetes töödes. Parima pakkumise tegi OÜ M.R.Transport, kes esitas hagejale arve lepingujärgsete lammutustööde lõpuleviimise eest 324 500 krooni (20 739,33 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 324 500 krooni ja viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. 31.03.2010 seisuga oli viivis 28 373,74 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega tõendas tellija teostatud tööde vastavuste tööettevõtulepingus sätestatud nõuetele. See, et kostja teostas lepingulised tööd selles mahus, nagu oli poolte poolt kokku lepitud, viitab ka jäätmeõiend, kus on toodud tegelik jäätmete kogus, mis on omakorda väiksem kui lammutusprojektis ettenähtu. Jäätmeõiendi on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Hageja esitas kostjale 05.12.2008 pretensiooni lepingu täitmise nõudes ja seda 2,5 aasta möödudes tööde ülevõtmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Nii pikka ajavahemikku ei saa kuidagi lugeda mõistlikuks ning seetõttu puudub hagejal õiguslik alus oma nõude esitamiseks. Hageja esitatud ekspertarvamus ei tõenda, et tegemist on nende hoonetega, mis on poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingu objektiks. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 324 500 krooni (20 739,33 eurot) ning seisuga 31.03.2010 viivist 28 373,74 krooni (1813,41 eurot) ja alates 01.04.2010 viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Hageja menetluskulud jäid kostja endi kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastab lepingutingimustele, kas hageja on sellest õigeaegselt teavitanud kostjat, kas hagi on aegunud. OÜ Ehitusekspert arvamusest nr C-2808 2008.a. juunist nähtub, et asjatundja uurimus puudutab Tallinnas Marati 12a kinnistul paiknenud tootmis- ja keemilise poleerimise 2(8)
hoone lammutustöödega seonduvat. Arvamusest nähtuvalt on asjatundja tuvastanud, et kõiki hooneosi, ehituskonstruktsioone, sh keldrikorruse ehitusosasid ei ole lammutatud. Lõpuni on viimata hoonete lammutamisel tekkivate kivi ja betoonijäätmenet ladustamine ja metallkonstruktsioonide tükeldamine koos utiliseerimisega, lammutamata hoone osasse on jäänud mitmeid nõusid (tünne, raudvaate), samuti on jäetud osaliselt lammutamata hoone seinakonstruktsioone, sh on lammutamata täies ulatuses mõlema hoone alused vundamendid, sh keldrikorruse osad. Arvamusele lisatud fotodelt nähtub, et osad konstruktsioonid on lammutamata, sh on metallkonstruktsioonid tükeldamata, utiliseerimata ja asuvad kinnistul. Hageja tunnistaja M. J. ütlustest nähtub, et viidatud fotod on tehtud Marati 12a asuvast kinnitust ja puudutavad vaidlusaluse lepingu eset. Seega on hageja tõendanud esitatud asjatundja arvamusega ja tunnistaja M. J. ütlustega asjaolu, et osaliselt on lepingujärgsed tööd tegemata ning et tegemist on just nende töödega, mis tuli teha Marati 12a asuval kinnistul. Seega on ümber lükatud kostja väited sellest, et eksperdi arvamuses uuritu ja lisatud fotodel kajastuv ei ole justkui lepingu objektiks. Fotodelt nähtub, et lammutamata osad on betoonikuhilate ja prahi all ja et viidatud prahi kogus on selline, mille all oleva nn puudustega töö avastamine ei ole tavalise vaatluse raames avastatav ja märgatav. Mõistlikult võttes ei saa eeldada, et tellija, olles küll majanduskutsetegevuses tegutsev isik, pidanuks tööd vastu võttes kontrollima kinnistul oleva kogu betoonikuhila sisu või laskma selle laiali tassida, st kahtlustama selle all tegemata tööd. Seega on veenvad hageja väited, et märgitud lammutamata osad e. mittenõuetekohaselt tehtud töö sai ilmneda siis, kui hageja hakkas prügi kinnistult ära viima. Ehkki kostja esitas OÜ-ga Rodington sõlmitud lepingu ja tööde vastuvõtu akti ja arve, mille kohaselt on alltöövõtja teinud akti kohaselt tööd 100%, ning tuginenud hageja jäätmeõiendile maist 2006, mille kohasel oli jäätmeid planeeritud ulatusest vähem, ei lükka märgitud leping, arve, akt ega hageja jäätmeõiend ümber asjaolu, et hagejale tehtud tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Seega on hageja tõendanud, et poolte poolt koostatud töö vastuvõtu aktis