Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

798.75 771.13 742.81 714.26 685.40 655.58 625.79 595.07 564.35 533.01 500.82 468.55 435.43 402.23 368.21 333.77 299.02 263.50 227.51 190.79 153.87 116.33 77.99 39.21

27.62 28.32 28.55 28.86 29.82 29.79 30.72 30.72 31.34 32.19 32.27 33.12 33.20 34.02 34.44 34.75 35.52 35.99 36.72 36.92 37.54 38.34 38.78 39.21

12.40 11.70 11.47 11.16 10.20 10.23 9.30 9.30 8.68 7.83 7.75 6.90 6.82 6.00 5.58 5.27 4.50 4.03 3.30 3.10 2.48 1.68 1.24 0.60

40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 40.02 39.81

886.58

193.75

1080.33

771.13 742.81 714.26 685.40 655.58 625.79 595.07 564.35 533.01 500.82 468.55 435.43 402.23 368.21 333.77 299.02 263.50 227.51 190.79 153.87 116.33 77.99 39.21 0.00

Intressi arvestamine lõpeb põhiosa võlgnevuse täieliku tagasimaksmisega hagejale. Maksegraafikus fikseeritud intressi makse summad kehtivad juhul, kui põhiosa võlgnevus tasutakse täpselt maksegraafikus toodud tähtpäevadel ja summades.

Kostjal on õigus maksegraafikus 1 toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea Kostja tasuma intressi etteulatuvalt.

Kostja tasub käesoleva kompromissi maksegraafikust 1 tulenevad igakuised maksed Swedbank AS arvelduskontole Swedbangas, selgitusega “leping XXX, A B”.

Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata põhiosa võlgnevuse tagasimaksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt VÕS § 113 kehtestatud määrale. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval.

Pärast põhiosa võlgnevuse kustutamist tasub kostja kõrvalnõuded summas 220,27 eurot igakuiste maksetena vastavalt alljärgnevale maksegraafikule (maksegraafik 2):

Kõrvalnõuded

10.06.2013 10.07.2013 10.08.2013 10.09.2013 10.10.2013 10.11.2013

220.27

40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 20.27

40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 20.07

1.8.Kostja tasub käesoleva kompromissi maksegraafikust 2 tulenevad igakuised maksed Swedbank AS arvelduskontole Swedbangas, selgitusega “leping XXX, A B”. 1.9 Juhul kui kostja hilineb maksegraafikus 1 ja 2 fikseeritud summade tasumisega või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-15404, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

28.06.2010.a lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Swedbank AS-i nõude A B ́i vastu võla nõudes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.07.2010.a otsustas Harju Maakohus jätkata Swedbank AS poolt esitatud nõude menetlemist hagimenetluses, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 15.07.2010.a esitas Swedbank AS Harju Maakohtule hagiavalduse. Kohus võttis hagiavalduse 27.07.2010.a kohtumäärusega menetlusse kohustades kostjat hagile vastama. 22.08.2010.a esitas kostja vastuse hagiavalduse, milles ta tunnistab nõuet ning avaldas soovi sõlmida võlgnevuse tasumiseks kompromisslepingu vastuses märgitud tingimustel. Pooled esitasid 28.02.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 95,86 euro tagastamist. Ühtlasi lühendavad pooled edasikaebe tähtaega kolmele päevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et Swedbank AS-i taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 750 krooni ehk 47,93 eurot on tasutud hageja Swedbank AS-i poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 01.04.2010. a, riigilõiv summas 2 250 krooni ehk 143,80 eurot on tasutud hageja Swedbank AS-i poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 14.07.2010.a. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 95,87 eurot kanda Swedbank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s, selgitusega „Swedbank hagi A B vastu, maksekorraldus nr 59068 14.07.2010. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma poole hageja tasutud riigilõivust vastavalt käesoleva määruse punktides 1.1. kuni 1.9 kehtestatud korras. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.