kajastatud 100% tehtud tööd ei vasta tegelikult tehtutele ja seega on usutavad hageja väited sellest, et puudused töös ilmnesid 2008.a. mais, kui hageja hakkas territooriumilt eemaldama betoonijääke. Iseenesest on õige kostja väide, et lepingus olid pooled kokku leppinud 6-kuulises garantii tähtajas ja selles puudub ka vaidlus, küll aga ei oma see vaidluses tähendust. Garantiist tulenevad õigused kergendavad tellija õigusi ja tõendamiskoormist töövõtja suhtes viimasepoolse lepingu rikkumisel ja vastutusel VÕS § 650 lg 1 järgi. Hageja ei tugine sellele, et garantiitähtaeg oleks kostja suhtes kehtiv, ning garantiist tulenevale kostja vastutusele. Hageja on leidnud, et kostja on igal juhul vastutav, kuna töö ei vasta lepingu tingimustele, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale kulud, kuna ta vabatahtlikult töö puudusi ei kõrvaldanud. Seega ei oma lepingust tuleneva garantiitähtaja võimalik möödumine ja garantiist tulenevate õiguste rakendamine tähendust, sest märgitud tähtaja möödumine ei välista töövõtja vastutust tellija ees. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 3 aastat ning § 147 lg 1 alusel algab aegumine kulgema kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS 651 lg 1 sätestab, et töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega on VÕS § 651 lg 1 sätestatud erinev aegumise tähtaja kulgemise aeg võrreldes TsÜS § 147 lg 1 sätestatuga. Pooled on kokku leppinud lepingu p-s 5, et töö tuleb vastu võtta aktiga. Selles vaidlus puudus. Hageja on hagiavalduses ja edasistes seisukohtades tuginenud sellele, et tööd on poolte poolt vastu võetud 05.05.2006. Seega ei oma mingit tähendust 3(8)
hageja väide, et akt on tühine. Tööde vastuvõtu aktil on töövõtulepingu seisukohalt tähendus fikseerida töö valmidus ja selle üleandmine tellijale, teisisõnu faktiline olukord. Seda, kas faktiline seis oli tegelikult teistsugune, on võimalik muude tõenditega pooltel ümber lükata. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija tööd enne vastu võtma, kui ta on selle üle vaadanud, ning VÕS § 638 alusel peab tellija töö vastu võtma, kui see on kokku lepitud, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt anti mõistliku tähtaja jooksul. Kostja väitis, et töö oli valmis 12.04.2006, kuna ta esitas hagejale sellekohase akti. Akti päisest nähtub dateering 12.04.2006, ent alla on see kirjutatud kostja poolt 05.05.2006. Ehkki lepingu järgi pidi tööd üle antama 17.04.2006, kinnitab kostja enda poolt 05.05.2006 allkirjastatud akt, et tööd anti üle tegelikult 05.05.2006. Kostja väited sellest, et tööd olid valmis ja üle antud aktiga 12.04.2006, ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Kuna lepingus oli kokku lepitud tööde vastuvõtmine ning tööd on vastu võetud 05.05.2006, siis hakkab töö lepingule mittevastavusest tulenevate nõuete aegumine kulgema TsÜS § 147 lg 1 ja § 651 lg 1 teise lause alusel töö vastuvõtmisest 05.05.2006. Kohtule on hagi esitatud 3-aastase hagi aegumise tähtaja jooksul 05.05.2009, seega ei ole hagi aegunud. Hageja sai teada töö mittevastavusest 2008.a. mais, seega tuleks reeglina VÕS § 644 lg 1 alusel arvestada märgitud ajast ka töö mittevastavusest teatamist. Samas sätestab VÕS § 645 teatud erisused juhuks, kui tellija soovib töö mittevastavusele tugineda. Nimelt ei oma VÕS § 645 lg 1 p 1 juhul tähendust, kas tellija vaatas töö üle ja teatas mittevastavusest mõistliku aja jooksul, kui töövõtja on lepingut rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Varemviidatud asjatundja arvamusest nähtus, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning lisadeks olevatest fotodest nähtuvalt oli tegemata töö sisuliselt prahi all. Lepingus kokkulepitud lõhkumata tööde jäämine/jätmine lõhutud tööde/prügi alla ei saa tekkida juhuslikult. Selliselt tehtud töö ning töö mittevastastavus lepingule on hinnatav töövõtja raske tahtlusega ehk teisisõnu on kostja rikkunud oma kohustust VÕS § 645 lg 1 p 1 järgi vähemalt raske hooletuse tõttu e. käibes olulisel määral hoolsust üles näitamata. Seega ei ole oluline see, kas hageja teavitas kostjat mõistliku aja jooksul töö puudustest. Oluline on, kas puudustest on teavitatud kostjat, seda kirjeldatud ja nõutud töö parandamist. Tunnistaja M. J. ütlustest nähtub, et pooled arutasid kohtumisel 10.11.2008 seda, kuidas kanda kulud seoses Marati 12a lammutamata osa lammutamisega, kuid tulemuseni ei jõutud. Kostja leidis, et tema ei vastuta juhtunu eest, kuna selle eest peab vastutama alltöövõtja. Seega on viidatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostjat on teavitatud sellest, et kokkulepitud tööd ei vasta lepingu tingimustele. Hageja 05.12.2008 pretensioonist kostjale nähtub, et hageja on pretensioonis kirjeldanud puudusi ja palunud töö parandada hiljemalt 30.01.2009, teistkordselt on hageja oma esindaja kaudu teavitanud puudustest ning palunud töö parandada 17.12.2009 pretensiooniga. Seda, et pretensioonid on kostjale saadetud, kinnitavad tähitud kirja kviitungid ja Eesti Posti 21.01.2010 kirjalikud vastused hageja päringuile. Seega on hageja tõendanud, et ta on kooskõlas VÕS § 646 lg 1 kirjeldanud töö puudusi, teavitanud neist kostjat ja andnud tähtaja parandamiseks. Seda, et kostja oleks puuduse kõrvaldanud või et see oleks ebamõistlik, ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus VÕS § 646 lg 5 alusel nõuda töö puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist ning seega vastava kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi. Pooltel puudus vaidlus töö puuduste kõrvaldamise kulude suuruse üle, seega on märgitud kulude suurus 324 500 krooni (20 739,33 eurot), mistõttu ei ole vaja anda hinnangut hageja 4(8)
esitatud M.R. Transport OÜ arvele 2009030. Lähtudes ülaltoodust on hageja nõue kulutuste hüvitamiseks tõendatud ja põhjendutud. Pooltel puudub vaidlus selles, et 25.03.2009 pretensioonis esitas hageja kostjale kulutuste hüvitamise nõude ja palus selle ära tasuda hiljemalt 31.03.2009. Seega muutus kulutuste hüvitamise kohustus sissenõutavaks 31.03.2009. Kuna kostja ei ole märgitud kulutusi hagejale hüvitanud, siis on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Viivise suuruse ja määra üle puudus vaidlus, seega on viivis 31.03.2010 seisuga 28 373,74 krooni (1813,41 eurot) ja edaspidiselt on viivis põhivõlalt alates 01.04.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et kostja teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Kohus on asunud seisukohale, et töö lepingutingimustele mittevastavus on tõendatud hageja esitatud ekspertarvamusega. Lammutus on aga ehitustöö, mille teostamiseks on vaja saada vastav ehitusluba. Selline luba oli ka väljastatud tingimusega lammutada hooneid vundamendini. Asjaolu, et hooned lammutatakse vundamendini, on fikseeritud ka OÜ Ehitusekspert eksperthinnangus, mille oli tellinud hageja. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega aktsepteeris hageja temale üleantud tööd sellises mahus, millises pooled on kokku leppinud. Mingeid pretensioone hageja kostjale akti allkirjastamisel ei esitanud. Muuhulgas viitab asjaolule, et kostja teostas lepingulised tööd selles mahus, nagu sellest oli poolte poolt kokkulepitud, jäätmeõiend, kus on toodud tegelik jäätmete kogus, mis on omakorda väiksem kui lammutusprojektis ettenähtu. Jäätmeõiendi on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Neid tõendeid kogumis ei ole kohus käsitlenud ega hinnanud. Tunnistaja M. J. ütlusi ei saa aga pidada usaldusväärseteks, kuna ta on hageja emaettevõte töötaja (juhatuse liige) ning mõjutatav hageja omaniku poolt. Väär on kohtu seisukoht, et kostja on kohustust rikkunud VÕS § 100 järgi ning seetõttu ei oma tähendust lepingus kokkulepitud tööde garantiitähtaeg. Arusaamatu on kohtu seisukoht selle kohta, et kuna töö ei vastanud lepingutingimustele, ei ole kostja lepingust tulenevat kohustust kooskõlas VÕS § 641 lg 1 esimeses lauses ja VÕS § 76 lg-s 1 sätestatuga täitnud ning seega on kostja VÕS § 100 mõtte kohaselt kohustust rikkunud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingu p-le 8.4 töövõtja annab oma teostatud töödele 6-kuulise garantii. Arvestades sellega, et tööettevõtulepingus on määratud 6-kuuline garantiitähtaeg, hakkab garantiitähtaja kulg tööde tellija poolt vastuvõtmisest 05.05.2006. Arvestades lepinguga kokkulepitud garantiitähtaja 6-kuulist perioodi, lõppes tööde garantiitähtaeg 05.11.2006. Kuna garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi, on hageja kaotanud õiguse tugineda tööde lepingutingimustele mittevastasusele garantii lõppemise tagajärjel. Väär on kohtu seisukoht, et hagejal on õigus tugineda töö lepingutingimuste mittevastavusele. Peale kostja poolt tööde lõpetamist oli 12.04.2006 hagejale esitatud tööde vastuvõtmiseks üleandmise-vastuvõtmise akt, mille hageja 05.05.2006 allkirjastas. Alles 05.12.2008 esitas hageja kostjale pretensiooni tööde suhtes. Tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest kuni pretensiooni esitamiseni on möödunud 2,5 aastat ning sellist ajavahemiku ei saa kuidagi lugeda mõistlikuks ajaks. Hagejal puudus mistahes 5(8)
takistus oma pretensiooni esitamiseks kas üleandmis-vastuvõtu akti esitamisel või vahetult peale selle allkirjastamist. Vastavalt töövõtulepingu p-le 6.3 kohustus tellija töövõtja esitatud akti teostatud tööde kohta läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul, seega hiljemalt 18.04.2006. Täiesti väär on kohtu seisukoht, et tööl esinesid sellised puudused, milliseid ei olnud võimalik tavapärase vaatluse käigus tellijal tuvastada. Kas hoone vundament on lammutatud või ei, on võimalik tuvastada visuaalsel vaatlemisel. Ekspertarvamuses toodud fotodelt on selgelt näha, missugune olukord oli lammutusobjektil, s.o. vundamendi olemasolu on selgelt nähtav. Seega jääb arusaamtuks, kuidas tellija ei saanud tuvastada tööde vastuvõtmisel väidetavat töö mittevastavust lepingutingimustele. Tulenevalt tööettevõtulepingust oli kostja kohustatud ladustama kivi ja betoonjäätmed territooriumile, mida ta ka tegi. Antud asjaolu kinnitavad ekspertarvamuses toodud fotod. Kui tellija jätab töö üle vaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning tööl on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, kaasneb sellega tagajärg, et tellija loetakse alates ajahetkest, mil korrektne ülevaatus pidanuks aset leidma, et ta pidanuks sellisest puudusest teadma. Seega pidi hageja teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, mitte aga 2,5 aasta möödudes. Väär on kohtu seisukoht kostja raske hooletuse kohta. Ekspertarvamuses toodud fotodelt on selgelt näha, missugune olukord oli lammutusobjektil. Seega pidanuks tellija töö mittevastavused lepingutingimustele tuvastama enne tööde vastuvõtmist, mitte aga 2,5 aasta möödudes akti allakirjutamisest. Tegemist ei olnud tööde varjatud puudustega, milliseid saab tuvastada vaid eritingimuste saabumisel. Arvestades sellega, et hagejal oli võimalik töö üle vaadata, kehtib eeldus, et tööl ei olnud selle tellijale üleandmise hetkel puudusi, mida tellija poleks saanud töö tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada. Väär on kohtu seisukoht sellest, et puudused pidid kostjale olema ilmsed ning seega tegemist on raske hooletusega. Selline kohtu väide on ekslik, kuna kostja põhitegevusalaks on vanametalli ost ja müük, mitte aga lammutamine ega muud ehitustööd. Hageja on sellest ka teadlik. Seega ei saa rääkida kostjast kui ehitustööde professionaalist ega raskest hoolestusest, seda enam tahtlusest. Vahetuks tööde teostajaks oli oma ala asjatundjana äriühing, milline teostas tööd vastavuses lepinguga, mida kinnitab ka tööde üleandmisvastuvõtu akt. Lisaks sätestab töövõtulepingu p 4.1.3 tellija kohustuse korraldada tööde teostamise käigus ehitus- ja omanikujärelevalvet. Hageja oli teadlik lammutusobjektil toimuvatest töödest, samuti sellest, millises mahus olid nad teostatud, mistõttu on täiesti alusetu tema väide sellest, et ta tuvastas tööde lepingutingimustele mittevastavuse vaid 2,5 aastat möödudes tööde vastuvõtmisest. Täiesti väär on kohtu seisukoht, et aegumistähtaja kulgemine hakkab töö vastuvõtmisest 05.05.2006. Poolte vahel oli lepinguga kindlaks määratud asjaolu, et tellija on kohustatud tööd võtma vastu 3 tööpäeva jooksul ning järelikult aegumistähtaeg hakkas kulgema töö vastuvõetuks lugemisest alates 18.04.2006. Kostja palub kohaldada aegumist.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6(8)
Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Võrreldes töövõtulepingus kokkulepitud tööde mahtu asjatundja arvamuses tuvastatuga on ilmne, et kostja ei teostanud kõiki lepinguga ette nähtud lammutustöid: lammutamata jäid hoonete vundamendid ja keldrikorrus, osaliselt hooneosade seinakonstruktsioonid, kinnistule jäi kõikjale töötlemata (purustamata) ja ladustamata betoon-, kivi- ja metallkonstruktsioone. Töövõtja pidi lepingu p. 3.1.2 kohaselt koostama lammutusprojekti ja saama lammutusloa tellija nimele. Kuivõrd lepingus oli ette nähtud hoonete lammutamine koos vundamentidega, siis pidi kostja tellima ka lammutusprojekti, mis oleks näinud ette ka vundamentide lammutamist, s.o. alusetu ja asjaohatu on kostja väide, et leping ei näinudki ette hoonete vundamentide lammutamist. Seega on õige maakohtu järeldus, et töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg.2 p.1) ja hageja tellijana võttis 05.05.2006 vastu puudustega töö. On õige, et hagejal lasus omanikujärelevalve kohustus, ja ilmne, et ta seda kohustust ei täitnud. Samas omanikujärelevalve puudumine, lepingule mittevastava töö vastuvõtmine ja jäätmeõiendis projektikohasest väiksema koguse jäätmete näitamine (toimiku lk. 141) ei anna alust väita, et lepingut oleks poolte kokkuleppel muudetud töödemahu vähendamise suunas (kui apellant viimast silmas peab). Lepingu p.1.5 nägi ette, et tellijapoolsel tööde mahu muutmisel sõlmitakse selle kohta omaette kirjalik leping. Ehitusjärelvalve üheks ülesandeks ongi töös esinevate puuduste kohene avastamine ja kõrvaldada laskmine. Omanikujärelvalve teostamata jätmisel või puudulikul teostamisel riskib tellija VÕS §-i 644 lg.3 esimeses lauses sätestatud tagajärjega, s.o. õiguse kaotamisega töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, samaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul mitteteatamisega. Samas sätestab VÕS § 645 lg.1 p.1, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepinguvastavusele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Maakohus on seda sätet õigesti kohaldanud, tuvastades, et ilmsete ja oluliste puudustega töö tõendab töövõtja rasket hooletust lepingu täitmisel, mistõttu asjaolu, kas hageja teavitas kostjat mõistliku aja jooksul pärast töö lepingurikkumisest teadasaamist või teada saama pidamist, ei ole antud juhul enam oluline. Seetõttu on asjakohatu apellandi väide, et tegemist ei olnud varjatud puudustega ja et hageja ei teatanud nendest mõistliku aja jooksul Asjakohatud on apellandi viited sellele, et kostja ei ole lammutustöödega tegelev äriühing ja ta tellis lammutamise alltöövõtjalt. Töövõtus on töövõtjal kõrgendatud vastutus ja ta ei saa tugineda rikkumise vabandatavusele. Tulenevalt TsÜS §-st 132 lg.2 vastutab töövõtja tema poolt kasutatavate alltöövõtjate tahtluse või raske hooletuse eest nagu iseenda tahtluse või raske hooletuse eest. Töövõtja garantii ei võta tellijalt õigust kasutada lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kuivõrd kostja ei kõrvaldanud töö puudusi vaatamata hageja nõudmistele, ja hageja laskis ise teisel isikul töö lõpule viia, siis on hagejal VÕS § 646 lg. 5 kohaselt õigus nõuda 7(8)
selleks tehtud mõislike kulutuste hüvitamist kostjalt. Pooled ei vaidle, et hageja näidatud ja tõendatud kulutused olid mõistlikud. Kuna lepingus oli kokku lepitud, et töö võetakse vastu kirjaliku üleandmis-vastuvõtuakti alusel ja see allkirjastati 05.05.2006 ning hagi esitati 05.05.2009, siis on maakohus õigesti VÕS § 651 lg.1 teise lause alusel tuvastanud, et TsÜS §-ist 146 tulenev aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamisel möödunud, s.o. hagi ei ole aegunud. Tunnistaja M. J. ütluste kahtluse alla seadmine on asjakohatu juba seetõttu, et tunnistaja tõendas üksnes poolte seaduslike esindajate kohtumist 2008.a. novembris, millise kohtumise fakti kostja ei vaidlustanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.